Arhiiv kui vaimulik varasalv

07-08/2015 22 2015 01 20 27

Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud

On öeldud, et arhiiv aitab nii mäletada kui ka unustada. Sõltub sellest, kuidas arhiivi koostatakse, millised materjalid viimaks säilitamist leiavad ja millised mitte. Eesti EKB Liidu arhiiv, mis praegu asub Tartus Kõrgema Usuteadusliku Seminari hoones, on sündinud küllaltki juhuslikult. Süstemaatilisem lähenemine Eesti EKB koguduste ajaloo säilitamisele, mida liidu juhatus taotleb, oleks kindlasti suur teene tulevaste põlvede ees. Siiski on selles vabakoguduste elu kajastavas mäluüksuses mõndagi huvitavat, ehkki paljud materjalid ootavad jätkuvalt süstematiseerimist.

Johannes Lipstok külastas kogudusi ja pööras teadlikult tähelepanu dokumentide säilitamisele.

Kuigi dokumente talletatakse ka jooksva tegevuse tagamiseks ja riigi nõuete täitmiseks, püüan järgnevalt välja tuua eelkõige seda, mis kirikuloolasele huvi pakub. Olgu kohe öeldud, et see lühike artikkel ei loetle kõike, mis väärib säilitamist. Piiratud maht ei luba kõike üles lugeda. Olen aga soovijatele alati valmis nõu andma nii arhiivi loomise, korrastamise kui alalhoidmise küsimustes. (Toivo Pilli, Salemi kirik, Kalevi 76, 50104 Tartu, tel 7343664, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.)

Loe edasi: Arhiiv kui vaimulik varasalv

Keeruliste aegade palvesangarid

05/2015 23 seeniorid 15-1
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Kauaaegsete vaimulike töötegijate 15. mail toimunud kokkutulekul Oleviste kirikus anti hulk toetusallkirju Mähe baptistikoguduse kavale, taastada 1950. aastal võõrandatud Pojengi tänava pühakoda, mille suhtes on väljendanud osa kohalikke elanikke vastuseisu. Oma pöördumises öeldakse, et olles „elanud ja töötanud suurema osa oma elust ajal, kui ateistlik riigivõim tegi kõikvõimaliku, et takistada usulist tegevust Eestimaal" ja „palvetanud kõige keerulisematel aegadel", ollakse õnnelikud, et praegune põlvkond võib elada usuvabaduse tingimustes.

Pärast jumalateenistust Maarja kabelis tervitas kiriku altari ees kauaaegseid töötegijaid kirikut külastanud Minski Petlemma koguduse segakoor. Seejärel koondati end ühispildile. Lõunasöögiosaduses oli võimalus jagada mõtteid kohalviibinutega.

Oleviste kirikust sõideti Mähele, kus taastamist ootavas palvelas võttis külalisi vastu Siiri Ratas. Paluti kordaminekut alustatud tööle ja kasvamist kogudusele. Pilvisekskiskunud taeva all jõuti teha veel teinegi ühispilt enne kui asutati end koduteele.

Sõbralt Sõbrale jõudis Narva

05/2015 02 narva kauplus
Daire Tiigivee, Valduste OÜ administratiivjuht

Sõbralt Sõbrale meeskonna soov on olnud kaasa teenida kogukondlikult neis piirkondades, kus asuvad meie kauplused. Ent seni on teenimisvõimalused avanenud pigem pärast poe avamist. Seekord juhtis Jumal meie samme teistpidi. Esmalt tekkisid kontaktid Narva-Jõesuu kogudusega, kes Narva sotsiaalmajas ennastohverdavalt puudust kannatavate lastega tegelevad. Remontisime ja kaasajastasime seal ühe tegevustoa. Ja siis avasime kaupluse.

Esimesest päevast peale on Jumal meid hoidnud, juhtinud ja kinnitanud. Narva minek oli meie jaoks suurem ususamm kui teiste poodide tegemine, aga kogu ettevalmistus kujunes üle ootuste meeldivaks. Oleme tänulikud ka selle eest, et saame pakkuda tööd seitsmele inimesele, kellest enamus on noored emad ning olid enne meile tööleasumist töötud.

Loe edasi: Sõbralt Sõbrale jõudis Narva

Mida on Liitu kuulumine mulle andnud?

05/2015 04 k6hr tarmo-madli

Tarmo Kähr, Kärdla baptistikoguduse pastor

Ühelt poolt usun ma, et ega meie Liit – see pika ja keerulise nimega Liit, mille nimi sageli baptistiliiduks lühendatakse – kuidagi ülieriline pole. Sest eks oma ühendused ole ka teistel konfessioonidel ja ilmselt kinnitavad ka nemad, et ühte kogukonda kuulumine on väärtus. Samas just selles pikas nimes – Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit – sisaldub üks eripära: nimelt on meie Liit üsna mitmekesine ja seetõttu on meie suures peres palju erinäolisi kogudusi ja erinäolisi koguduseliikmeid. Just seepärast olen vahel tähelepanu juhtinud, et Liidu nime mugandamine baptistiliiduks pole päris õige. Mina kasutan lihtsalt sõna „meie Liit". Siinne mitmekesisus on väärtus, mida tasub hoida. Muidugi on oluline, et evangeelium kõlaks puhtalt ja jõuliselt, kuid vormides võib olla vabadust, et evangeelium tõesti kõigini jõuaks.

Tänu Liidule olen võinud tutvuda paljude koguduste ja inimestega üle Eestimaa.

Olen meie Liiduga seotud olnud oma usuelu algusest peale. Mu isa oli Tõrva koguduse pastor. Olin tihti suviti Tõrvas ja kogesin seal vanade usuõdede armastusväärset suhtumist algklassipoisi vastu. Tartu Kolgata kogudus korraldas siis suvelaagereid. Aeg oli selline, et neid tuli pidada kõrvalistes paikades, sest tollane riigivõim tegi takistusi. Ühes niisuguses laagris 1972. a sain ma Jumala lapseks. Kui mõned aastad hiljem Kolgata noored tegid väljasõite maakogudustesse, tuli minulgi Jeesusest tunnistada, see oli heaks kasvamise kooliks. Eks seegi oli ju tänu Liidule – käisime ju ikka teistes Liidu kogudustes.

Loe edasi: Mida on Liitu kuulumine mulle andnud?

Mida on mulle andnud EKB Liit?

04/2015 04 lige tarmo hh
Tarmo Lige, Tallinna Oleviste kogudus

Sellise küsimuse esitas mulle vestluse käigus ootamatult Teekäija toimetaja Ermo Jürma, kui Pärnus Liidu vanematekogu päeval lõunale jalutasime. Kirjutamine sellest teemast ei vaimustanud mind. Selles ei ole ju midagi uut lugeja jaoks! Aga koju jõudes võtsin Ermo samateemalise artikli viimsest ajakirjast – ja kui seda lugesin, siis taipasin.

Liit on kui laiendatud kogudus või laiendatud perekond.

Tuleb hoopis küsida: kui Eesti EKB Koguduste Liitu ei oleks, millest oleksin siis ilma jäänud. Nagu kõigi heade asjade ja inimestega, kui nad on iga päev meie jaoks olemas. Tõeline väärtus võib selguda kahjuks sageli alles siis, kui neid enam ei ole.

Liit on kui laiendatud kogudus või laiendatud perekond. Külas käia on hea, reisida mulle väga meeldib, aga kui jõuan koju, ütlen iga kord, et „küll kodus on hea". Selleks et seda mõista, tulebki vahel „reisil käia".

Loe edasi: Mida on mulle andnud EKB Liit?

Vanematekogusse tulevad kaalukad küsimused

03/2015 02 van2015veebr-1
Helari Puu, vanematekogu aseesimees

Kogudused moodustavad võrgustikke ja tegutsevad koos eriti nendes valdkondades, kus ühe koguduse jõust jääb väheseks. Ühiselt püütakse leida neid töövorme ja struktuure, millega oleks kaasaja oludes parim Jumala missiooni ellu viia. Meie koguduste liidu ühistegevuses on üheks niisuguseks abivahendiks vanematekogu. Vanematekogu kutsuti ametlikult ellu aastakonverentsil 2001.

Vanematekogu on liidu põhikirja järgi üks juhtivorganitest ja kõik meie tähtsamad otsused konverentsidevahelisel ajal tehaksegi seal. Samas minu enda jaoks on vanematekogu roll olnud alati teatud mõttes ka „kindla tagalabaasi" roll. Liidu president ja juhatus, kes on igapäevaselt kogu meie ühiselu argiülesannete keskel, võivad alati pöörduda selle tagalabaasi poole. Vanematekogult küsitakse abi, konsulteeritakse ning vaagitakse ideoloogilisi ja strateegilisi otsuseid. Minu isiklik kogemus liidus kaasateenimise aastatest on, et vanematekogu mitte ainult ei „määra, jälgi ja teosta järelevalvet" (nende sõnadega kirjeldab põhikiri vanematekogu ülesandeid), vaid on tõesti ka kindel seljatagune, kuhu abisaamiseks pöörduda. Arvan, et eriti see „kindla tagalabaasi" roll eeldab vanematekogu liikmetelt elukogemust ja valmidust pühenduda palju laiemas plaanis kui vaid oma isiklik usuline teekond või ainult ühe koguduse perspektiiv.

Parim motivatsioon EKB Liidu juhatusele on Issandale põlev vanematekogu.

Loe edasi: Vanematekogusse tulevad kaalukad küsimused