Juuni 2020 
Mikael Raihhelgauz, KUSi arendusjuht teadustegevuse alal

„Teoloogia on mõttetu, ma vajan ainult Jeesust.“ Sarnast ideed olen kuulnud natuke erinevas sõnastuses päris mitme tubli kristlase käest. Seisukoht, et teoloogia ei too uskliku ellu midagi väärtuslikku juurde, pole kuigi haruldane. Arvamus, et teoloogiast saavad kasu üksnes eliitpastorid ja elevandiluust tornides elavad professorid, on ehk veelgi levinum. KUSi meeskond ei ole kummagi väitega nõus, ent samas mõistame, kuidas sellised eelarvamused tekkida võisid. Ebavajalik keerukus või pedantne sõnastuse kallal norimine jääb paraku paljude – ka väga heade – teoloogiliste tekstide paheks. Teoloogiast tuleks aga rääkida lihtsalt – nii et igaüks mõistaks ja saaks uusi teadmisi vahetult oma elus rakendada. Selle eesmärgiga alustamegi taskuhäälinguga „Teoloogika“.

Iga kuu püüame arutada mõnda olulist teoloogilist küsimust ja uurida, kuidas see päriselt isiklikku vaimulikku kasvu ja koguduse arengut mõjutab. Esimese osa teema on ehk mõneti üllatav, sest pealtnäha on see väga mitteteoloogiline. Nimelt rääkisime Ragne Kivimetsaga ülistusest. Saate käigus aga tuli välja, et ülistus ei ole ainult hea muusika või teenistusel kogetav emotsioon, vaid valdkond, mis tõstatab rohkelt küsimusi selle kohta, mida me usume ja kuidas me oma õdesid-vendi kohtleme. Ent põnevaid küsimusi ilmnes veelgi. Miks mõtleme ülistuse all ennekõike ühislaulmist ja mitte terviklikku eluviisi? Kas ülistus, mis meile „täiega heana“ tundub, on ka Piibli seisukohalt hea? Kas äge bridge viib Jumalale lähemale? Kuidas ülistada siis, kui oled introvert ega julge lauldes isegi käsi üles tõsta? Mis lepitab koraalide armastajaid ja Hillsongi fänne? Kõigele sellele püüdsime vastata, arutades äsja eesti keeles ilmunud Vaughan Robertsi raamatut „Tõeline ülistus“. Lõpus aga soovitas Ragne kevade parimaid hitte.Selle artikli kirjutamise päeval sai lindistatud ka taskuhäälingu teine osa, mis saab Jumala abiga 22. juunil avalikult kättesaadavaks. Teoloogika uues episoodis vestleme 3D Koguduse pastori Jakob Remmeliga teemal, mis parajasti meie saate eesmärgiga haakub. Nimelt räägime apologeetikast – distsipliinist, mille kasulikkus ei ole kristlikes ringkondades sugugi ilmne.

Aprill 2020 
Ragne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär

Vastas Sander Tulk, IV kursus
INTERVJUU
Miks tulid seminari õppima? Jumala kutse ja Jumala juhatus. Pool aastat palvetasin selle pärast. Mu pastor Margus Mäemets soovitas.
Mis on sind KUSi puhul kõige enam üllatanud? Kõik olid nagu õed ja vennad, omavahel läbi põimunud. Mind on üllatanud osaduslikkus.
Kas siin õppimine on sinu jaoks ka midagi muutnud? Sügavam arusaam ja teadmine Jumalast tahes tahtmata muudab meid. Mulle meeldib võtta seda kui trenni tegemisena: kui teed regulaarset trenni järjepidevalt, siis sa muutud. Ise ei pruugi sa sellest aru saada, aga teised näevad ja siis sellest peegeldusest saad aru, et tõesti on see mind mõjutanud. Mu pastor ütles mulle: „Ma näen, et sa oled sügavamaks läinud, armulisemaks muutunud.“ Seda oli huvitav kuulda, ma ise ei olnud seda päris näinud.

Märts 2020 
Mikael Raihhelgauz, KUSi arendusjuht

Usume, et silmast silma suhtlemine on ainuke viis, kuidas arvamuste ja uskumuste virvarris hakkama saada.

Suures linnas on alati kerge anonüümsust säilitada. Elavate tänavate tihedas rahvavoos ei panda üksikuid nägusid tähele, kõige lähedasemad sõbrad võivad elada tunnipikkuse metroosõidu kaugusel ja taevasse pürgivate kortermajade elanikud ei pruugi üksteisele liftiski tere öelda. Pisikestes asulates on asjad risti vastupidi. Kõik tunnevad kõiki. Maximas teenindab sind iga päev sama müüja ja kui oled vähegi eksootilisema välimusega uustulnuk, võivad ka suvalised jalutajad sinu kohta pargis uudistama tulla.
Eesti kristlaskond on nii väike kooslus, et kõigi eelduste kohaselt võiksid meie omavahelised suhted toimida kirjeldatud aleviku-mudeli järgi. Paljuski peab see paika: Facebookis on kristlased kergesti eristatavad, kuna Meego Remmel ja Erki Tamm on neil sõbralistis, tähtsate sündmuste jaoks – nagu paavsti võõrustamine – tulevad kõik kirikud kokku ja mõned konfessioonid on omavahel nii läbi põimunud, et inimestel tuleb lausa enese määratlemisega raskusi ette (näiteks mu endine korterikaaslane on korraga baptist ja nelipühilane). Teisalt meie arusaam teiste kirikute uskumustest ja õpetusest on kirjum ning keerulisem, kui arvata võiks.

Detsember 2019
Fotod: Karin-Liis Tambaum

Tallinna tagasi tulnud Kõrgema Usuteadusliku Seminari 30. sünnipäeval avati rõõmsas rohelises majas (Koskla tn 18) Allika baptistikogudusega ühiskasutuses olevad ruumid.
Liidu vanematekogu esimees Joosep Tammo meenutas Seminari avamispäeva 16. novembril 1989 ja kirjeldas esimest lendu, kes kõik on täna küpsete juhtidena vaimulikul tööpõllul.
KUSil on Eesti väikseima kõrgkoolina riiklik täisakrediteering. Viimase viie aastaga on õpilaste arv peaaegu kahekordistunud. „Hea õppekvaliteet ja loomingulised õppemeetodid peavad ulatuma enamate inimesteni,“ on rektor Einike Pilli uues linnas alustamise eel optimistlik. Oma jutluses rõõmustas ta, et Issandal „on palju rahvast siin linnas“ (Ap 18:1–10).

Oktoober 2019 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja tekst ja foto

Koguduse ja ühiskonna vaheliste suhete teemad (vaata septembri Teekäijat) kutsusid mind 12. oktoobril pealinna. Soov oli näha ka remondijärgset kaunist Kalju kirikut, kus „Tallinna ja Tartu vahelisel maanteel asuv“ Seminar oma sügiskonverentsi pidas.
Päeva juht Hele-Maria Kangro lisas igat kõnelejat tutvustades nende kohta midagi uut. Korduvalt sädelenud ettekandeid ei pea ümber jutustama, sest nendest saab osa nii kooli kodulehel kui ka Facebookis ja Pildiraadios. Toon esile üksnes mõned märksõnad.
Semiootik Mihhail Lotmani avaettekandes „Sõnade tegemisest ja tegude sõnumitest. Ühiskondliku ja kogudusliku elu semiootikast“ kirgastusid inimese läbi ajaloo kaunimad sõnumid Jumalale: palved, psalmid ja hümnid.
Peapiiskop Urmas Viilma „Sõna sai lihaks. Sõnast üksi jäi väheks?“ avas loomislugu: sõna – tegu – hinnang. Me näeme, kuidas Jumal vaatas oma teod üle ja hindas neid. Meilgi tuleb tema lastena veenduda, et see, mida me ütleme ja ära teeme, oleks hea. See sünnib vaid siis, kui oleme uus loodu.