09/2014 
Esa Luukkala, Äksi koguduse õpetaja
Fotod: Õnne Luukkala

Piibel algab maailma loomisega: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa" (1Ms 1:1). Pühakiri kirjeldab, kuidas Jumal lõi kogu maailma 6 päevaga. Siis jutustatakse meile inimese pattulangusest, mille järel ta aeti Eedeni aiast välja ja surm hakkas tegema oma tööd. Muistne maailm hukkus veeuputuses ja ainult Noa pere (kokku 8 inimest) pääses. Paabeli torni loos kuuleme erinevate keelte tekkimisest.

Neid lugusid kutsutakse Piibli alglugudeks ja need on vundamendiks ülejäänud Jumala sõnale. Tänapäeval on alglugude usaldusväärsust seatud kahtluse alla.

Ahvile on kõik lubatud, aga Jumala loodud inimesel on vastutus oma elu üle Looja ees.

Piiblikriitika on lõhkunud maha paljude inimeste usu. Meie ajal on õpetatud, et inimene on pikaajalise arengu toode. Paljud kristlased arvavad, et Jumal on loonud maailma, taimed, loomad ja inimese evolutsiooni kaudu. Aga kas see ikka on nii?

06/2014
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Piibliraamatus on kirjas: „Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu" (Hb 1:1j). Jumal, kogu maailma Looja, on end ajaloos inimkonnale ilmutav Jumal. Kõige olulisemad tunnistused tema tegevusest ja tahtest ning inimesearmastusest on talletatud Piibli lehekülgedele. Paljud meist on harjunud, et mitmel erineval moel on püha sõna kättesaadav heas eesti keeles ja me võime lugeda: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu" (Jh 3:16). Kuid see ei ole olnud mitte alati nii.

Kui tuhatkond aastat tagasi tulid meie maale esimesed misjonärid, et siin Jumala rõõmusõnumit kuulutada, siis oli neile suureks takistuseks keel. Kui juba kohalikku suhtluskeelt oli raske mõista, mis siis veel usukeelest rääkida. Me võime aimata, mida see tähendas, et jumalateenistusi peeti ja Pühakirja loeti ladina keeles, millest maarahvas vaevalt aru sai.

06/2014
Argo Buinevitš, eetika õppejõud

Piibli järgi Jumal ei loonud kurjust ega kannatust. Tema loodud maailm oli täiuslikult hea, kaasa arvatud inimene. Suur osa kannatustest tuleneb aga inimeste valikutest.
Kõik sõjad, mis kunagi toimunud, on algatatud inimeste poolt. Miks? Inimesed on otsustanud nii käituda.

Tegelikult on inimene algusest peale otsustanud kasutada oma vaba valiku võimet kurjasti, olles Jumalale sõnakuulmatu ja toimides tema tahte vastu. Juba esimesed inimesed langesid pattu, alludes saatana ahvatlevale kiusatusele. Igaüks meist on isiklikult selle sõnakuulmatuse „ratifitseerinud", astudes sama rada. Võõrandudes heast Jumalast on inimene kodunenud kurjusega. Maailm on aga sedavõrd terviklik, et kurjusega kaasneb kannatus.

06/2014
Mari Vahermägi, Avatud Piibli Ühingu tegevjuht

Avatud Piibli Ühing korraldab Piiblilugemise laagreid (PLL) alates 2003. aastast. PLL eesmärgiks on luua keskkond kus lapsed ja noored võiksid kohtuda Jumalaga ning oleksid julgustatud tegema tema poole järgmise sammu.
Laagris on kõrge piiblikasutus, samas ei tähenda see, et lapsi sunnitaks päevad läbi Piiblit lugema. Jumala kõnetus sõnas ja palves on tähelepanu keskmes ning konkreetne teema Piiblist avatakse lapsele läbi erinevate tegevuste ja sündmuste. Tahame muuta laste ja noorte esmase piiblikogemuse positiivseks, jumalasuhtest motiveeritud isiklikuks praktikaks, mis otseselt haakub noore eluga, ning anda talle esmased töövahendid.

04/2014 Leho Paldre, Tartu Kolgata baptistikoguduse pastor

Lapsepõlves oli minu hoidjaks Oleviste koguduse vana õde Helmi. Ta kirjutas paksu ruudulise märkmiku täis oma lemmik-piiblisalme ja kinkis mulle. Kui ma aastaid hiljem seda lehitsesin, siis avastasin, et enamikku neist salmidest teadsin ma peast. Ju oli tädi Helmi neid mulle õpetanud. Nii pärandati Piibel mulle edasi juba lapsepõlves. Kui ma sain 10aastaselt päästetud, siis kinkis isa mulle Piibli.

Vähemalt Kolgata koguduses olen ma aga ses osas vähemuses. 56% nendest 90 inimesest, kes viimase 15 aasta jooksul on meie koguduses usu peale ristitud, ei ole saanud lapsepõlvekodus kristlikku kasvatust. Mis mõttes on Piibel neile põlvkondade pärand? Saatsin neist kümnele küsimuse: „Mida teie jaoks tähendaks teema „Piibel – põlvkondade pärand"?". Üks vastas: „Ei suuda seda pärandi küsimust kuidagi lahti mõtestada enda jaoks."

Vaimulike isade-emade kaudu saab Piibel ka minu pärandiks.

Ühelt tudengineiult saabus pikem vastus: „Ma vaatleks seda sõna põlvkond terve rahva või isegi inimkonna seisukohalt. Vanemad usklikud annavad noorematele edasi Piibli tarkusi. Uuestisündinutena on meil ju ka uus perekond: meie õed ja vennad Kristuses. Esimese põlve kristlasena on minu jaoks tunnetus kogudusest kui perekonnast väga oluline. Nii saab Piibel justkui vaimulike isade-emade kaudu ka minu pärandiks."