Seminari õppeaasta avasess

September 2020 26 kus nuutsakul
Mikael Raihhelgauz, KUSi arendusjuht teadustegevuse alal
Fotod: Helina Voogne

23. augustil võõrustas KUSi avaaktust Viljandi baptistikogudus. Seminari meeskond viis läbi jumalateenistuse.
Ragne Kivimets koos arendusjuht Chrisi ja haridustehnoloog Helinaga juhtisid elavat ülistust. Järgnes intervjuu värske „rebase“ Aris Sepaga. Aris rõõmustas kõiki oma siira tunnistusega, tõstatades mitu põnevat küsimust usu- ja valikuvabaduse kohta. Sama intervjuu käigus suutis ta neile – veel ühtegi ainet võtmata – vastata, märkides, et ei kavatse siiski teoloogidelt töökohti ära võtta.

Teadmiste mõistuslikust omandamisest ei piisa – need peavad ka südamesse jõudma.

Vaimuliku hariduse au kannatada ei saanud. Rektor Einike Pilli demonstreeris teoloogilise ettevalmistuse praktilist kasu, viies läbi eksprompt piiblitunni, Meego ja Aamo Remmel aga jätkasid jutlusega piibellikust vaatest mõtteteadusele. Avateenistus möödus vennalikus osaduses kohaliku kogudusega ja lõppes pastor Allan Helde õnnistuspalvega alustavate tudengite eest. Kogudus ei saatnud Seminari rahvast varustuseta teele – kaasa kingitud Muhu leivale sooviti kaasa paljunemise õnnistust. Just nagu Jeesuse päevil.

Loe edasi: Seminari õppeaasta avasess

Volitamine – koguduse elu vältimatu osa

September 2020 18 roman kuznetsov
Roman Kuznetsovi, Kohtla-Järve Peeteli Koguduse pastori kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Kristliku koguduse ellujäämine on 21. sajandil terav küsimus. Kristlastele on mõnikord keeruline säilitada oma identiteeti, nii oma isiklikku usku Jeesusesse kui elada seda välja koguduse keskel. Seepärast ei ole koguduste argipäeva analüüs mitte lihtsalt usuteaduse tudengite eklesioloogia õppeaine fookuses, vaid peab olema iga täisealise kristlase tähelepanu all. Ja volitamise-võimestamise printsiibil on selles kontekstis vältimatu osa.

Sõna volitamine (võimestamine, delegeerimine) selgitab hästi lahti Christian Schwarz: „Kasvavate koguduste juhid keskenduvad teiste kristlaste teenistuseks ettevalmistamisele ja teenistusse saatmisele… Need pastorid varustavad, toetavad, motiveerivad ja juhendavad teisi isikuid, võimaldades neil saada kõiges selleks, mida Jumal tahab, et nad saaksid.“
Käesolevas artiklis vaatan põgusalt, mida räägib delegeerimisest Pühakiri, kuidas seda rakendada ja mis takistab koguduses neid põhimõtteid järgida, ning toon tulemusi uuringust, kus EKB Liidu vene regiooni töötegijad käsitlevad volitamist ja hindavad selle perspektiivi oma koguduste kontekstis.

Koguduse juhtimise üleandmine on aeganõudev tegevus – jutt ei ole lihtsalt uuest programmist või metoodikast, vaid vaimuliku elu püsivast praktikast.

Loe edasi: Volitamine – koguduse elu vältimatu osa

Evald Mänd ja tema kutsumus kirjaniku ja vaimulikuna

August 2020 18 kobin vahur
Vahur Kobini kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Me teame, et vajadus koguduse töötegijate järele on suur. Tihti otsime vastuseid praegusest olukorrast. Aga selleks, et vaadata tänasesse päeva, on tark vaadata ka paar põlvkonda tagasi. Minu Seminari lõputöö uuris Eesti tuntud kirjaniku ja vaimuliku Evald Männi kutsumust ning mida me võiksime sellest õppida. Saadud lõputööst valmis ka portreefilm.

Kas meil oleks niisugust Evald Mändi või niisugust Ain Kalmust, kui ta oleks teinud lõpliku valiku ainult ühe „kutsumuse“ kasuks?

Vajadus luua uut (video)materjali
Minu teemavaliku esimeseks ajendiks (peale isikliku huvi Evald Männi elu ja teenimistöö vastu) oli see, et kutsumuse küsimus (või hoopis selle vastuse teadmatus) võib tihti luua pingevälja tänapäeva vaimulikutööd kaaluvate inimeste elus. Leian, et minevikust õppimine võib aidata kujundada ja mõtestada vaimulike ning koguduste töötegijate praeguseid väljakutseid. Eesti Kirikute Nõukogu ja Kõrgema Usuteadusliku Seminari koostöös välja antud käsiraamat „Kristlik juht ja mentorlus“ täiendab mõtet, et igaühe kutsumuses ja läkituses avaldub teatud eripära, sõltuvalt sellest, millised isikuomadused ja vaimuannid kellelgi on. Seega võib Evald Männi eripära tundmaõppimine aidata praeguseid töötegijaid.
Teiseks suuremaks põhjuseks portreefilmi loomisel on vajadus tekitada juurde videomaterjali, sest Eesti vabakirikutel on vähe populariseerivat videomaterjali meie koguduste ja ajaloo kohta. Kindlasti on ka häid näiteid. Nimetan Toomas Vardja lühifilmi EKB Liidu põhiväärtustest ja ühtsusest praeguse ja varasemate presidentide pilgu läbi (vt Teekäija 2/2017) või dokumentaalfilmi Läänemaa usulisest ärkamisest (vt Teekäija 6/2018). Vardja on oma lõputöös videokeele kasutamist põhjendanud järgmiselt: „Kogu maailm on muutumas visuaalsemaks ja tehnoloogia areng võimaldab jäädvustada materjali, mida saab hiljem ka ajaloo uurimiseks kasutada.“
Evald Männi portreefilmis olid intervjueeritavateks TÜ professor ja kirikuloolane Riho Altnurme, SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektor Helgi Põllo ning kirjanik/vaimulik Kaarel Väljamäe.

Loe edasi: Evald Mänd ja tema kutsumus kirjaniku ja vaimulikuna

Seminaris peeti 2020. aasta lõikuspidu

Juuni 2020 26 aktus
Einike Pilli, KUSi rektor
Fotod: Karin-Liis Tambaum

Apostel Johannes on pannud kirja Jeesuse sõnad: „Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks! Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada“ (Jh 4:35j).
Juunikuu keskmisel nädalal peeti seminaris omamoodi lõikuspidu. Viis suurepärast kõrghariduse lõputööd said kaitstud. Lõpupiknikul saime läbi lõpetajate silmade tagasivaate sellele, mida seminaris õppimine neile on andnud. Pidulikul lõpujumalateenistusel läkitasime teele viis küpset ja tarka jumalariigitöölist, neist lausa kaks cum laude diplomiga.

Loe edasi: Seminaris peeti 2020. aasta lõikuspidu

KUS alustab „Teoloogika“ taskuhäälinguga

Juuni 2020 04 teoloogika
Mikael Raihhelgauz, KUSi arendusjuht teadustegevuse alal

„Teoloogia on mõttetu, ma vajan ainult Jeesust.“ Sarnast ideed olen kuulnud natuke erinevas sõnastuses päris mitme tubli kristlase käest. Seisukoht, et teoloogia ei too uskliku ellu midagi väärtuslikku juurde, pole kuigi haruldane. Arvamus, et teoloogiast saavad kasu üksnes eliitpastorid ja elevandiluust tornides elavad professorid, on ehk veelgi levinum. KUSi meeskond ei ole kummagi väitega nõus, ent samas mõistame, kuidas sellised eelarvamused tekkida võisid. Ebavajalik keerukus või pedantne sõnastuse kallal norimine jääb paraku paljude – ka väga heade – teoloogiliste tekstide paheks. Teoloogiast tuleks aga rääkida lihtsalt – nii et igaüks mõistaks ja saaks uusi teadmisi vahetult oma elus rakendada. Selle eesmärgiga alustamegi taskuhäälinguga „Teoloogika“.

Iga kuu püüame arutada mõnda olulist teoloogilist küsimust ja uurida, kuidas see päriselt isiklikku vaimulikku kasvu ja koguduse arengut mõjutab. Esimese osa teema on ehk mõneti üllatav, sest pealtnäha on see väga mitteteoloogiline. Nimelt rääkisime Ragne Kivimetsaga ülistusest. Saate käigus aga tuli välja, et ülistus ei ole ainult hea muusika või teenistusel kogetav emotsioon, vaid valdkond, mis tõstatab rohkelt küsimusi selle kohta, mida me usume ja kuidas me oma õdesid-vendi kohtleme. Ent põnevaid küsimusi ilmnes veelgi. Miks mõtleme ülistuse all ennekõike ühislaulmist ja mitte terviklikku eluviisi? Kas ülistus, mis meile „täiega heana“ tundub, on ka Piibli seisukohalt hea? Kas äge bridge viib Jumalale lähemale? Kuidas ülistada siis, kui oled introvert ega julge lauldes isegi käsi üles tõsta? Mis lepitab koraalide armastajaid ja Hillsongi fänne? Kõigele sellele püüdsime vastata, arutades äsja eesti keeles ilmunud Vaughan Robertsi raamatut „Tõeline ülistus“. Lõpus aga soovitas Ragne kevade parimaid hitte.Selle artikli kirjutamise päeval sai lindistatud ka taskuhäälingu teine osa, mis saab Jumala abiga 22. juunil avalikult kättesaadavaks. Teoloogika uues episoodis vestleme 3D Koguduse pastori Jakob Remmeliga teemal, mis parajasti meie saate eesmärgiga haakub. Nimelt räägime apologeetikast – distsipliinist, mille kasulikkus ei ole kristlikes ringkondades sugugi ilmne.

Loe edasi: KUS alustab „Teoloogika“ taskuhäälinguga

Ettevalmistus kuulub alati Jumala plaanidesse!

Aprill 2020 26 sander tulk
Ragne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär

Vastas Sander Tulk, IV kursus
INTERVJUU
Miks tulid seminari õppima? Jumala kutse ja Jumala juhatus. Pool aastat palvetasin selle pärast. Mu pastor Margus Mäemets soovitas.
Mis on sind KUSi puhul kõige enam üllatanud? Kõik olid nagu õed ja vennad, omavahel läbi põimunud. Mind on üllatanud osaduslikkus.
Kas siin õppimine on sinu jaoks ka midagi muutnud? Sügavam arusaam ja teadmine Jumalast tahes tahtmata muudab meid. Mulle meeldib võtta seda kui trenni tegemisena: kui teed regulaarset trenni järjepidevalt, siis sa muutud. Ise ei pruugi sa sellest aru saada, aga teised näevad ja siis sellest peegeldusest saad aru, et tõesti on see mind mõjutanud. Mu pastor ütles mulle: „Ma näen, et sa oled sügavamaks läinud, armulisemaks muutunud.“ Seda oli huvitav kuulda, ma ise ei olnud seda päris näinud.

Loe edasi: Ettevalmistus kuulub alati Jumala plaanidesse!