Veebruar 2023 
Mihkel Nõlvak, Haapsalu baptistikoguduse pastor

Kuid ma ütlen teile tõtt: teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde. Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta (Jh 16:7j).

Iga inimene peab tunnistama iseenda kohta tõde, et ta on Jumala ees patune. Patt ongi see, millest tuleb meelt parandada. Jumala riiki ei saa tulla ilma pattudest meelt parandamata. Inimene võib proovida paremaks saada ja ka paljust halvast loobuda, kuid see pole meeleparandus Jumala ees.
Mis on meeleparandus? Meeleparandus ei ole ka lihtsalt kahetsemine ja halbade tunnete kogemine teistele halva tegemiste pärast. Ka mina mõtlesin kunagi selliselt, kuni kohtusin elava Jumalaga, kelle ees tundsin ennast täielikult süüdi. Seda ei osanud ma ise nähagi, vaid seda ilmutas mulle Püha Vaim, kellest lugesime, et tema toob maailmale selguse patu kohta.

Meeleparandus Issanda ees tõmbab inimesed välja kuristikest ja kõrgid mägede otsast.

Parim uudis on see, et Jumala Vaim ei too ainult selgust patu kohta, vaid näitab ka pääseteed. Tõeline meeleparandus on selge tunnetus sellest, et oled midagi Jumalale teinud, ja see on hoopis midagi muud, kui lihtsalt kahetsus halvast või süümepiinadest. Jumal Isa on oma Poja Jeesuse läbi saatnud meie juurde Lohutaja Püha Vaimu, kes on patu kohta selguse toonud. Kui Püha Vaim inimest puudutab, siis ütleb ta kadunud poja kombel: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees. Lugematu hulk jumalalapsi on kogenud tõelist meeleparandust, mille taga on Jumal ise. See ongi tee tõelisele uuestisünnile, mida meeleparandus toob.

Jaanuar 2023 
Joosep Tammo, vanematekogu esimees

Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud –, et ka teie võiksite pärida õnnistuse (1Pt 3:9).
Kindlasti oleme kuulnud väidet: Piibel on raamat täis vägivalda ja vägivallatusest seal eriti ei räägita. Püüan järgnevas ülevaates näidata, et mitte ainult Jeesuse Mäejutlus, vaid ka Vana Testament sisaldab üleskutseid vägivallatusele. Mind inspireeris sellest kirjutama Osnabrücki ülikooli religioonipedagoogika professor Thomas Nauerth.

Paljud on arvanud, et Jeesus käskis oma järgijatel vägivallaga leppida: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette! (Mt 5:39). Ilmselt mõtles Jeesus midagi muud. Proovige kellelegi üsna õrnalt vasakule põsele lüüa. Teid tabab üllatus. Paremakäelisel õnnestub see vaid käeselja, mitte rusikaga. Käeselja löök ongi mõeldud vaid teise alandamiseks. Jeesus soovitab alandatutel sellele aga julgelt vastu hakata. Pöörake oma teine põsk ette ja näidake nii oma rõhujatele, et olete sama väärtuslikud kui nemad. Ajage nad segadusse! Ameerika teoloog Walter Wink on öelnud, et Jeesus pakub välja julgeid ja isegi naljakaid vägivallatu vastupanu vorme.
Kas Mäejutlus on vaid vägivallatu vastupanu õppetund, nagu mõistis seda Mahatma Gandhi? Jeesus jagas Isalt saadud sõnumit rahust. Jeesuse-aegne Pühakiri, Vana Testament, ei räägi ju ainult sõdadest, vaid lõpuaja rahust. Me leiame sealt sündmusi, kus konflikte lahendati vägivallatult, suuremeelselt ja sageli ka loominguliselt, vahel isegi kavalalt.

See kõik oli pakend kesksele sõnumile: kes aitab end omaenda käega, selle asemel et toetuda Jumala käsivarrele, saab veresüü osaliseks.

Detsember 2022 
Jaan Bärenson, Eesti Piibliseltsi peasekretär

Mööduva aasta hõimunädala teemaks oli „Sild üle aegade“. Jumala rahvana mõistame seda mõtet tõeliselt. Meie Jumal on igavene. Piibliselts on püüdnud jagada Piibli sõnumit Eestimaal kõigile, sõltumata emakeelest, rahvusest või usutunnistusest.
Lõppev aasta on olnud keeruline kogu maailmas. Oleme elanud kaasa Ukraina võitlusele oma vabaduse eest. Paljude maade piibliseltsid töötasid selle nimel, et sõjakoleduste ja kannatuste keskel oleks jagada Jumala sõna – lootuse ja armastuse sõnumit. Oleme tänulikud neile, kes vastasid meie üleskutsele toetada Pühakirja trükkimist ja levitamist Ukraina rahvale. Nii võisime trükkida 4500 eksemplari ukrainakeelset Piiblilugu ‒ ja sama palju ka vene keeles. See oli vaid piisake suures vajaduste meres.
Jätkuvalt vajame teie abi, et Jumala sõna – Piibel ‒ oleks meie kodumaal kättesaadav nii trükituna kui ka internetis, äppides ja mujal. Kristlastena peame taotlema rahu ja heaolu sellele linnale, kus me elame.
Tänavusel, teile tänutäheks valminud jõulumargil, on Marimaa pealinna Joškar-Ola kunstikooli 24aastase joonistamisõpetaja Jekaterina Belavina teos „Targad Idamaal“. Margid on kujundanud, nagu ikka, Mikk Leedjärv.

Detsember 2022
Einike Pilli, KUSi rektor
Fotod: Kadi Tingas

Novembri alguses viibis Kõrgema Usuteadusliku Seminari tiim koos mõne õppejõuga Pühal Maal. Pildid räägivad rohkem kui tuhanded sõnad.
Sven-Joonatan Siibak kirjeldab reisimuljeid nii:
Võiks öelda, et minu jaoks sai uueks kogu perspektiiv, millega vaatlen nüüd Piiblist loetut ja Püha Maad. Paigad hakkasid elama, tekkis tunnetus väikestest nüanssidest, mis lugedes jäävad muidu märkmata – mida tähendab, et lähme üles Jeruusalemma (asub kõrgendikul) või alla Jeerikosse (asub 400 meetrit alla merepinda Surnumere lähistel). Kindlasti pani kogu sealne sotsiaalne, õiguslik ja riiklik olukord mõtlema Jeesuse õpetatule ja Piibli tõotustele – kuidas see võiks päriselt täide minna ja mil moel oleme meie Jumala rahvana kutsutud seda ellu elama?
Meelde on jäänud mitmeid hetki: Nutumüüri ääres palvetamisest, palvusest Mäejutluse paigas, vaatega Galilea järvele, kuni Jeesuse haua aias põlvitamiseni. Nagu ka varasematel reisidel, on minu jaoks erilise mõjuga kõrbed ja mäed. Kõrbe tasandiku perspektiiv on eriline, seda vaadet ei anna millegagi võrrelda. Iisrael oli selles osas veel erilisem, Surnumere näol. Seal seistes ja ringi vaadates pani see väga mõtlema, kui vajalik on elu andev vesi just sellises kohas. Ometi, Surnumere vesi on tõesti surnud, nagu nimigi ütleb. Milline kontrastide maailm ja maastik! Ja kui eriline on Jumala sõna ‒ kõrbesse tee tegemisest, seal jõgede voolama panemisest.

Igal hommikul lugesime Piiblist päeval külastatavate paikade kohta. Peeter Tamm, kes esimesel hommikul Js 62:1–12 luges, kirjeldab kogetut: „Esimene vaade Õlimäelt Jeruusalemmale jääb kauaks meelde. Loetud salmid ja silme ees avanev vaade täiendasid teineteist.“

Oktoober 2022 
Valve Filing, kokkuvõte KUSi lõputööst

Oma Seminari lõputöös uurisin ettevalmistuse ja valvamise teemat Jeesuse poolt jutustatud kümne neitsi tähendamissõna (Mt 25:1–13) põhjal. Kes on „arukad“ neitsid? Kes on „rumalad“ neitsid? Kas uuestisündimata, käsumeelsed, nimekristlased või hoopis altruistid? Keda pidas Jeesus silmas seda tähendamissõna jutustades?
Töö esimeses peatükis käsitlen tähendamissõnade uurimist teoloogide (O. Tärk, R. Võsu, P. Roosimaa, E. Salumaa, R. T. France, P. T. Bruner jt) pilgu läbi. Samuti kasutan meile kõigile kättesaadavaid eestikeelseid teatmeteoseid (Suur Piiblileksikon, Piiblientsüklopeedia, G. Kroll „Jeesuse jälgedes“).
Teises peatükis vaatlen Palestiina tollaseid pulmakombeid. Aga ka siin esineb juba tõlgendusi, millele kolmas peatükk „Tõlgenduse paradigmad“ on täielikult pühendatud.
Teema valiku osas kogesin vahetut jumalikku juhtimist, kui lugesin 2021. aasta sügisel Matteuse evangeeliumi lõpuajastust kõnelevaid peatükke. Seal puudutasid mind Jeesuse sõnad ...ja kes olid valmis… (Mt 25:10). Tekkis küsimusi: „Kas oled valmis? Kas on saabunud aeg olla valvas üksnes temal või peab terve maailm valvsaks saama?” Sellest ja veel teistestki asjaoludest ajendatuna sündis minu lõputöö.

„Kauge-ootus“ teeb meid ilmalikuks, aga „lähi-ootus“ võib teha meid kas erksaks või rumalaks – ootus olgu balansseeritud!