Miks me teeme seminari?
Juuni 2022
Erki Tamm, EKB Liidu president
Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on aare taevas, ning tule järgne mulle!“ (Mk 10:21).
Mind puudutavad lood, kus jutustatakse Jeesuse kohtumistest inimestega – naine Samaaria kaevul, Naatanael, Nikodeemos, Peetrus jne. Kuidas ta kohtab neid, räägib sellest, kuidas Jumal inimeste peale vaatab, mis ta neist mõtleb. See on ju oluline.
Oleme möödunud paaril aastal misjoni üle arutades tajunud, kui nihkesse võib meie arusaam misjonist minna. Vaid üks näide vabandusest, mida ühel kohtumisel kuulsin ja mis mu hinge eriliselt kriipima jäi: „Meie kogudusel ei ole vahendeid misjoni jaoks, meil vaevalt jätkub enda elushoidmiseks.“ See on näide mõtteviisist, kus misjon on koguduse üks paljudest tööharudest.
David Bosch, keda oleme korduvalt tsiteerinud oma aruteludes, on öelnud: „Kogudusel ei ole missiooni. Missioonil on kogudus.“ Nõustun sellega kogu südamest. Meil ei ole oma agendat. Oma meelisvaldkondi, millega kogudustena tegeleda. Me oleme kaasatud Jumala kogudusena Jumala missiooni. Täpselt nii, nagu Peetrus ja Andreas said kaasatud: Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad! (Mt 4:19). Ja suures plaanis on see kirjas Uue Testamendi kuldsetes salmides: Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks (Jh 3:16j).
Apostel Paulus kirjutab selle harukordse lihtsuse ja aususega lahti, et mõistaksime, kuidas see päriselus ja meie maailmas toimub? Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse. Kuidas nad siis saaksid appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Aga kuidas nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuulutajata? Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? (Rm 10:13–15).
See on meie ainuke motivatsioon teha seminaritööd. Kutsuda inimesi ühinema Jumala missiooniga, luua keskkond, kus nad saavad avastada oma kutsumuse fookust ning varustada neid parimate vaimulike töötegijate kogemuste ja teadmistega. Ning pakkuda neile sõprust, et koos seda teed käia.