Ordineeriti Koit Kask

9/2009

Selise Nelipüha Kogudus pühitses 16. augustil oma 65. aastapäeva. Samas toimus ka pastor Koit Kase ordineerimine. Jumalateenistusel kõneles kogudusele pastor Helari Puu ja karjasele president Meego Remmel. Ordineerimispalves lisandus neile pastor Ermo Jürma. Muusikaga teenis ansambel Robirohi.

Misjonimeelne kogudus pidi oma esimesed 45 aastat nõukogude ajal põranda all töötama ja sai ametliku registratsiooni alles iseseisvas Eestis. Tänased muutused Põlva-Karisilla peatee ääres asuva palvela hoone juures ja krundil on ilmsed. Mikitamäe vallavanem Inge Hirmo kiitis pühakoja renoveerimiskava ja tänas kogudust vallarahva vaimuliku teenimise eest.

Ligi kolmetunnisel telgiteenistusel tõid tervitusi paljude koguduste esindajad ja järgnev armastussöömaaja osadus hargnes kogu krundile.

.

Ordineeriti Aivar Raudver

6/2009

24. mail leidis aset nii Lihula Baptistikoguduse 25. aastapäev kui kogudusekarjase Aivar Raudveri pastoriks ordineerimine. Pühaliku talituse viisid läbi Eesti EKB Koguduste Liidu ekspresident Joosep Tammo ning president Meego Remmel. Tervitusi ja õnnistussoove toodi nii Austriast kui ka erinevatest kogudustest Eestimaalt. Jumalateenistust ja selle järelosa kogudusehoone õuele püstitatud telgis kaetud laudade juures kaunistas pärnakate ansambel Valge Vene.

.

Ta oskas teha kõike - Elmar Palumäe

3/2009 Liili Heinla, Avispea Vabakoguduse liige

„Meie kõik külvame elus, külvame iga päev, külvame sõnas ja teos, nii on eluseadus. Kuid milline on külv ja sellele järgnev vili?" (E. Palumäe)

Minu isa

Elmar Palumäe oli paljudele väga tuttav ja lähedane. Ometi on raske kirjutada isast nii, et see oleks selge ka võõrale lugejale.

Mu mälestused jagunevad kahte perioodi. Esimene on minu varane lapsepõlv kuni isa arreteerimiseni 1949 ja teine tema vabanemisest 1956 kuni lahkumiseni igavikku 29.04.1982.

Ma pidasin juba üsna väiksena isa kõige targemaks inimeseks. Eriti imetlesin seda, kuidas ta oskas kaugelt Tõrva kandist tulla ja leida mu ema siit Avispealt. Isa sündis 28.03.1909 Valgamaal Leebiku vallas Kaartelaanes metsatööliste barakis. Ta kaotas noorelt oma isa ja lapsepõlv oli väga vaene ja töörikas. 10aastase poisina tekkis tal hamba tõmbamise järel peatumatu verejooks. Arst ei suutnud aidata, soovitas vaid emal lapsega koju minna kuni laps veel omal jalal astuda jõuab. Usklik ema usaldas poja elu Jumala kätte. Verejooks peatus lõpuks, kuid organism oli väga kurnatud ning mitu kuud oli ta tõvevoodis. See aeg oli esimene tõsine arusaamine Jumala armust ja hiljem oli tal soov saada misjonäriks. Selleks, et minna Soome misjonikooli, õppis ta iseseisvalt selgeks soome ja esperanto keele. Aga õppima ta ei pääsenud, sest haigestus kopsutuberkuloosi. Lähedasi valmistati peatse lõpu saabumiseks. Aga ema ja paar usklikku palvetasid. Viimaks voolas kurnatud kehasse enneolematu jõud. Järgmisel päeval oli ta jalul. See ime tõi tõotuse, pühendada oma elu Jumala riigi teenimisele.

Jumala kutse

22aastasena sai temast reisievangelist. Ta sattus ka Avispea ümbrusesse, kus kohtas mu ema, kes tegi koguduses muusikatööd. Mõne aasta pärast suunati isa Narva presbüteri abiks. 1935. a mais mu vanemad abiellusid.

Ema äraminekuga jäi aga Avispea muusikatöö kiratsema. Samuti vajas kasvav kogudus oma vastvalminud palvemajas hingekarjast. Isa õnnistati 1936. a veebruaris Avispea Vabakoguduse hingekarjaseks. Suvel nägi kirikumaja teise korruse korteris ilmavalgust tüdruklaps, kes sai nimeks Liili.

Parim pedagoog

Kodune kasvatus oli karm ja üksiklast ei tohtinud hellitada. Koolmeistrina arvan, et isa oli parim pedagoog. Tal ei olnud keeldu ja käsku, vaid asi tehti selgeks. Üsna väiksena sain aru, et elust tuleb läbi minna lahtiste silmade ja kõrvadega, märgata kõike ja lugu pidada teiste tehtust. Iga tee koos isaga andis mõne tarkuse: oli see õidepuhkev lilleke tee veeres, lind taeva all, sipelgapesa uurimine või mõne vajaliku töö tegemine. 11aastaselt oskasin ma nii vilja- kui heinakoormat teha, värvipintslit peos hoida, taimede ja loomadega ümber käia. Kõik, mida isa tegi, see oli hästi ja ilusasti tehtud. Ta oskas kõike. Sõja ajal tegi isegi saapad jalga. Ta ei nurisenud kunagi, inimestest rääkis ainult head.

Fotograaf ja kirjamees

Jäin oma vanematest ilma 12aastaselt ja sain nad tagasi kahekümneselt kui olin juba abiellumas. Isa suunati tööle Kiviõli kogudusse 1957. Seal oli rohkesti rahvast, koosolekuid mitu ja mitmes keeles. Inimesed armastasid isa ja tema neid. Korduvalt kiitis ta nende südamlikkust ja mõistvust. Kui oli kellegi tähtpäev, valmistas isa ilusaid ja sisukaid mälestuskirjutisi. Mul oli õnn teda selles vahel aidata. Hea fotograafina pildistas ja monteeris ta temaatilisi pilte. Kõikide kaartide saatmise kohta oli tal aukartust avaldav registriraamat.

Kolm insulti nõrgestasid isa ja ta töö Kiviõlis lõppes 1968. Järgmised aastad meie kodus metsamajas olid elutöö kokkuvõtmise aeg. Juba nooruses konspekteeris isa vendade jutlusi. Nii sai teoks ligi 3000-leheküljeline jutluste ja elulugude seeria „Elusõnu mitmest suust" 22 vaimuliku töötegija kohta. Need on käsitsi trükitud ja ise köidetud. Enn Palmik toimetas need Kõrgemale Usuteaduslikule Seminarile tosin aastat pärast mu isa surma.

Mõistva ja teisi arvestava inimesena, tasakaaluka ja targana teenis isa oma Jumalat kõiges. Elatist hankis ta mesilaste pidamisega ja 100 kilo mett aastas sai alati armastusega ära antud. „Laps, selle, mis sa ära annad, selle oled sa võitnud," olid tema sõnad. Jumal ei jäta andja käsi kunagi tühjaks. Ja esimene raha, ükskõik kui suur või väike, oli kümnis, mis kõrvale pandi ja ikka liiaga.

Kaunis eluvili

Tõelise kokkuvõtte isa elule leiame tema oma jutlusest: "On rõõmustav, et leidub ka inimlapsi, kelle eluvili on kaunis ja väärtuslik. Elades Jumalaga ja Jumalale, oli nende külv kaunis ja kandis kuldset vilja. Hukkuvaid inimlapsi võitsid nad tapetud Tallele, paremale elule ja igavesele õnnele. Haigetele viisid nad lohutust, tundes neile kaasa ja juhtides nende pilke Jumala Tallele. Surijale kandsid nad sõnumit Kristuse päästvast vereväest ja võidust surma üle. Kannatajaile ja viletsaile sirutasid nad abistava käe, pühkides pisaraid palgelt ja püüdes vähendada eluvaeva. Kõikjal tunnistasid nad Issanda nime, külvates seega kuldseid teri, vahest küll kaljusele pinnale, kuid ikka lootes, et külv annab saaki. Jumalat austasid nad sõnas ja teos, kodus kui väljas, sõprade ja vaenlaste ees, milleks kihutas neid armastus oma Õnnistegija vastu. Tasumise päeval ootab neid arvamata ja igavene au."

Uued töötegijad EKB Liidus

2/2009 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Uus Testament räägib Jumalast kutsutud töötegijate vaimulikku ametisse õnnistamisest rohkesti. Me usume, et sellesse astumiseks on primaarse tähtsusega Jumala kutse. Õige subjektiivne kutse äratab ka teistes usklikes inimestes vastava veendumuse, mida kogudus ja enne ametis olnud vaimulikud tunnustavad ordineerimise kaudu. Sellega palutakse ühtlasi vastavale isikule Jumala abi ja õnnistust vaimulikus ametis.

Ordineerimise vastutavaks korraldajaks Jumala ees on kogudus. Kuna ühe koguduse õigused on piiratud oma tegevuspiirkonnaga, kuid pastori tegevus võib olla seotud terve uskkonnaga, siis kutsutakse ka sõsarkoguduste esindajad osa võtma ordineerimisküsimuse otsustamisest ja selle teostamisest. Nii eelneb EKB Liidus pühalikule talitusele küsimuse kaalumine vanematekogus ka põhjalik vestlus ordineerimiskomisjonis. Käesoleva juubeliaasta algul võis Liit rõõmustada kolmest uuest töötegijast.

Peep Saar on olnud aastaid aktiivne kristlane ja Tartu Kristliku Risttee koguduse rajamise eestvedaja. Oma vaimulikku haridust täiendab ta praegu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris. Kuna ta tunneb juba „lapsest saadik pühi kirju" (2Tm 3:15), siis olid tema vastused ordineerimiskomisjonis ka väga täpsed ja ammendavad.

Meie Liidu rikkuseks on Eestimaal evangeeliumi kuulutamine mitmes keeles. Äsja läbis ordineerimiskomisjoni vestluse Pavel Kulikovitš Valgast. Venna teenimistöö algas Narvas ja jätkub täna Eesti lõunapiiril. Kogu ta pere on pühendunud kohaliku koguduse ülesehitamisele.

Juba aastaid on Viimsi Vabakoguduse töötegijaks olnud ameerika presbüteriaani taustaga vaimulik Matt Edminster, kes kannab ka teist aastat hoolt Rakke Koguduse eest. Nüüd valiti vend Edminster Viimsi koguduses abipastoriks. Liit on tunnustanud venna volitusi teenida EKB Liidu vaimuliku ametikandjana.

Aleksei Bõtškov Eestis

7-8/2009 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Juulikuu lõpus külastas Eestit endise Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Üleliidulise Nõukogu peasekretär Aleksei Bõtškov. Puhkusereisi koos abikaasa Zoja ja ärimehest poja Mihhailiga ajendiks oli soov kohtuda ammuse tuttava Igor Kalmeti ning veel paljude vanade sõpradega.

81-aastane toimekas Issanda sulane on jätkuvalt Moskva Evangeeliumi Kristlaste Seminari president ja Venemaa Piibliseltsi asepresident. Nendest mõlemast tema kaasosalusel taastatud ja arenevast töölõigust rääkis ta tänulikult. Kuigi suurel Venemaal on vabakogudustel tänasel päeval veel kümmekond vaimulikku õppeasutust ja samuti on need olemas enamusel endistest iseseisvunud liiduvabariikidest, on Moskva seminaril jätkuvalt oluline roll.

.

Loe edasi: Aleksei Bõtškov Eestis

Suvelaagris arendati pastoripere pädevusi

9/2009 Meego Remmel, EKB Liidu president

Pastoriperede suvekohtumisel arendati seekord pea sajakonna osaleja pädevusi vaimulikuks, hingeeluliseks ja füüsiliseks esmaabiks. 20.-22. augustil Nuutsakul toimunud laager kandis vendluse aastamotole viitavat pealkirja "Evangeeliumi elu".

Kolme päeva vältel keskenduti nii spordi kui vaimulike harjutuste praktiseerimisele, temaatilistele ettekannetele, osadusele ühises palves, kaetud toidulaua ümber, ülestõstva laulu ja muusikaga lõkkeõhtutel, kuumaksköetud saunas ning veel viimaseid päevi suvesooja päikest ja järvevett nautides.

Programmijuhi, Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektori, Margus Kase koostatud kavaga päevad algasid Valduste OÜ juhataja Meelis Kibuspuu ettekandega ajajuhtimise teemal. Lõkkeõhtul avas Rapla koguduse pastor Allan Helde oma uurimistöö põhjal vaimulike läbipõlemise tagamaid.

.

Loe edasi: Suvelaagris arendati pastoripere pädevusi

Veel artikleid...

  1. Tänamine tasakaalustab elu