Naised ja mehed kui Jumala teenijad

06/2017 17 naistoo
Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor

Eesti vabakogudustes on ikka olnud jutlustajaid, diakone ja juhte nii meeste kui naiste hulgast. Meelde tulevad nimed, nagu Olga Glovatskaja, Ilse Katvel, Emilie Bertelson, Marta Aunbaum ja teised. Nende teenimistöö tunnustamine tulenes koguduse veendumusest, et Jumala Vaim annab ande, „...nõnda nagu tema tahab” (1Kr 12:11). Meie ülesanne on neid ande tunnustada ja austada (Rm 12:3–11). Jumala kogudus vajab igaüht misjoniülesande täitmiseks. Kui me vahepeal oleme hakanud seda unustama, siis on aeg avatud ja alandliku meelega taas Pühakirja poole pöörduda.

Uus osaduskond, Kristuse hoone, ehitatakse apostlite ja prohvetite alusele. Nende hulgas on nii mehi kui naisi.

Loe edasi: Naised ja mehed kui Jumala teenijad

Loe Piibel aastaga läbi

04/2017
Aime Järv, Tartu Salemi kogudus

Minu vennatütrel on armas arukas 6aastane poeg Rudolf. Igal õhtul kuulab ta unejutuks laste Piiblist lugu, mõnikord aga tahab kuulata muinasjuttu. Hiljuti, ühel pühapäeva õhtul küsis ema: „Mida me täna loeme?” – „Täna on pühapäev, täna loeme Piiblit,” vastas Rudolf.

Mul oli südamest hea meel, kui lugesin aasta alul listist Mari Vahermägi üleskutset aastaga Piibel läbi lugeda. Tulid meelde oma usuelu algaastad. Sain päästetud 18aastaselt. Jumal juhtis mind Salemi kogudusse. Olime üksmeelne perekond. Kasvasime koos – noored ja vanad. Sageli käisime vanemate usklike käest tarkust kogumas.

Loe edasi: Loe Piibel aastaga läbi

Piiblipühad ja nende tähendus tänapäeva kristlastele

04/2017
Anu Tomusk, Pollards Hill baptistikogudus

Kas te olete Piiblis näinud väljendeid „jõulud” või „lihavõtted”? Ilmselt mitte, aga kindlasti olete lugenud paasapühast, nelipühast, lehtmajadepühast. Need on kolm seitsmest Issanda poolt Iisraeli rahvale seatud pühast (3Ms 23). Issand nimetas neid „minu seatud pühadeks”. Eelkõige olid need kokkutulekud mõeldud, tähistamaks imelisi sündmusi Iisraeli rahva ajaloos, mil Jumal neid oma vägeva käega aitas. Teiselt poolt aga, nagu me edaspidi näeme, on neil kõigil ka prohvetlik tähendus tulevikuks.

Loe edasi: Piiblipühad ja nende tähendus tänapäeva kristlastele

Piibli kirjakohti meestele

03/2017

„Siis Aabram ütles Lotile: „Ärgu olgu riidu minu ja sinu vahel ... Meie, mehed, oleme ju vennad! Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt”” (1Ms 13:8–9).

„Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!” (Ii 38:3).

„Ma otsisin nende hulgast meest, kes laoks müüri üles ja seisaks minu ees müüripraos maa heaks, et ma seda ei hävitaks; aga ma ei leidnud” (Hs 22:30).

Loe edasi: Piibli kirjakohti meestele

Kristlaste üldine preesterlus

02/2017 16 peeter roosimaa
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Aeg-ajalt kuulen väidet, et kõik uuestisündinud kristlased on preestrid ja võivad kohe täita ka preestri ülesandeid. See mõte on ilus, aga kas ka selliselt teostatav?

Preestriteenistuse eeskujuks on vanatestamentlik preesterkond, kelle teenistus oli väga tähendusrikas. See oli suur eesõigus – kuuluda preestrite hulka. Preestrite keskne tegevus oli Jumalale ohvrite toomine. Uues Testamendis kirjeldatakse nüüd selliselt koguduse ülesannet. 1Pt 2:9 on öeldud: „Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust”, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse”. Ilm 1:6 on juttu Kristus Jeesusest, „kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale ja oma Isale”.

Leonhard Goppelti arvates ei taha see sõna siiski väita, et igale ristitule on antud preestri õigused ja funktsioonid. Pigem rõhutab see, et Jumala hoonesse kuulumine (vt 1Pt 2:5) ei tähenda vaikset osalemist, vaid ikka aktiivset tegutsemist. Nad kõik on varustatud ja kohustatud tegema seda, mis muidu oli ette nähtud preestritele, nimelt Jumalat teenima.

Loe edasi: Kristlaste üldine preesterlus

Eesti Piibliseltsi jõulumargid

12/2016

Jõulukuul möödub Eesti Piibliseltsi töö taastamisest 25 aastat.
Üks hea inimene jutustas oma elust. Lapsena oli ta koos vanematega Komimaal Inta linnas. Kodumaalt oli neil kaasas Eduard Wiiralti illustratsioonidega Eduard Tennmanni „Usuõpetuse lugemik“. Nende piltide kaudu tekkis huvi Piibli maailma lähemalt tundma õppida. Pühapäeviti mitmete eesti lastega ühe vana pastori juures piiblitunnis käies sai ta elule suuna. On ime, kuidas Jumala sõna 1950. aastatel asumisele saadetute hulgas levis. Piiblilugudel on tänagi meile palju öelda.

Loe edasi: Eesti Piibliseltsi jõulumargid