50 tavalist kangelast piiblilugudest
August 2022
Jael Puusaag, Keila kogudus, kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Piiblitegelastest rääkides tulevad kõigile kohe meelde kuulsad nimed: Aabraham, Mooses, Taavet, Peetrus ja Paulus. Loeme nende lugusid ja leiame, et meie elud nii pühade meeste kõrvale ei sobitu. Jälgime piiblilugusid kui muinasjutte kaugetest aegadest, mis meie elude reaalsusega ei sobitu. Mina tegin oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöö projektina audioraamatu „Piibli tavalised kangelased: 50 jutustust argipäevaõhtuteks.“ Selle juurde kirjutasin teoreetilis-analüüsiva töö: andsin ülevaate jutustuste kasutamise võimalustest ja narratiivsetest lähenemistest teoloogias ning analüüsisin projekti läbiviimist.
Kes on „tavalised kangelased“?
Minu raamatus on kokku 50 jutustust Piibli inimestest, kellest tavaliselt palju ei räägita. Lood jagunevad viide gruppi: 1) suurte kangelaste vaiksed aastad; 2) naised ja emad; 3) oma igapäevatöö tegijad; 4) märkamatuks jäävad kõrvaltegelased ja 5) teiste poolt põlatud. Kõik raamatus kasutatud piiblitegelased on minu poolt aastatel 2017–2020 erinevates kogudustes peetud jutluste näited. Kui 2020. aasta sügisel koroonakriisi tõttu töötuks jäin, tekkis mõte käsikirjalisi jutluste konspekte digitaliseerida. Tegin nimekirja kõigist näidetena kasutatud piiblitegelastest ja nägin, et nad jagunevad ülalnimetatud viide gruppi. Mul oli korraga käes palju vaba aega, nii otsustasin kirjutada lühikestest jutlusenäidetest lihtsas keeles ja ilukirjanduslikus stiilis pikemad lood. Stiili eeskujuks võtsin Aare Tamme piibliteemalise romaani „Siimon Selootes“.
Mõnest mu raamatu tegelasest räägitakse Piiblis ainult paari lausega. Näiteks, keegi lesknaine tõi ühel päeval templi ohvrikarpi oma annetuse – ja Jeesus juhtus seda nägema. Rohkem ei tea meie selle naise elust midagi. Ometi loeme lugu nüüdki veel kõikjal üle maailma, sest see sündmus jäädvustati Pühakirja teksti. Pühapäevakoolides räägitakse lugu pidalitõbisest Naamanist, kelle prohvet Eliisa tervendas. Enamasti jääb märkamatuks loo teine peategelane: väike sõjavangist orjatüdruk, kes rääkis oma isandale võimalusest Iisraeli jumalamehelt abi otsida. Kõik teavad Moosest kui suurt jumalameest, aga ainult vähesed väärtustavad tema äia Jitro panust. Mooses oli 40, kui ta Jitro koju tuli – ja 80, kui ta alustas oma suurt tööd. Vahepealsed 40 aastat oli Jitro tema põhiline (või ainuke?) õpetaja. Seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata.
Mina valisin Piiblist teadlikult inimesed, kes tunduvad kuidagi „tavalised“. Nende elust jäädvustatud sündmused toimusid argielu askelduste keskel ja kajastasid sageli vaid ühte päeva. Võtsin Piiblist kõik nende kohta leiduva materjali ning otsisin taustainfot geograafiat ja tollast olustikku kajastavatest raamatutest. Seejärel kasutasin oma kujutlusvõimet, et koostada terviklikud jutustused: kuidas võis elu välja näha nende endi silmade läbi vaadatuna. Iga loo juures toon välja ka ühenduse tänapäevaga: mida võime meie nendest piiblitegelastest õppida. Teiste sõnadega, olen loonud pildid mineviku olustikust, samas seostades neid meie elude praeguse reaalsusega. Raamatu lõppu lisasin näidispiiblitunni kava: selle abiga võib igaüks uurida kasutatud piiblilugusid just nii sügavalt, kui ta ise tahab.