Piiblimaa paigad hakkasid elama
Detsember 2022
Einike Pilli, KUSi rektor
Fotod: Kadi Tingas
Novembri alguses viibis Kõrgema Usuteadusliku Seminari tiim koos mõne õppejõuga Pühal Maal. Pildid räägivad rohkem kui tuhanded sõnad.
Sven-Joonatan Siibak kirjeldab reisimuljeid nii:
Võiks öelda, et minu jaoks sai uueks kogu perspektiiv, millega vaatlen nüüd Piiblist loetut ja Püha Maad. Paigad hakkasid elama, tekkis tunnetus väikestest nüanssidest, mis lugedes jäävad muidu märkmata – mida tähendab, et lähme üles Jeruusalemma (asub kõrgendikul) või alla Jeerikosse (asub 400 meetrit alla merepinda Surnumere lähistel). Kindlasti pani kogu sealne sotsiaalne, õiguslik ja riiklik olukord mõtlema Jeesuse õpetatule ja Piibli tõotustele – kuidas see võiks päriselt täide minna ja mil moel oleme meie Jumala rahvana kutsutud seda ellu elama?
Meelde on jäänud mitmeid hetki: Nutumüüri ääres palvetamisest, palvusest Mäejutluse paigas, vaatega Galilea järvele, kuni Jeesuse haua aias põlvitamiseni. Nagu ka varasematel reisidel, on minu jaoks erilise mõjuga kõrbed ja mäed. Kõrbe tasandiku perspektiiv on eriline, seda vaadet ei anna millegagi võrrelda. Iisrael oli selles osas veel erilisem, Surnumere näol. Seal seistes ja ringi vaadates pani see väga mõtlema, kui vajalik on elu andev vesi just sellises kohas. Ometi, Surnumere vesi on tõesti surnud, nagu nimigi ütleb. Milline kontrastide maailm ja maastik! Ja kui eriline on Jumala sõna ‒ kõrbesse tee tegemisest, seal jõgede voolama panemisest.
Igal hommikul lugesime Piiblist päeval külastatavate paikade kohta. Peeter Tamm, kes esimesel hommikul Js 62:1–12 luges, kirjeldab kogetut: „Esimene vaade Õlimäelt Jeruusalemmale jääb kauaks meelde. Loetud salmid ja silme ees avanev vaade täiendasid teineteist.“