Juuni 2019 
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Jeesus erines teistest inimestest
Evangeeliumide tunnistuse kohaselt ei mahtunud ei Jeesuse õpetus ega tema tegevus tolleaegsete vaimulike arusaamade ja traditsioonide raamidesse.
Kord tervendas Jeesus pidalitõbise ning andis talle seejärel korralduse minna ja näidata ennast preestrile (Mk 1:40jj). Ilmselt oli pidalitõbise tervendamine signaaliks kirjatundjatele ja variseridele, et Jeesust on tarvis jälgida, sest ta oli pidalitõbist puudutanud, mis aga oli keelatud (3Ms 13:45–46).
Teisel korral toodi Jeesuse juurde keegi halvatu. Jeesus ütles talle: „Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!“ Aga seal olid mõned kirjatundjad, kes mõtlesid, et Jeesus teotab Jumalat! Kes muu võib patte andeks anda kui Jumal üksi? (Mk 2:5–7). Kuid ega Jeesus ei väitnudki, et tema annab patud andeks, vaid ta teatas Jumala otsuse. Kuid seegi oli kirjatundjatele liig, sest Jumala andestuse otsuse teatamine oli preestri ülesanne. Samas osutas Jeesus oma õigusele anda patte andeks maa peal (Mk 2:10).
Kord varitseti Jeesust, kas ta peaks tervendama hingamispäeval, et saaks tema peale kaevata. Seal oli üks vigase käega inimene. Jeesus ütles talle: „Siruta käsi!“ Ja käsi saigi terveks. Jeesus ei teinud midagi keelatut, ometi sai käsi terveks. Variserid aga läksid kohe välja ja otsustasid koos Heroodese meestega, et Jeesus tuleb hukata (Mk 3:1–6).
Nii algasid Jeesuse kokkupõrked kirjatundjate ja variseridega, kes tegutsesid varitsevate tunnistajatena. Kuid Jeesust oli raske Seaduse otseselt rikkumiselt tabada. Nii kujunes sellisest varitsemisest vaen Jeesuse vastu.

Juudid jälitasid Jeesust, et näha, kas ta täidab Moosese Seaduse nõudeid?

Aprill 2019 
Toivo Pilli Piiblitund EKB Liidu aastakonverentsil

„Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale!“ (Kl 3:16).
„Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on – Jumala sõnana, mis on tegev ka teis, kes te usute“ (1Ts 2:13).

Piiblist õige salmi leidmine igaks olukorraks võib muutuda mehaaniliseks ja isegi eksitavaks.

Tekst on abiline. Sõna on igavene.
Ma armastan Jumala sõna. Nagu sinagi. Sõna äratab ja valgustab. Olen siiski kaugel Aleksander Sildose eeskujust, kes oma elu jooksul luges Piibli läbi 50 või 60 korda. Aga ega vist ei peagi olema nagu keegi teine. Peab ise suhtlema Jumala sõnaga. Leidma rütmi ja sügavuse. Ja otsima tähendust.
Mõned piiblisalmid on mul läbi aastakümnete kaasas nagu palvekee või nagu veregrupi kaart. Sest nõnda on Jumal maailma armastanud… Kes teie seast on tark ja arusaaja, näidaku see oma tegusid targas tasaduses… Sest kõik on pattu teinud ja Jumala aust ilma ja mõistetakse õigeks täiesti muidu tema armust… Jumala sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel… Ja Suur Armastusekäsk. Ja Suur Misjonikäsk.

02/2019 
Adolf Pohl, Uue Testamendi õpetaja

Algus jaanuari Teekäijas
Milline vahemaa aga lahutab aastaid 1967 ja 30! Meie seisame oma aja kaldal ja heidame läbi pikksilma pilgu üle laia vee. Kui me niimoodi vaatame, s.t Piiblisse vaatame, võib tekkida tunne: kui kohutavalt vähe tegemist on sealsel meie siinse elu, meie töö-, kultuuri- ja vaimumaailmaga, meie esmaspäeva, teisipäeva ja kolmapäevaga. Arvatavasti üritame krampliku pingutusega endast mõni aeg vajalikku usku välja pigistada – kuni me selle püüdluse viimaks jõuetult lõpetame. Laiast hämarast jõesängist ei saa üle hüpata. Me seisame seal kui orvud, kelle jaoks kõik on surnud, külmetades ja üksi maailmas.

Püha Vaimu teenäitamine on niisiis pidev osutamine Jeesusele, suunamine tõesse Jeesusest.

02/2019 
Meelis Allsalu kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Minu mullu KUSis kaitstud diplomitöö käsitleb inimelu mõtet, nii nagu seda võiks mõista, lähtudes Piiblist. Teemavaliku üks põhjusi oli ammune huvi niinimetatud eksistentsiaalsete küsimuste vastu. Samuti kõnetas mind tõsiasi, et filosoofia suunab elu mõttele kui meie eksistentsi põhiküsimusele vastust otsima religioonist. See on ka igati loogiline, sest kes võiks veel paremini teada inimelu mõtet kui inimese loonud Jumal.

Kristlikus teoloogias puudub konkreetne ja kõikehõlmav õpetus elu mõttest.

Samas on kristlik religioon elu mõtte defineerimisel tagasihoidlik. Ollakse küll nõus, et inimelu mõte on seotud Jumalaga, elu mõtte sõnastamisega aga toime ei tulda. Selle kinnituseks võiks tsiteerida jesuiidist religioonipsühholoog Bernhard Grom sj-i, kelle sõnade kohaselt puudub kristlikus teoloogias konkreetne ja kõikehõlmav õpetus elu mõttest.
Minu poolt kasutatud meetod elu mõtte küsimusele lähenemiseks on lihtne. Lähtusin eeldusest, et inimelu mõtet ehk Jumala poolt inimkonnale antud ülesannet väljendab kõige otsesemalt põhjus, miks Jumal inimese lõi. Seega tuleks inimelu mõtte mõistmiseks uurida, millise inimese loomise põhjuse Piibel esitab.
Selle küsimusega mu diplomitöö tegelebki, pakkudes välja kolm võimalikku inimese loomise põhjust. Tegu on kolme hüpoteesiga, mis on püstitatud lähtuvalt mu enda vestlustest ja tähelepanekutest antud teemal, samuti antud küsimust puudutavatest vihjetest teoloogilises kirjanduses. Töö käigus analüüsin nimetatud hüpoteese Piibli valgel, võrdlen neid omavahel ja püüan välja tuua nende tugevad ja nõrgemad küljed.

01/2019 
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Kristlaste elus on tähtis koht Jumala ülistamisel ja palvel. Meie Pühakirjas on hulgaliselt näiteid palveelu mitmekesisusest ja rikkusest. Palvetati sünagoogides ja templis, palveteekondadel ja kodus. Levinud olid mitmesugused palvelaulud. Neid tavasid järgisid ka Jeesus ja tema jüngrid. Lisaks senisele õpetas Jeesus sügavamõttelise Meie Isa palve (vt Mt 6:9–13; Lk 11:2–4). Jüngrite palveelu oma mitmekesisuses jätkus pärast Jeesuse lahkumist (vt Ap 1:14, 24j; 2:42; 3:1; 4:24jj; 6:6 jne).

Enne oma lahkumist andis Jeesus palvele aga täiesti uue mõõtme. Ta õpetas jüngreid paluma Isa tema nimel.

 Evangeeliumides leidub palvetamise kohta olulisi juhiseid ja Jeesuse mitmekülgset eeskuju. Vestluses samaarlannaga ütles Jeesus: „Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama“ (Jh 4:24).