MARGUS KASK: Jumalale tuleb anda oma parim
04/2012
Käesolev Teekäija erinumber on pühendatud Eesti Baptisti Jutlustajate Seminari asutamise 90. aastapäevale. Sel puhul usutles Eve Saumets tänase Seminari rektorit Margus Kaske.
Oled Seminari rektori ametis olnud kolm aastat. Millised tunded valdasid Sind, astudes rektorina esimest korda üle läve ja mida tunned täna?
See on keeruline küsimus; aeg läheb kiiresti, kõiki tundeid enam ei mäleta. Ilmselt olid „kuumad" tunded, sest oli juulikuu ja väga soe aeg.
Eks see mõnevõrra keeruline siiski oli, sest olin ju selles koolis õppinud ja Seminarile kaasa elanud, astusin ilmselt selle teadmisega üle läve, et ma olen nüüd rektor samas koolis. Mõtlesin, kuidas laabub koostöö õppejõudude, kooli omaniku EEKBK Liiduga ja kogudustega. Tänu Jumalale on see hästi toiminud. Arvan, et minu jaoks on tänaseks asjad rööpasse loksunud; olen saanud teha seda, mis on olnud minu kohustus. Loomulikult oli mul ka oma nägemus Seminari tulevikust, kuid mul ei olnud oma „agendat", mida tulin siia saavutama, lähtusin pigem sellest, mis on rektori ülesanded. Kõige põhilisem on ikkagi vastutada asutuse toimimise, kestmise ja arengu eest. Minu esimese rektori-aasta ajal hakkasime koostama arengukava – see pani intensiivselt töösse sisse elama. Samas kujundas ühise tulevikuvaate. Ükski asutus ega organisatsioon ei saa olla suurem kui ta parajasti on, ta elab omas arengurütmis ja mul on hea meel, et olen seda rütmi suutnud tagada ja käigus hoida. Seminari arengurütm on seotud ei millegi muuga kui kogudustega: me oleme koguduste kool. Me lõpetajad ja õppejõud töötavad kogudustes, sisseastujad tulevad kogudustest. Oleme aastate jooksul viinud mitmeid koolitusi läbi kogudustes, näiteks Viimsis, nüüd ka Kärdlas. Mitmeaastane viljakas koostöö Oleviste piiblikooliga on andnud viimastel aastatel palju lõpetajaid. Mul on hea meel Seminari saavutuste üle, kuid olulisem on tegelikult kurss, millel liigume.
.