9/2010 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Augustikuu pastoriperede laagri peakõnelejaks oli pastor, Vana Testamendi õppejõud, muusikamees, Hamburgi suurima diakooniakeskuse juht dr Stefan Stiegler. Oma kolleegiga, kellega on sõprus püsinud 30 aastat, vestles Teekäija toimetaja Ermo Jürma.

Kuidas sai sinust kristlane?

Kuna minu vanemad olid baptistikoguduse liikmed, olin ma alati kaasas nii koguduse jumalteenistustel kui lastetundides. Varakult kaasati mind ka koguduse muusikatöösse. 14-aastasena saatsin ma harmooniumiga üldlaule ja loomulikult laulsin kaasa ka kooris, sest mu isa oli koorijuht. Siis hakkas mind aga vaimustama sport: treenisin kettaheidet, odaviset ja kuulitõuget. Kui aga jõudis otsustav valikuhetk, kas veeta kogu pühapäev spordiväljakul, siis otsustasin ma kindlalt koguduse kasuks ja leidsin seal ka tõelise kodu. 15-aastasena lasksin ma ennast oma isikliku usutunnistuse peale ristida.

.

7-8/2010 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

25. juulil sai 60-aastaseks Joosep Tammo, mees, keda üle 3000 inimese oma sõbraks nimetab. Valik tema rikka elu mõtteid, töid ja unistusi avanevad alljärgnevas Teekäijale antud intervjuus.

Mis on olnud määrav sinu usutee alguses?

Jeesuse Kristuse võtsin oma ellu vastu 18. märtsil 1964. aastal Pärnu Immaanueli Koguduse õhtusel evangeelsel teenistusel. Laulis Oleviste meesansambel. Sellele otsusele olid eelnenud sisemised võitlused ja kahtlused. Olin selleks ajaks ka mitmed ateistlikud raamatud läbi lugenud. Kuid vanemate siiras usk ja eeskuju ning Jumala arm viisid mind mu elu parima otsuse juurde. Vanemate usust sai minu isiklik usk, minu aktiivsuse kese ja läte.

.

6/2010 Tarmo Lige

Meelis Einstein (50) on kõigepealt tubli pereisa. Eesliinil tegutsevat Meelist toetab tagalast abikaasa Marika. Meelis ütleb, et ta hoolib oma perest väga.

Meelis on Kunda Nordic Tsemendi esimene eestlasest juht. See on suur vastutus ja samas ka omanikepoolne usaldus. Kundas sündinud noormehele oli loogiliseks jätkuks peale Tallinna Tehnikaülikoolist mehaanikainseneri diplomi saamist tööle asumine samasse ettevõttesse, kus töötasid juba tema vanaisa ja isa. Siis oli tehase nimi „Punane Kunda". Nii on Meelis jäänud ustavaks oma kodulinna tehasele, vaatamata omanike ja riigikorra muutumisele.

5/2010 Einike Pilli

2. mail sai 50-aastaseks Tõnu Lehtsaar – mees, kes Eestis ilmselt tutvustamist ei vaja. Aga millised on tema sügavamad mõtted, ootused ja lootused, saab teada alljärgnevast intervjuust.

Millised kolm lugu Sinu elust Sind kõige paremini iseloomustavad? Miks just need?

Kreekas Tessaloniki kalaturul oli üks kalamüüja, kes karjus kõva häälega mingit lauset. Ma seisin tema kõrvale ja röökisin täiest kõrist sama fraasi. Ma ei tea, mis lause see oli. Kartsin, et saan kalaga vastu pead. Müüja hoopiski vaimustus minu solidaarsusest ja kisas veel kõvemini – armastan mängulisust.

Kui olime Tähtiga hõbepulmade puhul grupireisil, siis ma ei teadnud, mis päev on ja kuhu me järgmiseks läheme või kus ööbime, lihtsalt kulgesin muretult abikaasa sabas – olen mugav.

Lapsepõlvest peale on mul üheks unistuseks rääkida prantsuse keelt. Olen seda nüüd peamiselt omal käel mõned aastad õppinud. Suudan osaleda seltskondlikus vestluses. Prantsusmaal ajan kõik asjad kohalikus keeles korda – olen visa, teen pähevõetu ära kasvõi 40 aastat hiljem.

4/2010 Helle Liht, Kohila baptistikogudus

Umbes kolmkümmend kilomeetrit Tallinnast Tartu maantee ääres on Pandermäe talu. See on paik, kus meeste käed on ajast aega olnud tööst karedad ja naised ei ole peljanud lapsi sünnitada. Siin sööb pere pika laua taga ja kartul on alati omast käest võtta. Ning juba kolmandat põlve haritakse maad ja teenitakse Jumalat.

Vana-vanaisa Johannes Liht ja vana-vanaema Anete Liht olid esimesed, kes Pandermäele asusid ja sinna kodu rajasid. Vana-vanemate viiest lapsest jäi vanaisa Edgar kodutallu ja jätkas Pandermäe talu lugu nõukogude aja tingimustes koos oma abikaasa Marge ning laste Leeve, Varje ja Taaviga. Kolmeteistkümnest lapselapsest on Taavi see, kes vana-vanaisa jälgedes igal kevadel põllule läheb ja seemne maha külvab.

.