Jaanuar 2021 
Katrin Selbak, Rakke koguduse juhatuse liikme kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Diakonite rollist on EKB Liidu kogudustes erinevaid arusaamu ja praktikaid, mis tulenevad sageli traditsioonist ning on läbi mõtlemata või sõnastamata. Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöös kaardistasin diakoni rolli käsitusi EKB Liidu koguduste juhtide hulgas.

Liidu juhid näevad ühe suure väljakutsena vaimulike töötegijate ja juhtide järelkasvu. Uue põlvkonna ootused pastori rollile on muutumas ja esitamas väljakutseid traditsioonilistele arusaamadele. EKB kogudustes on ka diakonid ja diakonissid vaimulikud. Liidu pastorite statuudi kohaselt peab pastoriks ordineerimisele eelnema vähemalt kaks aastat teenimist diakoni ordinatsiooniga pastorina. Seega aitab diakoni rolli käsituste kaardistamine ja praktikate teoloogiline mõtestamine kaasa ka koguduste juhtide järelkasvu lahenduste leidmisele.

Diakoonia on vaeste ja kannatajate keskel tehtava töö tähenduse omandanud alles 19. sajandi Saksamaal.

Diakonos kui volitatu
Eestikeelse Piibli tekstis me sõna „diakon“ ei leia. Ka Apostlite tegude raamatu 6. peatükis on sõna „diakon“ ainult hiljem lisatud alapealkirjas.
Paulus ja Timoteos kirjutavad „...ülevaatajaile ja abilistele“ (Fl 1:1). Siin eesti keeles „abilisteks“ tõlgitud sõna on kreeka keeles διακόνοις (diakonois) ehk diakonid. „Ülevaatajaiks“ tõlgitud sõna on aga kreeka keeles ἐπισκόποις (episkopois), millest on tulnud sõna „piiskop“.

Detsember 2020 
Einike Pilli ja Mikael Raihhelgauz, KUSi meeskond

Lõppeval aastal oleme õppinud nägema inimelu väärtust teisiti kui varem. Oleme kaalunud mõttes, kui suurt majanduskahju võime kanda, et päästa inimeste elusid. Oleme küsinud, kas füüsilise tervise hoidmine väärib hinda, mida selle eest vaimse tervisega maksame. Kuigi riigipiirid on kinni hullemini kui nõukogude ajal, tunnetame enam kui kogu senise elu jooksul, et jagame saatust terve inimkonnaga. Milline aeg!

Märgakem nende jõulude ajal ennast ümbritsevate inimeste väärtust ja öelgem seda neile!

Jõulud kuulutavad meile selget sõnumit inimelu hindamatust väärtusest. Sünnib väike vaene laps ja kuningad lähevad teda tervitama. Karjased jätavad oma töökoha, et beebit näha ja vanemaid õnnitleda. Keegi neist ei ole imikuga kuidagi seotud. Ometi rõõmustavad kõik, kuna elu on nüüd rohkem. Kuna nad usuvad, et sellel tundmatul poisil on tohutu potentsiaal muuta terve inimkonna saatust. Ühel, inimeseks saanud Jumala elul, võib olla nii suur väärtus!

Mida on õppida 3D koguduselt? 
Herkis Roosimaa, Hiiumaa Misjonikoguduse pastori kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Uuringud näitavad, et kui Eesti noored lõpetavad kooli ja lahkuvad kodust, siis nad vahetavad sageli kogudust või kaovad kristlikult maastikult sootuks. Ligikaudu 60–75% noortest läheb kogudustest kaduma ülikooliõpingute ajal. Kurb on tõdeda, et nii suur hulk noortest jääb ühel hetkel koguduste elust kõrvale.

Noortele on oluline eakaaslaste seltskond, väikesed grupid, ühiselt veedetud aeg koguduseväliselt ja teenimisse rakendamine.

Osa nendest noortest jõuab siiski ka värskelt rajatud kogudustesse. See puudutab palju traditsioonilisi kogudusi. Millegipärast jõuab sinna vähem noori kui uutesse kogudustesse. Seepärast oli töö eesmärk uurida, miks noored eelistavad minna värskelt rajatud kogudustesse ja kuidas saaksid traditsioonilised kogudused, uute koguduste näitel, töötada sama tulemusrikkalt.
Seetõttu uurisin oma töös 3D koguduse meetodeid, et mõista, miks noored sinna lähevad ja jäävad. Paremaks ülevaateks võrdlen 3D koguduse meetodeid traditsiooniliste koguduste omadega. Loodan, et tehtud uurimistöö annab oma praktilise lähenemisega traditsioonilistele kogudustele näiteid ja juhiseid, mida oma koguduses ette võtta, et suurendada noorte ja noorte täiskasvanute osakaalu liikmeskonnas.

September 2020 
Mikael Raihhelgauz, KUSi arendusjuht teadustegevuse alal
Fotod: Helina Voogne

23. augustil võõrustas KUSi avaaktust Viljandi baptistikogudus. Seminari meeskond viis läbi jumalateenistuse.
Ragne Kivimets koos arendusjuht Chrisi ja haridustehnoloog Helinaga juhtisid elavat ülistust. Järgnes intervjuu värske „rebase“ Aris Sepaga. Aris rõõmustas kõiki oma siira tunnistusega, tõstatades mitu põnevat küsimust usu- ja valikuvabaduse kohta. Sama intervjuu käigus suutis ta neile – veel ühtegi ainet võtmata – vastata, märkides, et ei kavatse siiski teoloogidelt töökohti ära võtta.

Teadmiste mõistuslikust omandamisest ei piisa – need peavad ka südamesse jõudma.

Vaimuliku hariduse au kannatada ei saanud. Rektor Einike Pilli demonstreeris teoloogilise ettevalmistuse praktilist kasu, viies läbi eksprompt piiblitunni, Meego ja Aamo Remmel aga jätkasid jutlusega piibellikust vaatest mõtteteadusele. Avateenistus möödus vennalikus osaduses kohaliku kogudusega ja lõppes pastor Allan Helde õnnistuspalvega alustavate tudengite eest. Kogudus ei saatnud Seminari rahvast varustuseta teele – kaasa kingitud Muhu leivale sooviti kaasa paljunemise õnnistust. Just nagu Jeesuse päevil.

September 2020 
Roman Kuznetsovi, Kohtla-Järve Peeteli Koguduse pastori kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Kristliku koguduse ellujäämine on 21. sajandil terav küsimus. Kristlastele on mõnikord keeruline säilitada oma identiteeti, nii oma isiklikku usku Jeesusesse kui elada seda välja koguduse keskel. Seepärast ei ole koguduste argipäeva analüüs mitte lihtsalt usuteaduse tudengite eklesioloogia õppeaine fookuses, vaid peab olema iga täisealise kristlase tähelepanu all. Ja volitamise-võimestamise printsiibil on selles kontekstis vältimatu osa.

Sõna volitamine (võimestamine, delegeerimine) selgitab hästi lahti Christian Schwarz: „Kasvavate koguduste juhid keskenduvad teiste kristlaste teenistuseks ettevalmistamisele ja teenistusse saatmisele… Need pastorid varustavad, toetavad, motiveerivad ja juhendavad teisi isikuid, võimaldades neil saada kõiges selleks, mida Jumal tahab, et nad saaksid.“
Käesolevas artiklis vaatan põgusalt, mida räägib delegeerimisest Pühakiri, kuidas seda rakendada ja mis takistab koguduses neid põhimõtteid järgida, ning toon tulemusi uuringust, kus EKB Liidu vene regiooni töötegijad käsitlevad volitamist ja hindavad selle perspektiivi oma koguduste kontekstis.

Koguduse juhtimise üleandmine on aeganõudev tegevus – jutt ei ole lihtsalt uuest programmist või metoodikast, vaid vaimuliku elu püsivast praktikast.