Otsing

7-8/2009 Karin Raja refereeris oma KUS lõputööd

Kes on minu ligimene? Nii on küsitud ikka ja jälle ning ilmselt küsitakse peale meidki.

Jeesuse elus ja õpetuses peitus midagi, mis andis inimestele põhjalikuma mõistmise Jumalast ja tema armastusest. Näeme, kuidas Jeesus soovib oma kuulutustöös suunata laiemale arusaamale neid, kes arvavad, et kui nad Jumalat juba kõigest südamest armastavad, siis on kõik korras. Kas ikka on?

Üks nendest Piibli kirjakohtadest, kus Jeesus avardab arusaama ligimesest, on „Tähendamissõna halastajast samaarlasest" (Lk 10:30-37). Seal esitab seadusetundja Jeesusele küsimuse: „Kes siis on mu ligimene?" Kellele pean ma armastusega tähelepanu osutama ja keda aitama? Kust läheb ligimesearmastuse viimane piir. Tolleaegsed seadusetundjad võtsid ligimese armastamist kui "piiratud kohustust" ja pidasid lõputuid debatte selle üle, millised inimgrupid jäävad välja selle käsu kehtivusalast. Jeesus ei vastanud esitatud küsimusele juriidilise definitsiooni, vaid tähendamissõnaga, kus üks teekäija on vägivaldsete teeröövlite kätte langenud ja kellest nii preester kui leviit on külmalt mööda kõndinud.

.

6/2009 Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Piibli väljendid eesti keeles

Üle kõige on maailmal vaja

üht vaba last, üht vaba last,

kes midagi poleks kuulnud

ei heast ega kurjast, ei heast ei kurjast,

ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust.

Kuid püüdjail on vaja just vaba last.

Need Paul-Erik Rummo laulusõnad filmist „Viimne reliikvia" (muusika: Uno Naissoo) on küllap hästi tuttavad igale eestlasele. Kes meist ei mäletaks üle suvise maastiku kappavat hobust, seljas heledapäine lehvivate juustega Eeva? Oh, muidugi oli tema nimi hoopis Agnes, on tähelepanelikul lugejal õigus. Ent kui mõelda selle laulu populaarsusele filmi „Viimne reliikvia" esmalinastumise nõukogudeaegses kontekstis, siis on ilmne, et see „vaba laps" kehastab paradiisliku olukorra süütust, kuldset aega, mis nüüdseks on kadunud. Üle kõige, ütleb see laul, on maailmal vaja unistust vabadusest. Vormiliselt olid eestlased nõukogude ajal vabad. Ent ometi kinnitasid laulusõnad – vägivald armastab vabadust / tahab ta võita ja vallutada / vägivald armastab vabadust / enda najale kallutada – varjatult midagi muud.

.

1/2009 Ermo Jürma, endine füüsik

Kolmekuningapäev aasta algul suunab meie mõtteid hommikumaa tarkadele, kes taevas nähtud tähe juhatusel tulid Petlemma vastsündinud kuningat kummardama. Teaduse ja usu seosed – tarkade teekond Jeesuse juurde – on pakkunud järelemõtlemist kõigil aegadel. Alljärgnev Piibli loomispäevade ja tänaste teadlaste vaadete põgus kõrvutamine on allakirjutanu refereering tema kohtumistelt endiste kolleegidega.

.

1/2009 Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Piibli väljendid eesti keeles

Eesti kirjakeele üheks tüvitekstiks on Piibel. Sealsed tõlkeväljendid on juba ammu leidnud tee ka argikeelde. Meie igapäevases kõnepruugis on neil sõnadel oma väljakujunenud harjumuspärane tähendus, mispuhul me enamasti ei mõtlegi nende algupärale. Käesoleval aastal avaldab Teekäija järjepanu valiku huvitavamatest Vana ja Uue Testamendi väljenditest.

Mis on tohuvabohu?

Esmajoones tähendab see väljend kaost, korrapäratust, segadust.

.

11/2010

Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Piiblis kõneldakse ohverdamisest palju. Moosese raamatud reglementeerivad ohvritoomise viisid, ajalooraamatutes kirjeldatakse neid loomuliku osana inimeste elust ja prohvetid kritiseerivad ohvripraktika väärtarvitusi. Ka Uue Testamendi sõnumit ei ole võimalik mõista lahus toonastest ohverdamisega seotud rituaalidest. Vastsündinud Jeesuse eest ohverdati templis tuvisid, täiskasvanud Jeesuse sõnum vastandab prohvetlikul viisil halastuse ja ohvri (Mt 9:13; 12:7 vrd Ho 6:6), ning see kõige kesksem, tema ristisurm, on taas ohverdamise temaatikast lahutamatu.

.

4/2009 Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Piibli väljendid eesti keeles

Sõnal õnn on eesti keeles huvitav ajalugu. Seda teemat uurinud Külli Kuusk („Kust tuleb meile õnnistus?" – Usuteaduslik Ajakiri 1/2005, lk 54) kinnitab, et õnn-tüvi kuulub läänemeresoome-lapi tüvede hulka ja nende tüvedega sõnad olid varases läänemeresoome algkeeles olemas juba vähemalt 3000 aastat tagasi. Mis võis olla selle sõna algne tähendus? Siin on keeleteadlaste poolt pakutud mitmesuguseid oletusi.

Õõs ja õng

Asta Õim („Armastus ja õnn eestlaste maailmapildis" – Keel ja kirjandus 11/2003) kirjeldab oletust, et algselt võib siin tegu olla sõna onsi ühe paradigmavormiga. Onsi tähendab „õõnt, õõnsust". Kuidas seostub õnn õõnsusega? Et õõnest saaks õnn, siis pidi õõs kui tühi ruum meie eelkäijatele seostuma millegi meeldiva, kasuliku ja ihaldatava – näiteks puuõõnest leitava meekärje ja linnumunadega. Just nende meeldivate asjade leidmist hakati nimetama õnneks (leidis õnne, ei leidnud õnne).

Teine seletusviis seostab õnne õngega – et kala näkkab, on õnn. Kõht saab jälle täis ja sellega seostub meeldiv rahulolutunne. See viimane seletus haakub siinkirjutaja elukogemusega: poisikesena suviti maal vanavanemate juures viibides käisin korduvalt kalal. Mäletan siiani tunnet, kui tuli varahommikul üles ärgata, jõe äärde minna, seal tunde passida ja sääsehammustusi taluda. Reeglina oli saagiks ainult paar särjepoega, millest jätkus vaid kassile. Nii pole minust kunagi kirglikku kalameest saanud. Võin ainult oletada, et nendel noortel, kellest on kalamehed saanud, pidi see tunne olema täpselt vastupidine – ootamatult saadud suur saak ja sellest tuntud meeldejääv rõõmuelamus, mis ajendab järgmiselgi korral kalale minema.

Praktiline õnn ja heitlik õnn

Asta Õim rõhutab, et eestlaste keelekasutuses on õnnel enamasti üsna praktiline iseloom. Õnn tähendab rahulolu, kordaminekut, mõnutunnet nii vaimses kui füüsilises vallas, raskele päevatööle järgnevat puhkust (õdak om kõige õntsamp aig). Õnn võib olla hea või halb ja õnnetu ei ole mitte see, kel puudub õnn, vaid see, kes kannatab. Õnne olemasolu peetakse niisiis millekski loomulikuks, mitte eraldi positiivseks nähtuseks. Asta Õim kirjeldab ka seda, kuidas õnn võib olla ka oodatud, kuid vähetõenäoline sündmus (õnne leidmine, õnne omamine). Õnn on muutlik, etteaimamatu (õnn kukkus taevast sülle).

Õnnis, õnnistama ja õndsus

Kristluse levides hakati ühe kesksema mõiste – pääste – kohta kasutama õnn-tüvelisi tuletusi, kinnitab Külli Kuusk. Mõisted õnn, õnnistama ja õndsus on algselt samuti olnud seotud elus praktiliselt teostuva rahulolu, hea olemise ja meeldivate asjadega. Ent seoses kristliku kultuuri juurdumisega laienes ka nimetatud sõnade tähendusväli. On huvitav tõdeda, et samalaadne sõnade tähendusvälja laienemise protsess on jälgitav ka Uue Testamendi kreeka keeles ehk teisisõnu ajas, mil ristiusk välja kujuneb.

Makarios-sõnad

Sõnadegrupp makarismos, makarios, makarizō väljendab Uues Testamendis õnnelikkust ja õndsust. Puhtalt maisel tasandil ütleb vangisolev apostel Paulus kuningas Agrippale: „Ma loen end õnnelikuks (makarion), kuningas Agrippa, et ma võin täna sinu ees enese eest kosta kõige selle kohta, milles juudid mind süüdistavad, sest sina oled kõikide juudi kommete ja vaidlusküsimuste parim tundja." (Ap 26: 2j) Sel kohal kasutab Paulus seda sõna kreeka tavatähenduses – hea õnne ehk vedamise mõttes. Funktsionaalselt võiks siinkohal tõlkida ka: „Mul on vedanud, kuningas".

Antiik-Kreeka retoorikas tunti makarismide ehk õnnelikuks-kiitmise žanri. Vanemaid võidi kiita tublide laste, pruuti suurepärase peigmehe leidmise, rikkaid inimesi selle eest, et nad on leidnud endale hea positsiooni elus jne. Ent Jeesus andis sellele kõnežanrile hoopis uue tähenduse. Luuka evangeeliumi „õndsakskiitmistes" sõnab ta (Lk 6: 20-22): „Õnnelikud olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik! Õnnelikud olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õnnelikud olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda! Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid häbistavad ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast!" Jeesus kasutab siinkohal sedasama sõna mis Pauluski (makarioi – mitmuses), ent nüüd ei ole õnnelikud mitte need inimesed, kel kõik elus hästi läheb, vaid just need, kellel asjad on kehvasti. Miks nii? Aga just siin saab ilmsiks, et inimese elu tõeline õnnelikkus ei seostu mitte raha, hea positsiooni, juhusliku vedamise ja muude ülimalt praktiliste asjade, vaid hoopis Jumalaga. Keda Jumal õnnistab, see on ka õnnelik, ükskõik kui kehvasti tal maises elus poleks läinud. Uus Testament ja kristlus seostab inimese õnnelikkuse Jumalaga nii läbivalt, et pole juhus, et ka eestikeelses sõnakasutuses võetakse siinkohal tarvitusele eraldi sõnad, millel on peamiselt just usuline tähendus: õndsus, õnnistus.

Eulogeō-sõnad

On veel üks sõnadegrupp, mida eesti keelde õnnistuse ja õnnistamisena vahendatakse: eulogeō, eulogētos, eulogia, eneulogeō. Sõnasõnaliselt tähendab eu legein „hästi rääkimist", seda kas siis hea kõnesisu või kellegi kiitmise mõttes. Ent Uue Testamendi kreeka keeles ei ole selle sõna taustaks kreeka tavakasutus, vaid juudiusu praktika, mispuhul see sõna on tõlge heebrea verbist juurega brk. Sellel juurel on kaks põhitähendust: „õnnistama" ja „põlvitama". Kui brk tegevus on suunatud Jumalale, siis on meil tegu Jumala kiitmisega, kui see on aga suunatud inimesele või esemele, siis „õnnistamisega", st palvega, et Jumal annaks edu õnnistuse objektile. Siinkohal on sageli taustaks arusaam, et õnnistamise sõnade lausumise tegu ise on Jumala poolt heaks kiidetud ja Jumal kinnitab seda. Jaakobuse kirjas uskliku inimese keelest öeldu on siin iseloomulik (Jk 3: 9j): „Sellesamaga me kiidame (eulogoumen) Issandat ja Isa, ja sellesamaga me neame inimesi, kes on sündinud Jumala sarnasteks. Ühest ja samast suust tuleb õnnistamine (eulogia) ja needmine. Nii ei tohi olla, mu vennad!"

Niisiis on nende sõnadega väljendatud tegevustel otseselt usuline tähendus, mispuhul on loomulik, et ka eesti sõnad õnnistama, õnnistus seostuvad just usulise elu praktikatega.

Õnn või õnnistus?

Lõpetuseks tahaksin tähelepanu juhtida ühele olulisele erinevusele sõnade õnn ja õnnistus vahel. Kui õnn on midagi maist ja sageli üsna juhuslikku ning kiiresti mööduvat, siis õnnistus võib olla inimese elus pidev ja püsivalt tajutud suurus. Ka õnnistamine ei ole juhuslik toiming, selleks on vaja vaid usku, palvemeelsust ja head tahet. Niisiis soovin lugejale õnne tema tulevasis päevis, ent veelgi olulisemalt Jumala õnnistusi ja õnnistamist.

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke