Mentorluse kolm sammu
Einike Pilli, KUS rektor
Selleaastastel Piiblipäevadel koordineerisin noortele suunatud mentorite tegevust. Kokku oli meid kaheksa „veidi vanemat inimest", nii mehi kui naisi. Mind üllatas kaks asja. Esiteks, kuidas mentorid noortele pühendusid. Teiseks, kui paljudest tõsistest asjadest nendes vestlustes juttu tuli. Eriti julgustav oli, kui kolm-neli päeva hiljem sain tagasisidet ühelt neiult, kes oli selle vestluse abiga oma elus uue selge alguse teinud. Peale Piiblipäevi väljendasid mitmed noored lootust, et mentorlussüsteem areneb edasi ja jätkub ka tulevikus.
Mentorlust eristab hingehoiust see, et mentor küsib peamiselt täpsustavaid ja selgitavaid küsimusi, hoidudes võimaluse korral otsestest nõuannetest ning lastes järeldustele jõuda mentiil endal. Mentor võib teha vahekokkuvõtteid, sõnastada ümber kuuldut ja täpsustada keskseid küsimusi. Mentorlus puudutab tavaliselt inimest terviklikult – nii tema töövaldkonda, suhet Jumala, lähedaste inimeste kui iseendaga. Samas kuulub mentorkohtumise juurde palve ja Jumala hääle hoolikas kuulamine, nii nagu ka hingehoidliku vestluse puhul. Mentor aitab juhendataval vaimulikult kasvada, ehkki valmisolek selleks vaeva näha on juhendatava vastutus.