Teoloogia koroonatest
Jaanuar 2021
Einike Pilli, KUSi rektor
Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei puuduta. Sellele kiiresti järgnenud tõsist muret, mida toob kaasa vastutus teiste pärast, kes meie hoolde on antud. Kergendust, kui uudised muutusid paremaks, ja raskust, kui need jälle halvenesid. Selles aastas on olnud usujulgust ja innovaatilisust, läbisegi teadmatuse ja uduhalli vaimse rõskusega. Siin on olnud kaasaelamist sõprade ja pereliikmete haigusele ning ärevat testitulemuste ootamist. On olnud tõsist toetumist Jumalale koos küsimusega, kuidas ta selles olukorras ikkagi tegutseb ja mida ta meilt ootab?
Kui oleme õppinud Jumalat rohkem usaldama ja inimesi rohkem armastama, oleme koroonatesti läbinud.
Ometi on meil läinud hästi. Sain sellest aru mõne nädala eest, kui skaipisime Ameerika suure sõpruskoguduse pastori ja misjonivaldkonna juhiga. Nende koroona-kogemusele oli lisandunud ka tõsine arvamuste lahknemine koguduses, mida veelgi võimendasid usu ja poliitika tugev lõimitus. Ega me ka siin Eestis kõik ühtemoodi ole mõelnud, aga Jumal on meie (Liidu vaimulikele) juhtidele palju arukust ja alandlikku üksmeelt kinkinud. Kui torni otsast tuleb selget sõnumit, siis ei tekita selle jalamil olevad eriarvamused nii palju segadust.