Juuni 2023 
Aleksandr Tsugai, SPA kogudus, kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Teemavalik ja probleem
Umbes seitse aastat tagasi kutsuti mind tööle Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liitu (edaspidi SPAKEL), et panna ennast proovile pastoraalses internatuuris. Ma võtsin pakkumise vastu, aga mul läks mitu aastat, et mõista oma töö peamisi ülesandeid. Probleemiks oli see, et pastorid ja koguduseliikmed näevad pastoraaltöö ülesandeid sageli erinevalt. Ootused pastoraaltööle on teemad, mis kogudustes aeg-ajalt üles kerkivad.

Adventkogudus ootab oma pastorilt, et ta oleks hea suhtleja.

Küsitlused
Töö uurimusliku osa aluseks oli kaks küsitlust. Kuna mõlemad said läbi viidud 2019. aastal, enne COVID-19 pandeemiat, siis aastal 2022 paluti SPAKELi pastoritel vastata lisaküsimustele, mis keskendusid võimalikele muutustele pastoraalses praktikas pandeemia ajal. Esimeses küsitluses esitati pastoritele ja koguduseliikmetele võimalikult sarnaseid küsimusi, et saaks vastuseid omavahel võrrelda ja uurida, kuidas kumbki osapool antud teemat näeb. Mitu küsimust puudutasid pastori töögraafikut. Olid ka küsimused pastori elu kohta, mis hõlmasid nende vaba aega, perega seotud asju, motivatsiooni ja nende töö toetamist erinevate inimeste poolt.

Aprill 2023 

Igal kevadel pakub Seminari rahvas kogudustele võimalust endid külla kutsuda – nimetame seda päeva Seminari pühapäevaks. Järgnevalt valik meenutusi nendelt kohtumistelt.

Einike Pilli (KUSi rektor): Laagri koguduses sain südantsoojendava kogemuse, kuidas rahvas jagas nii avatult ja rohkesti oma päriselu ja tegelikke palvesoove. Kuna koguduses oli värske lein ja oleme kannatusajas, oli jutlus sellest, kuidas kannatus ja ülestõusmine käivad käsikäes. Hea meel oli teenida koos Laagri-Allika ühise noortebändiga, kus juhtumisi olid ka mu kaks vennatütart.

Einike Pilli: Mustvee kogudus on olnud Seminari ustav toetaja, aga ma polnud nende jumalateenistusele veel jõudnudki. Nüüd oli hea võimalus! Eriline rõõm oli teenida koos üliõpilase Karl-Emiliga, kes juhtis kordamööda nii jumalateenistust kui ülistust, ja Meeriga, kes rääkis oma elust Jumalat usaldava üliõpilasena.

Lisete Lige (üliõpilane): Jagasin Kalju koguduses mõtteid ühest baptismi rajajast Eestis – Andres Tetermannist. Tema teenis aastaid selle koguduse karjasena ja tema mälestuseks asub kirikuõuel Tetermanni-nimeline abihoone. Seoses „Eesti kiriku- ja kultuuriloo“ ainega õppisime seda perioodi lähemalt ja lugedes Tetermanni tegemiste kohta, kõnetas mind väga see, kuidas ka minu juured ulatuvad paljuski tagasi kogudustesse ja paikadesse, kus esiisad tegutsesid.

Lisete Lige: Allika koguduses kõnelesin õppimisest ja tarkusest. Jumal kutsub meid õppima tundma teda ja Jeesuse sarnasemaks kasvama. Seminar on mu teine kõrgkool ja teoloogia on avardanud mu maailmapilti ning õpetanud ka keeruliste tervise-, energia- ja poliitiliste kriiside keskel toetuma Jumala sõnale. Kord kuus õppesessioonidel üle Eesti kokku saavad tudengid julgustavad kogema Jumala armu nii rõõmsatel kui keerulistel hetkedel ja mõistma erinevate inimeste väljakutseid.

Jaanuar 2023 
Einike Pilli, KUSi rektor

Liidu venekeelsetesse kogudustesse kuuluvad Adel Kuznetsova (Kohtla-Järve) ja Rebeka Mia Raihhelgauz (Tallinn) kohtusid ja said headeks sõpradeks KUS-LNK arenguprogrammis Futuurum.

Mis olid esimesed mõtted ja tunded Futuurumisse tulles?
R (Rebeka): „Miks ma siia üldse tulin?“ Ma ei teadnud peaaegu mitte kedagi. Ma ei teadnud, mida endaga teha – kuhu istuda ja kellega rääkida. Olin üks nooremaid ega olnud viis aastat eesti keelt kasutanud – alates 4. klassist õppisin inglise keeles. Aga võrkpall, mida Futuurumis mängisime, oli väga tore!
A (Adel): Tahtsin metsa ära joosta... Olin enne seda mitu kuud kodus koroona-karantiinis ja nüüd pidin eesti keeles suhtlema? See oli isegi vene keeles raske! Vaidlesin kaks nädalat vanematega, et mina sinna ei lähe, aga läksin. Esimesest loengust ei saanud ma suurt midagi aru – olin stressis ja eesti keelt oskasin vaid kahe sõna jagu. Loengule järgnevas vestluses ütlesin „Jeesus Kristus“ ja hakkasin nutma. Siis jäeti mind rahule.

Te kasvasite venekeelses koguduses, nüüd kohtusite eesti noortega. Mis on peamised erinevused?
A: Eesti noored on rohkem ausad. Nad ütlevad, kui kõik ei ole hästi. Vene noortel on ootus, et kõik peab olema ideaalne. Kui sul on midagi valesti, siis küsitakse: kuidas, sa oled ju kristlane?
R: Isiklikult suheldes väga suurt erinevust pole. Vene koguduses sa naljalt pükstes ja pikkade kõrvarõngastega ei käi. Erinevad on ka Tallinna, Narva ja Narva-Jõesuu venekeelsed kogudused.
A: Mingid asjad on ühel normaalsed, teisel mitte. Ja vastupidi. Vene kogudustes on mitteliikmetel raskem kaasa teenida.
R: Piiblitundmises on venekeelsed kogudused tugevad. Vabatahtlikku tööd tehakse rõõmuga, tasu küsimata.

Oktoober 2022 
Meelis Kibuspuu, Tartu Risttee koguduse pastor

Kolm ja pool aastat tagasi pastori rolli asudes ei mõelnud ma esmajärjekorras õppimise peale. Tegutsema oli vaja hakata, juhtima oli vaja hakata. Jutlustamisel ja teoloogilistel aruteludel tuginesin oma kaalutlemata teoloogiale, nagu selgus juba esimeses koolitunnis. Enda julgustuseks lugesin Peetrusest ja Johannesest kui õppimata ja lihtsatest meestest (Ap 4:13), mõeldes, et sellesse seltskonda pole häbi kuuluda…
Seminari magistriõppekava nähes hakkas aga mõte õppimisest minus elevust tekitama. Õppimine ei ole minu jaoks hobi, mida enesearengu eesmärgil teha, vaid selle mõju peab kanduma inimestele ja kogudusele minu ümber. Iseõppijana kipub mõju jääma liiga enesekeskseks ja juhuslikuks. Süstemaatiline õppevorm toredas õpikeskkonnas on märksa viljakam kasvupinnas.
Taas koolipingis istumine ja konspekteerimine, eksamiteks õppimine ning kirjatükkide kirjutamine on üllataval kombel olnud meelierutav eduelamus. Avastamisrõõm sellest, et minu kaalutlemata teoloogia ehk tavamõtlemise teoloogia ja kaalutletud teoloogia ehk süstemaatilise „teodiike” teoloogia vahel haigutab suur tühimik, ei ole üldse hirmutav, vaid hoopis põnevusttekitav.
Kaalutlemata „teoloogina“ oli minu otsus kaalutletud teoloogiat õppima asuda täiesti kaalutletud. Kuigi õpingute mahutamine keerulisse eluplaani tundub hirmutav, ahvatleb mind soov nii endale kui, mis seal salata, ka teistele tõestada, et suudan kasvada ja seda kasvuinertsi ka kogudusse viia. Kõige rohkem soovin siiski, et minu õpingute lõpuks võiks alguses tsiteeritud piiblisalmi teine osa sama ehedalt mindki iseloomustada: Nad tundsid ära, et need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased. Tahe olla äratuntav Jeesuse kaaslane kannustab mind õppima samasuguse innuga, nagu Peetrus ja Johannes Jeesust järgisid.

September 2022
Einike Pilli, KUSi rektor

Augusti kolmandal nädalavahetusel pidas Seminar õppeaasta avasessi. Nagu alati, alustasime piduliku jumalateenistusega Viljandi Baptistikoguduses ning jätkasime sessiga Nuutsakul. Selle alguse tegi eriliseks kõigi aegade esimene magistrigrupp koolis. Seminari tasemeõppesse asus sel sügisel õppima kokku 24 inimest: 9 bakalaureuse- ja 15 magistriõppesse. Mis paneb inimesi tulema, oma aega, mõttejõudu ja raha panustama?
Üks argument kõlas nii (noorem naine, kogukonnajuht): „Viimati, kui analüüsisin suuremat väljakutset kogudusetöös, küsisin endalt ja abikaasalt: „Kuidas on praegu jätkusuutlik teha, arvestades, et tahame koguduses veel 50 aastat aktiivsed olla?” Just selline pikk vaade annab tõsidust ka minu soovile teoloogia valdkonnas juurde õppida. Usun, et enesetäiendamine aitab elus ettetulevaid teemasid ja probleeme süsteemsemalt käsitleda ja mõistuspärasemalt lahendada.“
Teine, 66-aastane õppima tulija (EKNK pastor) arvas: „Kuna tuleb suhelda ministrite, ajakirjanikega ja muidu haritud inimestega, siis kõrgharidus kuluks marjaks ära.“