Kogudus versus pastor

01/2012

Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Novembris ilmus Teekäijas anonüümne kaastöö: „Kas sa austad oma pastorit?" See artikkel ajendas esitama küsimusi mitme koguduse juhatuse esimeestele. Valisin keskmise suurusega kogudused (kus pastor ei täida ka juhatuse esimehe ülesandeid) ja püüdsin lahkelt saadetud vastuseid terviklikumaks ülevaateks koondada.

Kas pastoril on kogudusega tööleping?

Pastoril on kirjalik tööleping (vahel vaid paber, et on tööle võetud). See on (väga) lakooniline ega sisalda üksikasjalikku tööülesannete loetelu. Nende fikseerimist on küll arutatud, aga pole suudetud adekvaatset loetelu luua.

On veel üürilepinguid koguduse korteri kasutamiseks.

Kas te maksate pastorile palka?

Pastor saab palka, mis mullu jäi pisut alla Eesti keskmise. Maksame vastavalt sisemisele õiglustundele.

Jah ja palga osana korterilaenu tasumise kompensatsiooni. Meil ei ole pastoraati, mis sobiks tervele perele elamiseks. Jäi kolm võimalust – leida pastor nende seast, kel elukoht olemas, osta korter/maja või maksta palka, mis võimaldab korteri laenuga osta. Kui pastor peaks teenima meid kogu oma elu, siis on tal kuskil pensionipõlve veeta.

Maksame vähem kui miinimumpalk, lisaboonuseks on elamine koguduse majas.

Kas pastoril on autokütuse kompensatsioon?

Isikliku auto kasutamisel tööülesanne täitmisel saab ta kompensatsiooni sõidulehe alusel. Jah, on ka igakuine autokompensatsioon. Ta saab 64 eurot kuus.

Lisaks saab ta toetust kommunaalarvete tasumiseks.

Kas pastoril on korraline puhkus?

Pastoril on 4 nädalat puhkust, mille ta võtab tavaliselt suvel kahes osas. Kui palju suudab ta sellel ajal koguduse asjadest eemal olla, jääb tema südametunnistusele. Kui teda on teistesse kogudustesse kutsutud, siis me seda puhkusena ei arvesta. Oma kogudus sellisel pühapäeval koju ei jää ja teenistus toimub iga ilmaga. Õnneks ei ole ta mitte väga tihti ära.

Sisuliselt on pastoril üks suvekuu vaba, aga alati pole seda puhkusena vormistatud.

Kas pastor võtab osa EKB Liidu täiendkoolitustest?

Meie pastor võtab osa täiendkoolitustest õppides ja õpetades, kutsudes teisigi koguduseliikmeid kaasa.

Huvi korral on ta ikka osalenud. Rohkem on küll GLS seda ülesannet täitnud.

Ei ole kursis; võib-olla ta ei informeeri juhatust nendest osavõtust, makstes ise koolitusetasud. Töötegijate õppepäevadel on ta vahel osalenud.

On inimesi, kes ohkavad kergendatult, kui nende nime kuukavas ei ole. Kas te toetate oma pastori ettevõtmisi?

Kuukava arutab läbi tööharujuhtide kogu.

Üldiselt küsib pastor enne kuukava koostamist inimeste võimalusi ja n-ö teadmata sinna küll keegi ei satu. On ka liikmeid, kes on alati valmis kaasa teenima ja kelle "ohkamised" on teistsugused...

Neid kergendusohkeid on, kuid loodan, et pastor kõike ei kuule. Kuukava tegemisel tahtsime teda aidata ja osaliselt selle koostamise endi peale võtta, kuid ta ei andnud otsa käest ära.

Meile endile tundub, et suures osas me toetame teda. Kuidas see pastori poolt vaadatuna tundub, ei tea.

Ausalt öeldes: suure entusiasmiga kaasaminejaid alati ei ole. Kui pastoril on mõne ürituse korraldamiseks idee, siis peab ta ka palju ise ära tegema.

Kas teie pastor teenib oma ametis rõõmuga?

Suurt masendust küll välja ei paista. Pigem talle meeldib see töö, siiamaani isegi meie koguduses.

Tahaks uskuda, et see nii on, kuigi ega tal alati kerge küll ole. Peale pühapäevastel teenistustel osalemise on raske inimesi kaasa haarata midagi tegema. Raske, aga õnneks mitte lootusetu.

Kas teie koguduses on suhtes pastoriga „midagi eeskujulikku", mida Teekäija võiks edastada?

Enamasti pastor informeerib kogudust ette, kui tal on vaja kuskil külalisena kõnelda.

Kord nädalas on lähedal elavatel vendadel võimalus ühiseks palveks.

Kogudus püüab luua kõik võimalused pastorile (ja ta perele), et ta saaks keskenduda vaimulikule tööle.

Aastaid tagasi ostsime jalameheks jäänud pastorile toimiva auto. See teenis mõned aastad, kuni välismaa sõbrad järgmise autoga toetasid.

Pastori motivatsioon ei sõltu ainult majanduslikust poolest, mis ilmselt on tagasihoidlik ja ei konkureeri enamasti palkadega tööjõuturul. Väikese lisasüsti annab ka mõni sõbralik kartulikott või kinkekaart.

Eelmine juhatuse esimees ütles, et ta on pidanud oma ülesandeks olla pastori selja taga ja toetada (niikaua kui pastor päris rappa ei lähe). Olen pidanud koos teise vennaga pastori kohta käivate kuulujuttude allikaid ja põhjusi otsima.

Lisaboonus meie kogudusele on see, et pastor valdab IT-asjandust, koosolekutel saame kasutada erinevaid lahendusi ja tema hoolitseb ka kodulehe eest. Enamus koguduse liikmetest toetab pastorit, ometi võiks seda rohkem näidata ka oma sõnade ja tegudega.

Me palvetame pastori ja tema pere eest – eks see olegi üks erilisemaid asju üldse.

Võetakse nii loomulikuna, et pastor on olemas ja teenib kogudust, aga tegelikult on see suur õnnistus.

.

Pastoripaaride advendiõhtu Nõmmel

01/2012

Annely Veevo, Palade Priikogudus

02 pastoripaarid 800x600

Nõmme palvelas toimus 2. detsembril pastorite ja nende abikaasade advendiõhtu. Avatervituses jagas pastor Taavo Lige rõõmu, et üritus saab toimuda Nõmme 80aasta vanuses palvemajas, sest 16. septembril toimunud tulekahjule järgnev noorenduskuur sai lõpetatud.

Pärast sissejuhatust, ühislaule ja alguspalvet said osalejad üksteisega soolast toitu süües suhelda.

Meego Remmel meenutas lapsepõlvest, kuidas sai advendiajal sussid aknalauale pandud. See oli ootuse aeg, mil oli midagi põnevat tulemas. Ladina keeles tähendab sõna adventus tulemist, aga tore on ka inglisekeelne sõna adventure, mis tähendab hoopis seiklust või põnevust. M. Remmel jagaski kahte mõtet.

1. Jumal on teinud kogu aeg midagi põnevat. Näiteks see, kuidas ta tõi läbi ajaloo lunastuse. Inimestena me ootame, et midagi põnevat oleks tulemas. Kui paneme oma „tühjad sussid" Jumala ette, paneb tema need täis. Jumal on adventure-Jumal. Temas on tuli ja tema süütab sisemiselt põlema, kui meis on olemas see ootus.

2. Oleme uue kirikuaasta alguses. Elame kummalisel ajal, kus maailma suurused on rappumas. Jumal raputab võib-olla ka meid lahti asjadest, mille külge oleme klammerdunud. Jumal tahab, et me hoiaksime hoopis temast kinni.

Järgnevas kohvilauas sai igaüks kohvi või tee kõrvale suure tüki kooki – nii suure, et eelnevalt poleks soolast toitu vaja olnudki.

Õhtu üllatuskülaline oli Viktor Hamm Billy Grahami Evangeelsest Assotsiatsioonist, kes ütles õhtu põhisõnumi: „Au olgu Jumalale kõrges, ja maa peal rahu, inimestest hea meel!" (Lk 2:14)

Mille eest ülistada Jumalat, kui Euroopa on kriisis ja euro hakkab ära sulama? Baltikumis on kõrge enesetappude arv; maailm on tuska täis. Mille eest austada Jumalat?

Jumal on kõrgem kõigist poliitilistest jõududest, kõrgem kui meie kujutlusvõime ja religioossed arusaamad. Jumala ülistamise põhjuseid on palju:

Jumal on olemas. Me ei pea teda kellelgi tõestama ega ümber lükkama. Tema ON. Me ei kujuta ette elu ilma Jumalata.

Jumala Poeg tuli maailma, võttis meie patud ja suri ristil meie eest. Me ei kujuta ette elu ilma Pojata.

Tema Poeg suri minu eest. Kes sureks üldse minu eest? Võib-olla ema või isa, aga mitte võõrad inimesed. Suur armastus ilmus seeläbi, et Kristus suri ja tõusis surnuist üles.

Meil on osadus. Maailmas on kõige rohkem puudus osadusest. Meestel on alati millestki puudus – näiteks tööst. Naistel on puudus osadusest, nad tahavad palju rääkida. Meil on Vaimu osadus, mis võimaldab läbi käia ka võõraste inimestega ja ületab kõik psühholoogilised tasandid. Vaimu osadus on kordumatu, seda ei saa kirjeldada.

02 kaur margus kask 800x600

Me saame olla õed ja vennad. Kui reisida riiki, kus on teine rass ja nahavärv, aga inimestel on suus Jeesuse nimi, on see imeline.

Meil on võimalik teha vaimulikku tööd. Meil on kogudused ja inimesed, kes elavad Jumala sõna järgi.

Eriliselt peame pöörama tähelepanu noortele, kes elavad sageli nagu žiletiteral. Järgmine samm võib ohustada nende tulevikku. Noored on meist erinevad. Sellega tuleb arvestada. Nad käituvad teistmoodi, kuulavad meist erinevat muusikat jne. Kuid nad ei suuda peita oma sisemist üksildust. See üksildus tuleb täita meie poolt.

Kui Kristuse kogudus ei austa Jumalat kõrges, pole meil rahu ei taevas ega maa peal. Ärgu lõppegu see aasta ilma Jumala austamiseta. Alaku uus aasta südamehoiakuga: „Au olgu Jumalale kõrges!" Kui sa seda öelda ei saa, palveta, et Jumal pööraks tagasi sinu rõõmustuse tema päästest! Siis tulevad ülistussõnad iseenesest.


.

Kas sa austad oma pastorit?

11/2011

Pastor ehk hingekarjane – ilus sõna. Soovin järgneva kirjatükiga puudutada mõnd momenti, mis kriibib mu hinge. See on ka üks põhjusi, miks minu nimi toimetaja nõusolekul artikli alt puudub. Ma ise ei kuulu pastoriperesse, olen tavaline koguduseliige.

18 pastorid

Suhtumine autoriteetidesse

Tänapäeval kurdetakse autoriteetide puudumise üle igas eluvaldkonnas. Aga sa ise võid austust teadlikult tekitada. Eriti kui tegemist on väärikate isikute või institutsioonidega. Esmalt meenuta, kuidas pastori või köstri prototüüp on naeruvääristatud meie kirjanduses, menufilmides või anekdootides. Me oleme matsi-rahvas, kes naljalt kedagi endast targemat ei austa. Hoiatuseks on näited Piiblist – usklik inimene peaks nendega alati arvestama. Taavetil oli aukartus autoriteetide suhtes. Kui tal oli võimalus ja teda ka ärgitati „konkurenti" tapma, siis ta keeldus, kuna tegemist oli Issanda võitud kuningaga. See on üks Vana Testamendi kaunitest eeskujudest.

Kõlab kaunilt, kui proua-härra nime ette käib. Mõnes koguduses öeldakse pastor Peep või pastor Teet, kuid on kogudusi, kus nii öelda ei või – "Mis pastor? Peep või Teet ja kogu lugu!" kurjustab mõni.

Pastori igapäevane leib

Mida koguduseliikmed pühapäeva lõunaks söövad? Muukeelses maailmas naljatatakse, et magustoiduks on tavaliselt „pastori jutlus". Ehk siis kriitika. Siin on paralleele ka Eestiga. Aga kahjuks mitte ainult paralleele. Kui kogudus oma pühapäevast moorpraadi naudib, siis mõnes pastoriperes polegi midagi eriti süüa. „Kevadine nõgesesupp on päris maitsev," rääkis üks meie oma pastoriproua. Masendav? Aga kas sa oled kunagi pastoripere lõunale kutsunud? Kartuleid keetnud, kotlette praadinud ja ülejäänud koogi kaasa pakkinud? Moosipurgi või õunakorvi autosse poetanud? Vanem generatsioon teab, millest ma räägin.

Mida sa oled oma pastori heaolu nimel teinud? Miks seda on vaja teha? Pastorit tuleb austada ja mitte ainult sõnades. Pigem vastupidi, Augustinuse sõnadega öeldes, „kui vaja, siis ka sõnadega". Kui sa kurdad, et tal on aed korrast ära ja peenrad räämas, siis vii talle lilletaimi ja paku ennast abiks. Võib-olla on ta väsinud kolimistest; elu uues kohas – taas tuleb otsast alata. Ei jaksa enam. Kui sina aitad seda olukorda muuta, õnnistab Jumal kogu linna kauni pastoraadiga. Oled sa oma abi pakkunud kasvõi lapsi hoidma? Või oma muid oskusi rakendanud?

Vääriline palk

Kas sa pead toetama kõiksugu abiorganisatsioone, kui su oma hingekarjasel on vajadused? „Tehke head kõigile, aga ennekõike usukaaslastele," juhatab Pühakiri väga selgelt.

Kas pastoril ja tema perel on materiaalseid vajadusi? Me maksame talle ju palka ning pealegi, keegi pole siin rikas! Aga ... milline on hea palk? Kas sinu pastori peamine mõttemotiiv peaks olema: Kust-leida-raha-uute-talvekummide-ostuks? ... või: Mis-teemal-peaks-järgmisel-pühapäeval-jutlustama? Kumb valik domineerib?

Tema silmis võib sageli olla hirm, sest kui kodus midagi ootamatut juhtub, siis raha ei ole. Ta ei saa seda kurta, mees ikkagi ... Sa tahad ju oma pastori silmis näha pigem rõõmu, positiivset ärevust! Üks Eesti kogudus maksis pastorile minimaalset palka, kuid matustele ja laulatusele teise ilma otsa pidi ta sõitma omal kulul. Aga mis siis saab, kui tuleb hambaarstile minna? Kui pesumasin vajab väljavahetamist? Kui kogudus on väike ja ei suuda vähemalt keskmist palka maksta, tuleb muu lahendus leida.

Mõtle ka sellele, millal ja kas pastor puhkab? Tead, mõni nendest ei valda seda kunsti, aga kui sina valdad, siis kutsu ta oma suvilasse või reisile oma autoga. Miks mitte pakkida kerge piknik ja võtta koos ette kosutav sõit loodusesse?

Igal jutlusel on hind

Jutlus on veel täiesti eriline teema. Siia rubriiki mahuvad lisaks pastorile ka ilmikjutlustajad. Mõni pastor on loomupoolest hea ja ladus jutlustaja, teine mitte. Mõni vajab rohkem ettevalmistusaega, teine vähem. Taevast jutlused üldjuhul alla ei saja, nendega tuleb aega veeta. Kas jutlusel on hind? Siin Maarjamaal on suhtumist seinast seina. Olen näinud inimesi naerma puhkemas, kui sellist teemat puudutada. „Mis mõttes – hind?"

Jutlustamine on koguduse süva-vaimulik kasvatamine ning seda tuleb eriliselt väärtustada. Vaimne töö on kaunis raske, sellest lähtuvalt on jutluse ettevalmistamine veelgi raskem. Seda heas mõttes – nagu sünnitus – vaevale järgneb vääriline tasu.

Ükskõik millised on sinu kriteeriumid pastorile, teda on vaja toetada. Ole tänulik oma pastori eest ja lähtu oma käitumises Piibli printsiipidest.

.

Ordineeriti Roman Kuznetsov

06/2011

29. mail ordineerisid liidu president Meego Remmel, vene regiooni vanempresbüter Nikolai Orehhov ja eesti vendluse vene suhete koordinaator pastor Ruudi Leinus Kohtla-Järve Peeteli koguduses pastoriks teoloogiamagister Roman Kuznetsovi.

Rahvarohket jumalateenistust, kus laulis Tallinna Betaania koguduse noortekoor ja -ansambel, juhatas venekeelsete koguduste vaimulik juht N. Orehhov, kes ühtlasi pidas jutluse kogudusele. Ordineeritavale kõneles M. Remmel. Samas õnnistati ka Olga ja Roman Kuznetsovi 3-lapselise perekonna noorim liige Ilona.

Piduliku koosoleku lõpul ütles omapoolse soovi ka ordineeritud pastor. Järgnes armastussöömaaeg koguduse poolt avara kirikusaali ja kõrvalruumidega pühakojaks renoveeritud endise Vana-Ahtme lasteaia kõrvalsaalis. M. Remmel jagas seal kogemusi pastori kutsumuse leidmisest ja järgimisest Jumala riigi tööle pühendumisel.

.

Aare Tamme tee Sadalast Kiviõli kogudusse

06/2011 Aare Tamm, Sadala koguduse pastor

Kui meil oli Sadalas viies tööaasta, tundsin, et vajan uut väljakutset. Siis, kui Sadalasse tulime, oli koguduses 43 täisõiguslikku liiget. Mitmed neist kutsuti taevakoju. Kuid koguduses oli ka peale viit aastat ikka 43 liiget. Olgu, et märgatavalt nooremad kui meie töö alguspäevil.

Pidasime abikaasaga nõu. Jõgeval olime juba hästi sisse elanud. Hea korter kõigi mugavustega majas. Sissetulek kaugelt üle keskmise. Tiiu palk oli eriti suur. Ta oli moeateljees meistriks. Direktor määras talle palgalisa veel 2% kogu ateljee käibest. Samas polnud ka minu keevitajapalk väike. Olukord oli üsna sarnane Tallinnast äratuleku eelsega. Sealt tulime 500 pealt Sadala 25 rubla peale! Nüüd võis oodata ees sama seis. Kuid otsustasime – Jumala ei jäta hädasse.

Otsus tehtud, helistasin vanempresbüter Robert Võsule, et mulle on tehtud ettepanek Võrru asuda. Vend vastas seepeale ainult ühe sõna: „Oota!"

Oodata ei tulnudki pikalt. Järgmisel hommikul oli vend Võsu Jõgeval. Tema selgus oli teine, meid suunati Kiviõli. Vanempresbüteri abi Rein Kiviloo oli rohkem hõivatud vendluse tööga ja Kiviõli presbüteri kohuseid ta enam täita ei suutnud. Kiviõli kogudus oli kakskeelne ja minul vene keel hästi suus.Peres oli kolm last ja neljas tulekul. See oli esimene mure, teiseks Sadala koguduse tulevik. Ei saa ju lihtsalt kaabut kergitada ja uksest välja astuda. Sadala oli meie esimese armastuse kogudus ja see tähendas meile mõlemale palju. Jumala kogudus vajab töötegijat. Kuna Moostest oli jäänud vabaks vend Feliks Viira, soovitasin vend Võsul temaga rääkida. Feliks oli heal meelel nõus ja veel enne kui me lahkusime, oli ta igal pühapäeval Sadalas. Nii toimus kohavahetus väiksema valuga. Mõni küll nuttis ja leinas, kuid see lein läks uue töömehe abil üle.

Peamine oli, et kogudus ei jäänud vaeslapseks. Jumal korraldas kõik imeliselt.

Kiviõlis oli takistuseks elamiskoht. Koguduse ja Liidu toel osteti mansardkorrusega maja. Hiljem maksis kogudus Liidu osa tagasi. Võtsin maja remondi enda kätte. Koos poeg Erkiga värvisime, kopsisime ja parandasime kõik, mis vaja.

Kord lakkisime lagesid ja vänge hais ei lasknud tuppa magama minna. Läksime hoovi autosse. Seljatoed lasksime alla ja soe suveöö võttis kaks väsinud meest oma hõlma. Hoovil oli kallak vaheaia poole. Jätsin autole käigu sisse ja masin seisis kindlalt paigal. Aga öösel käis pauk. Ehmatas hoobilt mõlemad mehed üles. Arusaamatuses vahtisime teineteisele otsa. Mis see oli? Asi oli lihtne. Unise peaga olin sirutanud jalad välja ja vajutanud siduri alla. Nii käik enam ei pidanud ja auto hakkas vabalt veerema ning põrutas vaheaiale otsa. Õnneks ei olnud autol ühtegi mõlki. Sellel ööl magamisest rohkem välja ei tulnud.

Kolimisega oli omaette ooper. 5-6 mehega nägime rasket vaeva, et pianiino Jõgeval autokasti saada. Ma kartsin juba ette mahalaadimise pärast. Jõgeval olid mehed käepärast võtta, aga mis saab Kiviõlis? Kohale jõudes ootas uut karjast neli õde. Kas see ongi kogu lugu? Mehi pole ühtegi. Nemad pidid aitama koorma maha laadida ja majja kanda. Mis saab pianiinoga? Eks tuleb plankusid pidi veeretada. Seni kui mina planke otsisin ja siis tagasi jõudsin, oli pianiino juba toas! Neli õde olid osutunud tugevamateks kui Jõgeval 5-6 meest. Ütle siis veel, et naised on nõrgem pool!

Esimesel pühapäeval, kui pidin ametisse hakkama, oli palvela paksult rahvast täis. Istusin esimesse pinki ühe vana venna kõrvale ja ootasin – mis nüüd edasi saab? Kuidas see pidulik algus välja näeb? Kes ütleb tervitussõnad jne? Kui kell täis sai, müksas vend küünarnukiga mulle ribidesse ja ütles: „Noh, hakka peale!" Nii oli siis see oodatud „pidulik paikapanek". Aga edasi läks kõik imeliselt. Kogudus võttis meid väga hästi vastu. Kiviõlis oli kerge jutlustada. Rahvas tuli emotsionaalselt väga hästi kaasa. Kogudus oli väga eripalgeline. Enamasti sissesõitnud inimesed. Põliselanikke oli vähe. Seega kippusid teinekord arusaamised olema seinast seina.

Koguduses oli esindatud peale eestlaste veel kuus rahvust: venelasi, valgevenelasi, ukrainlasi, sakslasi, soomlasi ja üks läti perekond. Igal pühapäeval oli viis jumalateenistust. Kell 9 saksa, 11 eesti, 14 vene, 17 eesti ja 19 saksa keeles. Igal esmaspäeval oli ühine palvekoosolek, kus kogu teenistuse tõlkisime eesti-vene keelde. Siin sain tõlkimise alal hea kooli. Imelised koosolekud olid.

 

Kui kell täis sai, müksas vana vend küünarnukiga mulle ribidesse ja ütles: „Noh, hakka peale!"

04_aare_kiviolis Foto erakogu. Pastor Aare Tamm (paremalt esimene) Kiviõli koguduse segakooriga laulmas.

.

Pastor ja abikaasa – rõõmud ja mured

05/2011 Tiiu Palm, Kehra kogudus

Kord ütles üks pastori abikaasa: „Minu mehel on palju muret, aga minu juuksed lähevad halliks." Kuidas on lugu teiste töötegijate ja nende naistega? See on seni jäänud paljude puhul saladuseks. Nuutsakul peeti 8.–9. aprillini järjekordseid vaimulike töötegijate päevi. Sel korral olid osadusse kutsutud ka abikaasad. Oma elu köögipoolt julges Teekäijale avada Kehra koguduse karjase abikaasa Tiiu Palm.

„Mul on olnud kolm pastorinaise eeskuju. Üks nendest oli Tartu Salemi koguduse eelmise pastori abikaasa Maris Jürgenson. Tema rõõmustas vaeseid üliõpilasi, nagu me sel ajal olime, pühapäeviti pidulike lõunasöökidega.

Nii Eenoki kui ka minu ema olid kogudusevanemate naised. Minu ema oli loomult vaikne ja tagasihoidlik. Siiski tuldi tema juurde ja räägiti hinge pealt ära, mis vaevas. Tema üks põhilisi ütlemisi oli: „Ärgu olgu sul koguduseliikmete seas sõbrannat." Eenoki ema oli loomult väga aktiivne. Ta oli koorijuht, aga aitas isal ka kodukoosolekuid ja suuremaid üritusi korraldada.

.

Loe edasi: Pastor ja abikaasa – rõõmud ja mured