Liha meel, liha mõtteviis

PIIBLI VÄLJENDID EESTI KEELES 11/2011 Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Piiblitõlkimise ja -mõistmise seisukohalt on apostel Pauluse keelepruuk kohati küllalt raskesti hoomatav. Mida tähendab näiteks väljend phronēma tēs sarkos thanatos (Rm 8:6 jt)? Esimene eestikeelne täispiibel P1739 esitab selle kui „liha meel on surm", juubeliväljaanne SP kui „liha mõte on surm". P1968 kasutab väljendit „liha mõtteviis, see on surm", UT1989 hoopiski „liha seirab surma" ja P1997 leiab, et „lihalik mõtteviis on surm". Kui me vaatame tõlkeid teistesse keeltesse, siis läheb pilt veelgi kirjumaks, eriti kui võtame väljaanded, mis kasutavad funktsionaalse ekvivalendi tõlkeprintsiipi. Formaalsed piiblitõlked (sh ka eesti tõlked oma peamiselt suunitluselt) vahendavad ühest keelest teise just teksti, st tõlgitakse „keelest keelde". Muuhulgas lubab see formaalsus algteksti mitmetähenduslikkusel ja raskestimõistetavusel alles jääda ka sihtkeeles. Funktsionaalsed tõlked sellega aga ei lepi ja eeldusel, et algtekst oli esmasele lugejale ikkagi arusaadav, vahendatakse siin tänapäevasele lugejale just algteksti võimalikku tähendust. Ja siis ei ole asi ainult selles, et me peame valima, kas tõlkida phronēma kui „mõte", „meel", „seiramine" või „mõtteviis", vaid tõlkija peab arusaadavaks tegema terve väljendi sisu, vajadusel ka lihtsalt ümbersõnastamise kaudu. Nii toob New International Version (NIV) sellesse väljendisse sisse patu mõiste: the mind of sinful man is death (patuse inimese meel/aru/vaimulaad on surm). New English Bible (NEB) aga võtab kokku ka eelmises salmis öeldu ja selgitab: those who live on the level of our lower nature have their outlook formed by it and that spells death (nende väljavaade, kelle elu aluseks on inimloomuse madalam tasand, kujuneb selle järgi, ja selle väljavaate nimeks on surm). „Lihast" on siin saanud „inimloomuse madalam tasand". New Jerusalem Bible (NJB) inimloomuses aga tasandeid ei erista: And human nature has nothing to look forward to but death (inimloomusel pole oodata muud, kui vaid surma). Ja Contemporary English Version (CEV) räägib hoopiski ihadest: If our minds are ruled by our desires, we will die (kui meie mõtteid juhivad meie ihad, siis me sureme). Nagu näeme, on siinkohal tõlgenduserinevused küllalt suured: ei ole siiski päris üks ja seesama, kas sõna "liha" peaks tähendama patust inimest, inimloomuse madalamat tasandit, inimloomust üldiselt või ihasid.

Mitmetähenduslik liha

See kirjakoht Rm 8:6 on osaks apostel Pauluse laiemast mõttearendusest, mis algab Rm 7 seaduse ja patu vahekordade selgitamisega ja päädib 8. peatükis Vaimu teema sissetoomisega. Inimese "lihalikkuse" (sarkikos) teema on siin läbivalt esindatud. Nii sõltubki Rm 8:6 tõlge ja tähendus sellest, kuidas eksegeet mõistab nii seda teksti tervikuna kui Pauluse sõnakasutust laiemalt. Asi on selles, et sõna "liha" (sarx) on Pauluse keelepruugis kahetähenduslik. Ühelt poolt on see lihtsalt neutraalne mõiste, millega markeeritakse inimese maist ihulikkust, nagu lauses "Ka teid ... on Kristus lepitanud nüüd oma lihalikus ihus surma läbi" (Kl 1:21j). Teiselt poolt on "liha" aga saanud sillapeaks, millelt patt inimest ründab (Rm 7:14jj). Pauluse sõnakasutuse taustaks on kindlasti ka heebrea Piibli mõiste basar, millega markeeritakse kas inimest kontrastis Jumalaga (Ps 56:5) või siis inimese elu haprust (Js 40:6). Täiendavaks tõlgenduslikuks probleemiks on siin aga asjaolu, et hea kõnemehena armastab Paulus sõnadega mängida. Kõige ilmekam on siin näide 1Kr 15:39j, kus ta arutleb ülestõusmise ihulikkuse teemadel järgnevalt: "Kõik liha ei ole sama liha, vaid isesugune on inimese liha ja isesugune veiste liha, isesugune lindude ja isesugune kalade liha. On taevalikke ihusid ja maapealseid ihusid, kuid taevalike hiilgus on teistsugune kui maapealsete oma." Sel taustal tulebki meil küsida: milliseid tähendusseoseid väljend phronēma tēs sarkos laiemalt omada võis?

Kaks vaimu ja kaks tungi

Juutluses käsitleti inimest Pauluse ajastul elavat kahe moraalipooluse – hea ja kurja pingeväljas. See arusaam võis võtta erinevaid vorme, nt Qumrani käsikirjadest leiame õpetuse "kahest vaimust". Üks neist käsikirjadest, Kogukonna reeglistik, avab seda teemat nõnda (1QS III): „Jumal lõi inimese maailma valitsema ja määras tema jaoks kaks vaimu, kelle juhtimise all ta peab käima kuni viimse arupidamiseni. Need on tõe ja vale vaimud. Tõe läte on Valguse Allikas ja vale oma Pimeduse Allikas. Kõik, kes teevad õigust, on Valguste Printsi valitsuse all ja kõnnivad valguse teedel; samas kui need, kes teevad valet, on Pimeduse Ingli valitsuse all ja kõnnivad pimeduse teedel. Pimeduse Ingli tõttu isegi need, kes teevad õigust, kalduvad eksima. Kogu nende patt ja nende nurjatused, kogu nende süü ja nende üleastumise teod on tema valitsuse tagajärg. Ja see jääb Jumala uurimatu korralduse kohaselt nõnda kuni tema poolt määratud ajani." Qumrani vennad uskusid seejuures ettemääratust, mis jättis inimese vabale tahtele üsna vähe ruumi. 13 juudid0067

Rabiinlikus juutluses tunti samasuguseid motiive, ainult et mõneti leebemal kujul. Siin kõneldi kahest impulsist või tungist: „heast tungist" (jetzer hatov) ja „kurjast tungist" (jetzer hara). Selle arusaama leiame juba Siiraki tarkusraamatust Srk 15:11-14: „Ära ütle: "On Issanda süü, et olen taganenud" – sest mida tema vihkab, seda ära tee! Ära ütle: "Tema ise on mind eksitanud" – sest patust meest tema ei vaja. Issand vihkab kõike jäledat, ja see ei ole armas ka neile, kes teda kardavad. Tema lõi alguses inimese ja jättis sellele vaba tahte (tungi)." Ühe vaate kohaselt asus hea tung inimese paremal pool ja halb tung vasakul pool, teise kohaselt olid mõlema asupaigaks neerud, kuid kõige levinuma käsitluse järgi oli kahe tungi võitluspaigaks süda – tahte ja intellekti keskus. Me võime öelda, et kuri tung ründas inimese tahet ja mõistust, kallutades teda kõikvõimalikele pattudele. Kuigi mitte eksklusiivselt, oli tegu eelkõige just seksuaalsete pattudega. Üldjoontes leiti, et kuri tung (seksuaalsuse tähenduses) ei ole siiski läbinisti kuri iseeneses, vaid ainult sedavõrd, kuivõrd see kallutas inimest kurjadele tegudele, sealhulgas ka ebajumalateenimisele. Sest teisalt on tegu ju vajadusega enesesäilitamiseks ja inimsoo järelkasvuks ning seega saab seda suunata heaks. Qumrani tekstidest erinevalt on siin esiplaanil iga inimese isikliku vastutuse küsimus. Nii arutleb 2. Baaruki raamatu kiitushümn järgnevalt (2Brk 54:15-19): „Sest kuigi Aadam tegi pattu esmalt ja tõi surma kõigi üle, siiski need, kes on temast sündinud – igaüks neist on valmistanud iseenda hingele tuleva piina, ja taas igaüks neist on valinud iseendale tulevased kirkused. Aadam ei ole niisiis põhjus, välja arvatud ta enda hing, kuid igaüks meist on olnud Aadam iseenda hinges."

Ravim kurja tungi vastu

Kuri tung on niisiis impulss järgida oma ihasid hoolimata reeglitest, mis inimese käitumist piiravad. Hea tung on aga seevastu soov neid reegleid järgida. Meile kõigile mõistetav näide on olukord, kus seistakse jalakäijana valgusfoori punase tule taga, ent ühtegi autot lähenemas ei ole. Hea tung ütleb: „Oota rohelist tuld," kuri tung ütleb: „Vahet pole, autot ju tulemas ei ole." Kurja tungi seostamine seksuaalsusega on seejuures mõistetav, kuna just seksuaalsed kiusatused ründavad ühiskondlikke norme kõige reljeefsemalt. Seos ebajumalateenistusega pole meile tänapäeval enam nii ilmne. Aga asi oli selles, et juutluse kõige olulisemad ühiskondlikud reeglid olid kõik Jumala poolt antud Seaduses ja nii tähendas kurjale tungile järeleandmine ka Seadusest üleastumist. Ja sellest viimasest ebajumalateenistusse langemine oli vaid kukesammu kaugusel. Hea tung oli seejuures niisiis soov järgida Seadust. Ja kõige parem vahend kurja tungi ohjeldamiseks oli Toora uurimine (Babüloonia Talmud, Kiddušin 30b): „Rabi Išmaeli koolis õpetati: kui see põlastus kohtab sind, siis tiri ta Õppimise Majja, kui see on kõva kui kivi, saab ta purustatud, kui see on kõva kui raud, saab ta tükkideks murtud." Ning (Midraš Tanchuma): "Ei ole kurja, mille vastu poleks ravimit. Ravim patu vastu on meeleparandus." Ja ühtlasi oodati, et Tuleval Ajastul kuri tung, mis ahvatleb inimesi ebapuhtusele ja ebajumalateenistusele, hävitatakse. Kokkuvõtteks võib öelda, et paljuski käsitleti juutluses pattu lihtsalt enesedistsipliini nõudest taganemisena, ihadele ja kirgedele järeleandmisena.

Paulus: ainult piiblilugemine patu vastu ei aita, tarvis on Jumala Vaimu abi

Just selle kahe tungi õpetuse taustal saab nüüd mõistetavaks endise juudi rabi ja nüüdse Kristuse apostli Pauluse käsitlus lihast Rooma kirja 7. ja 8. peatükis. Ta väidab oma kuulajatele tuntud asja: Toora uurimine oma kirgede ja ihade vastu võitlemise vahendina võib olla küll soovitatav, aga see on vaid poolik abinõu, mis sageli toob inimeses oleva kiusatuse probleemi lihtsalt veelgi reljeefsemalt esile. Rm 7:14-16: „Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik, müüdud patu alla. Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan. Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea." Lahenduseks on Kristus, kes tuli „patuse liha sarnasuses ja patu pärast, et Seaduse nõuded oleksid täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi." (Rm 8:4j). Kui hea tung oli lihtsalt inimese seesmise enesedistsipliini asi, siis Kristuse Vaim, kes nüüd usklikus elab, on midagi enamat – ta on inimeses reaalselt kohalolev ja kogetav abiline. „Aga teie ei ole lihas, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teie sees" (s. 9). Terve 8. peatükk on nõnda pühendatud just Vaimu tegevuse kirjeldamisele. See ületab uskliku inimese elu vahetu kogemusreaalsuse piirid kogu kõiksust hõlmavaks Jumala lunastuskavade kirjelduseks ja tema armastuse ülistuseks.

Väljend phronēma tēs sarkos thanatos on neis seostes niisiis kuri tung, CEV tõlke „iha", mille vastuseks ei ole aga „hambad-risti-enesedistsipliin", vaid enese pidev ja püsiv usaldamine Jumala kätesse, tähelepanu suunamine Vaimule. Sellise tõlgendustausta juurdetoomisel osutub eestikeelseist tõlkeist Rm 8:5-6 puhul kõige tähendusrikkamaks UT1989 väljaandes esitatu: „Sest need, kes elavad liha järgi, seiravad liha mõtteid, kes aga Vaimu järgi, need Vaimu mõtteid. Sest liha seirab surma, Vaim aga elu ja rahu."

.

Kristus on üles tõusnud!

04/2011 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

"Aga nüüd ma teen teile, vennad, teatavaks evangeeliumi, mida ma teile olen kuulutanud, mille te ka olete vastu võtnud, milles te ka seisate ja mille läbi te ka pääsete. Kas te peate kinni sõnadest, millega ma teile evangeeliumi kuulutasin? Muidu olete küll ilmaaegu saanud usklikuks. Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele, seejärel näitas ta ennast ühtaegu enam kui viiesajale vennale, kellest enamik on veel praegugi elus, mõned aga on läinud magama; siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele.

Siin on näha side – Jeesus meie heaks olevikus, tulevikus ja igavikus.

Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui äbarikule. Mina ju olen apostlite seast kõige väiksem, see, keda ei kõlba hüüdagi apostliks, sest ma olen taga kiusanud Jumala kogudust. Aga Jumala armust olen ma see, kes olen, ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja, vaid ma olen neist kõigist palju rohkem vaeva näinud. Aga seda ei ole teinud mina, vaid Jumala arm, mis on minuga. Olgu nüüd mina või nemad – nõnda me kuulutame ja nõnda olete teie saanud usklikuks." (1Kr 15:1-11)

Apostel Pauluse jaoks oli ülestõusmise tõsiasi väga tähtis. Kui see nii ei oleks, siis kuuluks ta ka enda arvates kõige armetumate inimeste hulka. "Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust üles äratatud; kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine, siis te olete alles oma pattudes. Nii on siis ka hukkunud need, kes on Kristuses magama läinud. Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad." (1Kr 15:16-19)

Ülestõusmishommik tabas inimesi erinevalt. Ühine oli see, et nad kõik olid väga kohkunud – nii Jeesuse haua valvurid kui ka hauale ruttajad. Kui valvuritele muutus see hirmuks oma elu pärast, siis Jeesuse järgijatele muutus see rõõmuks. Naistest on öeldud: "Ja hauakambri juurest kiiresti kartuse ja suure rõõmuga lahkudes jooksid nad kuulutama seda tema jüngritele." (Mt 28:8)

Ülestõusmispüha suur sõnum on: Jeesus on Ülestõusnuna meie poolt!

1. Juba Jeesuse maailma tulek oli meie heaks. Tema abi, õpetus ja eeskuju – see kõik oli meie heaks. Tema kannatused ja ristisurm – seegi oli meie eest. Apostel Peetrus kirjutab: "ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks." (1Pt 2:24)

2. Ka ülestõusmises on Jeesus meie poolt. Ta ei hakanud kellelegi kätte maksma. Pühakiri ütleb, et ta on Jumala juures meie eeskostja (1Jh 2:1) ja et ta palvetab meie eest (Rm 8:34). Kui me enda eest ise seista ei oska või ei suuda, kui meil puuduvad õiged palvesõnad või on kahtlused, kas Jumal mu palvet üldse kuuleb, siis Jeesus on meie kaitsja. Tema teab meie olukorda, me südamemõtlemisi, tema palvetab meie eest. Ja kui Jumal kellegi palveid kuuleb, siis küll oma Poja Jeesuse Kristuse palveid. Meie oleviku võitlustes, kiusatustes, eksitustes, aga ka meie arengus, meie usuelu kasvamises – Jeesus palub me eest.

3. Jeesus äratati üles meie õigekssaamise pärast. Jeesuse ülestõusmine näitab, et Jumal tunnustab tema ohvrit meie eest. Meile kuulub tõepoolest Jumala andestus, aga meid on ka vastu võetud Jumala perekonna liikmeteks, meile kuulub Jumala lapse õigus. Jumal on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist (1Pt 1:3). Nii võib üks tavaline, aga ka positsioonikas, tark ja rikas inimene kogeda Jeesuse ülestõusmise uuendavat tähendust oma elus.

4. Jeesus seisab meie eest surmast läbi minnes. Üheks inimelu kõige tõsisemaks katsumuseks on surm. Kui palju traagikat, pisaraid ja leina toob see meie ellu. Kas sellega lõpeb kõik? Aga kui tõesti on olemas veel ka igavene hukatus? Apostli kindel veendumus on, et surmale ei ole antud viimast sõna. Kord toimub surnute ülestõusmine ja Kristus on nende seast esimene. "Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu." (1Kr 15:20j)

5. Aga mis veel enam, ka igavikus on Kristus meie poolt. Ka seal ei jäta ta meid üksi, vaid hoolitseb meie eest, ja küllap me seda ka vajame. Ilmutusraamatu nägemuses uuest taevast ja maast on seal kesksel kohal Kristus kui Tall. Ta ei ole seal mitte üksnes Kolgata ohvrisündmuse mälestusena, vaid ta on vahendajana Jumala ees igavesti. Ka seal oleme temast sõltuvad, ka meie sealne täiuslikkus tuleneb Ülestõusnud Kristusest. Tema on nii meie oleviku kui ka tuleviku tagatis. Jeesusel "on aga selle tõttu, et ta jääb igavesti, muudetamatu preestriamet. Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda." (Hb 7:24j)

Kuidas me võime teada, et Kristus on tõepoolest surnuist üles tõusnud?

Paulus ütleb veenvalt – see kõik on toimunud pühade kirjade kohaselt. Jumal on seda oma prohvetite läbi juba sajandeid varem teada andnud.

Ülestõusnud Jeesus on ennast ihulikult ilmutanud. Paulus annab edasi Jeesuse nende tunnistajate nimed (1Kr 15:5-7), kelle ütlused maksid ka tolle aja kohtuvõimude ees. Paljude nimesid pole küll öeldud, kuid tol ajal oli teada, kelle käest võis ise järele küsida. Meil ei ole võimalik neist enam kedagi isiklikult küsitleda, aga me võime nende tunnistusi usaldada.

Ning inimene, kes Pühakirja sõnumit usaldab, kogeb ka ise Ülestõusnu astumist oma ellu.

See on erakordse tähtsusega, äraarvamatu suure rõõmu põhjus. Jeesuse ülestõusmine ei pöördunud kättemaksuna inimkonna vastu, vaid Jeesus on armastavalt meie poolt. Jeesus on ülestõusnud ja koos temaga võime enestes kogeda uut elu ja teada: kord äratatakse ka meid üles igavesele elule.

"Kristus on üles tõusnud!" "Ta on tõesti üles tõusnud!"

Vaene, rikas. Piibli väljendid eesti keeles.

3/2010 Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Vaene, rikas

„Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: „Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik! Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda! [---] Ent häda teile, rikkaile, sest teil on lohutus juba käes! Häda teile, kes te nüüd olete täissöönud, sest teie näete veel nälga! Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja nutta!"" (Lk 6:20-21, 24-25).

.

Loe edasi: Vaene, rikas. Piibli väljendid eesti keeles.

Pühadus ja puhtusreeglid Uues Testamendis. Piibli väljendid eesti keeles

9/2010 Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Pühadus ja puhtusreeglid Uues Testamendis: variserid

Käesoleva teema sissejuhatuseks kirjeldan üht lõiku D.W. Griffithi 1916. aastast pärit tummfilmist Intolerance (Sallimatus). Stseen algab tummfilmile kohase selgitusega: „Kui variserid palvetavad, siis nõuavad nad, et igasugune muu tegevus nende ümber katkestataks." Seejärel näidatakse Jeesuse-aegse Jeruusalemma tänava argipäeva: üks seisev mees sööb õuna; teine istub ja puurib midagi; poiss hakkab rasket kotti turjale vinnama. Siis pöördub kaamera sealsamas viibiva variseri poole, kes ilma teisi ette hoiatamata tõmbab korraga palveräti üle pea ja hakkab valjuhäälselt palvetama, öeldes: „Oh Jumal, ma tänan, et ma olen parem kui teised inimesed!" Õuna sööv mees jätab mälumise ja kangestub, poolik õun pihus. Puurija jätab puurimise pooleli. Poiss, kes on koti parajasti puusa kõrgusele jõudnud vinnata, jääb pingutusest värisedes liikumatuks, kott käes. Kui variser ütleb „Aamen", jätkub tegevus, nagu vahepeal poleks midagi juhtunudki. Ainult poiss laseb koti käest maha, et pisut puhata.

.

Loe edasi: Pühadus ja puhtusreeglid Uues Testamendis. Piibli väljendid eesti keeles

Puhas ja roojane. Piibli väljendid eesti keeles

6/2010 Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Puhas ja roojane Vanas Testamendis

Need on loomad, keda te võite süüa kõigist loomadest maa peal: iga looma, kellel on sõrad, täielikult lõhestatud sõrad, ja kes mäletseb mälu, võite süüa. Ometi ärge sööge neist, kes mäletsevad mälu või kellel on lõhestatud sõrad: kaamelit, sest ta mäletseb küll mälu, aga tal ei ole sõrgu – ta olgu teile roojane; kaljumäkra, sest ta mäletseb küll mälu, aga tal ei ole sõrgu – ta olgu teile roojane; jänest, sest ta mäletseb küll mälu, aga tal ei ole sõrgu – ta olgu teile roojane; siga, sest tal on küll sõrad, täielikult lõhestatud sõrad, aga ta ei mäletse mälu – ta olgu teile roojane! (3Ms 11:2-7)

.

Loe edasi: Puhas ja roojane. Piibli väljendid eesti keeles

Piibli väljendid eesti keeles. Aeg

5/2010 Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Aeg

Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all:

aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;

aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada;

aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida;

aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;

aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata;

aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida;

aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul.

Koguja 3:1-8

.

Loe edasi: Piibli väljendid eesti keeles. Aeg