05/2015 

Krista Esta, Tallinna Allika kogudus

Räägi veidi endast, oma perest ja usuletulekust.

Enda iseloomustamisega jään ma alati hätta. Kui keskkoolis psühholoogias isiksuse tüübi ja temperamendi teste tehti, siis paigutusin korduvalt graafikute keskossa. Ükski omadus ei olnud üleliia jõuliselt väljendunud, aga leida võis kõike.

Kui ikka perepea on Jeesust täis, siis on naisena üsna turvaline oma mehele järgneda.

Pean ennast pigem üsna rõõmsameelseks inimeseks. Isegi kui masendus vaevab, siis kuskil tagasagaras on mul teadmine, et igale mõõnale järgneb tõus. Ja ma võtan neid langusi ja tõuse päris tõsiselt. Kelgutamas on meist käinud vast igaüks – alla saab nagu niuhti, aga ülesronimiseks tuleb rassida. Mul on vedanud, et mul on olnud läbi elu inimesi, kes on tõusudel abiks. Kasvamine kristlikus kodus ja vanavanemate eestpalved on kindlasti mõjutanud minu vastupidavust.

Nüüd kasvame edasi koos, õpime laste kasvatamist ja arendame logistikakunsti

04/2015 
Leho Paldre, Tartu Kolgata baptistikoguduse pastor
Fotod: Helari Hellenurm, Kaev.net

Käesoleva aasta veebruaris registreeriti Tartus ametlikult uus kogudus TELK. Värske koguduse pastor Rivo Rajandu sai Jumalalt vaimuliku töö kutse ja Püha Vaimu anni Pühakirja seletada 13 aastat tagasi koos pöördumisega. Uue koguduse rajamise mõtte andis Jumal sõltumatult mitme inimese südamesse 3–4 aastat tagasi. Aastakonverentsil võeti kogudus EKB Liidu liikmeks.

Oma usu tagakambrisse ma kõiki teooriaid ei lasknud.

Teeme kõigepealt selgeks selle, miks on uue koguduse nimi suurtäheline TELK. Alguses oli mõte panna nimeks Tartu Evangeelne Linnakogudus, lühendina TELK. Siis aga pani kahtlema tõik, et Tallinnas on sarnase nimega, ent tundmatu sisuga kogudus. Pealegi tundus TELK suupärasem ja sisukam. Telk on nii Jumala asupaik Vanas Testamendis kui ka sümbol Jumala kohalolust Ilmutuse raamatus. Kuna aga eesti õigekirja reeglid ei lubanud läbivate suurtähtedega nime panna, siis registreeriti 4. märtsil 2015 kogudus ametliku nimega Tartu Evangeelne Linnakogudus, lühendina TELK. Praktikas kasutatakse põhiliselt nime Tartu TELK kogudus.

03/2015 
Erki Tamm, Teekäija peatoimetaja

Presidendid, peasekretärid ja noortejuhid on tulnud ja läinud, aga Eli Kõllo on EKB Liidu kantseleis järjepanu 17 aastat raamatupidamist korras hoidnud. Tegelikult on ta seda tööd teinud terve elu. Varemalt Räpina ja Kohila paberivabrikutes. Abikaasa Enokiga (68) on nad abielus olnud 42 aastat.

Sa võid ise uskuda küll, aga suu hoia kinni.

Elu ja surma piiridel

Vahel nimetatakse seda, kui keegi on surmasuust tagasi tulnud, tema teiseks sünnipäevaks. Eli aga sündis surnuna. Ema palus, et kui see laps hakkab Jumalat teenima, siis saagu ta endale eluvõimalus, kui aga mitte, võtku Jumal ta kohe enda juurde. Ema hingevalu sealjuures võib mõista tütrele pandud nime järgi, mis tuleb Jeesuse karjest ristil: „Elii, elii, lemaa sabahtani?" – see tähendab: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?" (Mt 27:46).

Tegelikult on Eli elus olnud veel teinegi kriitiline aeg, kui polnud teada, kas ja kui palju elupäevi pikendatakse. 38-aastasena sai Eli tuberkuloosiravi, mille tulemusel jäi ta äärmiselt nõrgaks. Alles paar aastat hiljem avastati, et tegemist on kasvajaga. Toona mõtles ta, et on ikka hea küll, et Jumalaga on kõik korras. Peale operatsiooni hakkas tervis taastuma.

01/2015 
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

MTÜ Ukraina Kultuurikeskus korraldas 21.–29. novembril 2014 kampaania „Ukraina heaks!" raames üleeestilise talveriiete kogumise aktsiooni Ida-Ukraina konfliktis kannatadasaanute toetamiseks. Vaid kaheksa päevaga annetasid Eesti elanikud ligi 50 tonni talvevarustust: sooje riideid, jalatseid, magamiskotte ja isegi küttekehi. Suur osa sellest abist korjati kokku Sõbralt Sõbrale kauplusteketi kaudu. 25. detsembril jõudsid kolm veoautot selle humanitaarabiga Ukrainasse. Kogu ettevõtmise hingeks on Eestis sündinud ukrainlane Bogdan Ljutjuk (34), kes koos isa Anatoli ja vend Nestoriga abi kohaletoimetamisel kaasas olid.

„Põgenesin Donetskist suvel kleidiväel."

Olid esimest korda Ukrainas peale konflikti puhkemist Venemaaga 2014. aasta märtsikuus. Kindlasti on väga valus näha oma kodumaad sõjajälgedes. Mis puudutas sind eriti valusalt? 

Maidani sündmuste (veebruarikuine vastasseis Kiievis) ajal oli väga suur tahtmine kohale minna. Oli aga selge, et Eestis saan palju rohkem abiks olla. Nii tegime väga tihedat koostööd Eesti välisministeeriumiga, kogusime abivahendeid, tegelesime haavatute Eestisse ravile toomisega, rääkimata pikettidest, toetuskontsertidest jne.

Kõige valusamalt elasin üle oma sõbra surma. Viktor oli väga aktiivne vabatahtlik ja fotograaf. Ta soovis oma kodumaad kaitsta. Ta langes 19. oktoobril Luganski piirkonnas haavatute evakueerimisel. Nende auto kõrvale langes mürsk, mille killust sai Viktor surmavalt haavata. Temast jäi maha kaheaastane tütreke ja abikaasa. Iga selline surm on suur tragöödia.

12/2014 
Intervjueeris Erki Tamm
Fotod: erakogu

Jõulueelsel kiirel ajal leiame ühe pühapäeva õhtu, kui oma ellu lubavad vaadata Juko-Mart (31) ja Maarja Kõlar ning nende kaks imearmast last, Markus (5) ja Gloria (4).

Juko-Mart, sul on huvitav ja mitte väga sageli esinev nimede kombinatsioon. Kas sa tead, mis su vanemaid seda valikut tehes suunas?

Helistasin emale ja küsisin üle. Asi selles, et minu isa Margo vanemad tahtsid midagi väga erilist panna ja nii sai paika Juko. Ema soovis seda nime aga mõne päris eesti nimega tasakaalustada ja nii sai paika Mart. Juko tuleb Johannesest ja sellest tulevad ka meie pere järgmiste vendade nimed.

Kuivõrd sa puutud veel kokku ühe väga omapärase eesti linnaga, Tapaga, kuhu su juured tagasi viivad?

Tapaga on seotud erakordselt palju mälestusi. Olime väga lähedased vanaema Adaga ja veetsime suure osa lapsepõlvest Tapal Tähe tänaval. Keskkooli ajal õppisin vahetusõpilasena Ameerika Ühendriikides, mistõttu tundsin ennast süvatasemel inglise keeles üsna koduselt. Hakkasin siis ülikooliga paralleelselt Tapa Gümnaasiumis inglise keele ja muusikaajaloo tunde andma. See kestis kolm aastat, aga tõi meile abielu esimestel aastatel leiva lauale. Sel ajal sain ka aktiivsemalt Tapa koguduses kaasa aidata. Olen viimastel aastatel käinud Tapa Gümnaasiumis „Tagasi kooli" programmi raames külalistunde andmas.

Sinu isa Margo on helilooja ja ema Anu muusikateadlane. Selle põhjal võiks arvata, et sinu tulevik oli otsustatud. Ometi tuli su haridusteel ette päris palju ootamatuid pöördeid.

Minu koolitee algas 3. klassis. Kuna Vanalinna Hariduskolleegiumis ei olnud minule sobival tasemel poisteklassi, pidin otse lasteaiast minema 3. klassi. Järgmisel aastal jätkasin õpinguid Tallinna 7. Keskkooli (praegune Tallinna Inglise Kolledž) 2. klassis, kus käisin põhikooli lõpuni, seejärel Tallinna Reaalkoolis.
Gümnaasiumi 11. klassis viibisin pool aastat vahetusõpilasena Ameerika Ühendriikides, kus õppisin süvendatult keemiat, briti kirjandust, ameerika ajalugu ja koori- ning jazzmuusikat. Loogiline jätk tundus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dirigeerimise eriala. Variante oleks olnud ilmselt teisigi, sest lõpukirjandi tulemuseks õnnestus saada 100 punkti. Kuna EMTA sisseastumiskatsed toimusid esimesena, siis langes valik sellele. Pärast üht õpinguaastat mõistsin, et ma ei ole valitud erialal kuigi tugev ja „rongile jõudmiseks" kuluks ebaproportsionaalselt palju aastaid. Seepärast langes valik sotsioloogia kasuks Tallinna ja Helsingi ülikoolis. Järgnes Sibeliuse Akadeemias kultuurikorralduse magistrantuur.