Emadepäeva tõdemus – me vajame uut narratiivi!

05/2018 20 ema konverents
Erki Tamm, EKB Liidu president

Emadepäeva konverentsi „Naine pole sünnitusmasin!“ lõpupaneelil kuuldu jäi kriipima. Kõik otsad jäid lahti. Võib-olla peaks lahenduste leidmiseks muutuma see, kuidas me mõtestame lahti iseennast ja maailma ning räägime sellest – oli Hardo Pajula väga tugevalt väljendatud seisukoht, millele vastu keegi vaielda ei suutnud. Ehk peaks muutuma narratiiv?

Üksikisiku vabadus nautida elu, nagu talle meeldib, vastutust kandmata, sh lapsi saamata ja peret hoidmata, on viimas mitte ainult Eestit, vaid ka kogu Lääne tsivilisatsiooni hääbumisele. Kuidas aga muuta seda narratiivi? Üks vähestest eesti kanalitel jooksvatest pereteemalistest saadetest on „Kodutunne“, mis räägib aga kriitiliselt raskustesse sattunud ja sageli just suurtest peredest.

Loe edasi: Emadepäeva tõdemus – me vajame uut narratiivi!

Emadepäeva tõdemus – me vajame uut narratiivi!

05/2018 20 ema konverents
Erki Tamm, EKB Liidu president

Emadepäeva konverentsi „Naine pole sünnitusmasin!“ lõpupaneelil kuuldu jäi kriipima. Kõik otsad jäid lahti. Võib-olla peaks lahenduste leidmiseks muutuma see, kuidas me mõtestame lahti iseennast ja maailma ning räägime sellest – oli Hardo Pajula väga tugevalt väljendatud seisukoht, millele vastu keegi vaielda ei suutnud. Ehk peaks muutuma narratiiv?

Üksikisiku vabadus nautida elu, nagu talle meeldib, vastutust kandmata, sh lapsi saamata ja peret hoidmata, on viimas mitte ainult Eestit, vaid ka kogu Lääne tsivilisatsiooni hääbumisele. Kuidas aga muuta seda narratiivi? Üks vähestest eesti kanalitel jooksvatest pereteemalistest saadetest on „Kodutunne“, mis räägib aga kriitiliselt raskustesse sattunud ja sageli just suurtest peredest.

Loe edasi: Emadepäeva tõdemus – me vajame uut narratiivi!

Quo vadis, vaba kogudus?

04/2018 20 joosep2 1
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor, KUSi õppejõud

Algus märtsi Teekäijas

Primordiaalsed tundmused ja kodanikupoliitika uutes riikides

C. Geertz ütleb, et „ühiskondlikus perspektiivis on uutel riikidel ebatavaliselt suur kalduvus primordiaalsetest sidemetest tulenevale rahulolematusele” (lk 346). Primordiaalse sideme all peab ta silmas seda, mis tuleneb sotsiaalse eksistentsi „antustest” (täpsemalt, mida peetakse „antusteks”), kuna niisugustes asjades mängib alati rolli ka kultuur.

Meelelise kultuuri periood lõpeb sõdade, revolutsioonide, enesetappude, vaimuhaiguste ja vaesumisega.

Loe edasi: Quo vadis, vaba kogudus?

Quo vadis, vaba kogudus?

03/2018 12 joosep tammo
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor, KUSi õppejõud
Seminari talvekonverents „Vaba kirik, vaba riik”, 17. veebruar 2018

Paljud meist on kuulnud järgnevat vagajuttu. Keiser Nero ajal puhkes Roomas kristlaste verine tagakiusamine. Sõbrad soovitasid apostel Peetrusel linnast põgeneda. Ta asubki teele, kuid Via Appial kohtab ta Kristust. Ta küsib Kristuselt: „Quo vadis – kuhu lähed?” Kristus vastab: „Sinu eest uuesti surema!” Jeesuse vastus puudutab Peetruse südant sedavõrd, et ta pöördub Rooma tagasi. Seal ta vahistatakse ja hukatakse tagurpidi ristilöömisega.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva raames oli meil uuesti põhjust küsida iseendilt ja Kristuse koguduselt: Quo vadis – kuhu lähed?

Kristlaste hulgas ei tohiks valitseda mingit üleloomulikku sümpaatiat aristokraatia ja absolutismi põhimõtete suhtes.

Järgnev ettekanne ei ole niivõrd teoloogiline, kuivõrd Eesti ühiskonna oleviku ja tuleviku arenguid kirjeldav. Kuid iga kirjeldus kirjeldab ka kirjeldajat.
Teen ekskursi rahvusriigi tähendusele, ohtudele ja võimalustele. Kirjeldan postkoloniaalsete maade üldisi arengumustreid (n-ö rannalainetusi) ja globaalseid kultuurilisi arenguid (n-ö ookeanilaineid ja -hoovusi). Nõnda tuleviku võimalusi ja ohte kaardistades küsin: (kaudselt: „Kes me oleme?”), „Kuhu läheme?” ja „Mis on vabakogudustena meie püsiv ülesanne vabas riigis?”

Loe edasi: Quo vadis, vaba kogudus?

Kui millegi nimel surra, siis elu nimel

02/2018 14 foto 1
Triin Rait, Palvushommikusöögi toimkonna liige

„See oli nagu palsam hingele,” ütles riigikogulane Siiri Oviir, kui lõppes Eesti esimene palvushommikusöök. Tegemist oli kohalike valimiste järgse varahommikuga. Poliitilise kemplemise ja valimispinge asemel oli tunda rahu ja õnnistuse puudutust.

Üheskoos tõdeti, et kristlik mõtteviis on õpetanud Eesti inimesi elama ja ellu jääma; kui millegi nimel surra, siis elu nimel.

Loe edasi: Kui millegi nimel surra, siis elu nimel