Keerulise aja valikud

August 2020 22 rahakasutus
Ardo Ojasalu, Oleviste kogudus

Enam kui kümmekond aastat tagasi võisime elada nagu suurel rahu ja stabiilsuse ajal, kus elu muutus jätkuvalt paremaks. Nüüd on need ajad aga möödas. Alates kümne aasta tagusest finantskriisist on maailm muutunud kurjemaks ja ettearvamatuks.
Tänast olukorda ilmestab see, et üleilmsed teemad jõuavad kiiresti meie enda koduõuele ja mõjutavad igaüht meist – kui mitte otseselt, siis kaudselt kindlasti. Kõik see, mis sünnib Hiinas või Ameerikas, ulatub tänapäeva kiire liikumise ajastul meieni vaid mõne hetkega, rääkimata sellest, mis toimub lähemal. Seda tõendas ilmekalt märtsis meieni jõudnud Covid-19 viirusepuhang, mis sundis inimesi loobuma tavapärasest elurütmist ja keskenduma oma esmaste vajaduste rahuldamisele. Sellega muutus väga palju ka meie majandustegevus.
Rääkides majandusest, peavad inimesed tihti silmas vaid glamuuri, mis ajakirjanduse kõmujanu kaudu igapäevaselt meieni jõuab – kes kui rikas on, kui palju raha teenis, kes pankrotti läks ja kui palju miski kaup või teenus maksab. Majandus aga on olemuslikult palju laiem – see on tegevus, millega me kindlustame oma toimetuleku ja tagame arengu. Kõik osalevad oma igapäevases eluringis majandustegevuses ja kõik sõltume majanduse heast käekäigust. Me teeme seda ja elame sellest.

Majandus aga on olemuslikult palju laiem – see on tegevus, millega me kindlustame oma toimetuleku ja tagame arengu.

Loe edasi: Keerulise aja valikud

Erki Tamm valib suhtluskanaleid

Jaanuar 2020

Teekäija vestles EKB Liidu presidendiga: Sinu sõnumid jõuavad juhatuse Karjasekirjas koguduste töötegijatele igas kuus, FB fannklubi on varmas Sinu selfi'sid laikima, kuuleme Sinu sõna Pereraadios jne – kuidas Sa infoajastul suhtluskanaleid valid?

Ma pigem valin, mida ja kus ma räägin või näitan. Mis keda kõnetab. Samas pole vaja otsida igast postitusest strateegilist eesmärki. Me jagame füüsilises ja virtuaalses maailmas oma elu teiste inimestega. Seda, kes me oleme. FB-s on mul sõpru nii vanade koolikaaslaste, poliitikute kui kaaspastorite hulgast. Naudin Tommiga metsaskäimist ja perega koosolemist – selle jagamine on kogetud rõõmu jagamine. Kogudusi külastades tahan tuua nii laia „publiku“ ette kui võimalik (väikestes) kogudustes toimuva ja võimendada nähtud-kogetud head. Naabridki elavad meie sõitudele läbi FB kaasa.
Oleme analüüsinud koguduste kodulehti sellest aspektist, et kuidas aitavad need inimestel eemalt, interneti kaudu, mõista, mis koguduste kokkusaamistel ja usklikuks saanud inimeste elus toimub. Siin saavad koguduste noored appi tulla, et interneti kodulehed vm sotsiaalmeedia saaks inimestele abiks olla. Ja tegelikult, tuleb meil kristlastena kõikjal, kus liigume (sh internetis), olla Jeesuse järgijad ja tunnistajad. Tänased tehnilised vahendid aitavad sildu luua.

Suurpõgenemise mälestamine Põgari palvemajas

Oktoober 2019 18 m6evallas
Aare Tamm, pastor emeeritus

Septembris möödus 75 aastat eestlaste suurpõgenemisest läände. Laupäeval, 21. septembril peeti Põgari (Mäevalla) palvemajas, kus toona toimus Otto Tiefi valitsuse viimane nõupidamine, Eesti Vabariigi valitsuse väljasõiduistung. Lugupeetud seltskonnale Tallinnast oli kutsutud kõnelema ajaloolane Küllo Arjakas. Palvemaja esine oli masinaid ja palvela rahvast täis.
Tänasin kokkutulnuid Juhan Liivi mõtteteraga: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“. Lugesin oma sõnumi aluseks 2Kn 7:7, kus Süüria väed põgenesid nii, et kõik jäi maha. Kuid meie põgenejad ei päästnud üksnes oma hinge, vaid võtsid südames kaasa kodumaa vabastamise tule. Nad palvetasid Eesti riigi taastamise eest ja võitlesid võõrsil – nii nagu oskasid. Nende teeneid meie taasiseseisvumisel tuleb väärikalt hinnata.
Tõstatasin ka küsimuse: miks Jumal seda meie rahvale lubas? Jumal saatis aegsasti hoiatajaid. Tuletasin meelde Karl Reitsi ja tema karmi hoiatust: parandage meelt, sest rasked ajad tulevad! Paluge Jumala kaitset! Auväärset kuulutajat loobiti turul sellega, mis kätte juhtus. President Konstantin Päts käskis tal köögis kõht täis sööta, et ehk on mees näljast segane, aga sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidonär lasi ta kumminuiaga välja ajada. Nii vähe hoolis eesti rahvas Jumala hoiatustest. Sellel olid omad tagajärjed.
Sama sõnum on väga ajakohane meile kõigile: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!“ (Mt 4:17). Siis ei pea enam keegi tundma hirmu ega põgenema, sest taevariik ootab. Seal pole hirmu, seal valitseb arm.

Usust ja kliimamuutusest

Oktoober 2019 16 ekn loodush
Helle Liht, Kohila baptistikogudus

Kliimamuutusest räägitakse viimasel ajal aina sagedamini. Isegi meil siin Eestis, kus umbes pool maa pindalast on kaetud metsaga, magevett jätkub seni kõigile ja õhupuhtus kvalifitseerub maailma parimate hulka. Aga ÜRO viimane kliimamuutuste aruanne paneb muretsema meidki, keda maailma räsivad üleujutused, põuad, taime- ja loomaliikide väljasuremine ning viljakate alade kõrbestumine pole tegelikult veel puudutanud. Tasapisi hakkab meieni jõudma teadmine, et oleme ülejäänud maailmaga samas paadis.

Usklike tähtsad asjad toimuvad skaalal mina – Jumal – teised inimesed, kõik muu on vähetähtis.

Eestimaalase juured on mullas
Nii arutlesimegi mõni aeg tagasi sõpradega lõunalauas istudes kliimamuutuste üle. Jututeema jõudis ka selleni, kuidas seostub meie usk füüsilise maailmaga. Kõigil oli jagada mõni lugu või kogemus, kuidas Jumala kõnetus on temani jõudnud looduse kaudu, olgu see siis matkarajal sipelgapesa uurides, tormise mere ääres näolt soolakaid piisku pühkides või koduaias sõrmi kevadisse mulda pistes ja seemnetele auke uuristades.
Meil ei olnud mingit raskust mõista ega sõnastada seoseid Jumala ja füüsilise maailma vahel – on ju Jumal selle kõige Looja.
Ühelt poolt ehk sellepärast, et eestlaste identiteet on otsapidi kinnitunud maa, metsa ja mere külge. Meie esivanemad harisid põldu ja kündsid merd. Nad sõltusid vihmast, tuulest ja päikesest, maa viljakusest ja mere andidest. See tunnetus on meile ilmselt geenidega edasi antud. Isegi täna, mil üle kolmandiku meie rahvast on koondunud linnadesse, toimetame ikka valdurmikitalikult, nutitelefon ühes ja seenenuga teises käes. Loodustunnetus on osa eestlaseks olemisest.

Loe edasi: Usust ja kliimamuutusest

Kas Greta Thunberg hirmutab?

Oktoober 2019 04 6ikev03
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Greta Thunberg’i nimi on viimased kuud olnud üle maailma ajalehtede esikülgedel. Ühed peavad teda kaasaja prohvetiks, teised lihtsalt roheliste poliitikute poolt ära kasutatud lapseks.
Kes ta siis on? Greta ema on tuntud Rootsi ooperilaulja Malena Ernman ja isa näitleja Svante Thunberg. Greta on vegan, kes veenis ka oma vanemaid veganiteks hakkama. Keskkonna säästmise eesmärgil keeldub ta lendamast ja reisib enamasti rongi või elektriautoga. New Yorki jõudmiseks kasutas ta purjekat Malizia II. Ta on loobunud uute rõivaste ostmisest ja rakendab enda suhtes ostmiskeeldu (nn shop-stop). Ta ostab kasutatud rõivaid või laenab neid pereliikmetelt. Uusi asju soetab ainult äärmisel vajadusel. Gretal on Aspergeri sündroom. Diagnoositud on ka ADHD, obsessiiv-kompulsiivne häire ja valikuline mutism.

Kaasaegne ökoreligioon küsib: mida ma pean kartma? Kuid ristiusk näitab: mida ma võin loota.

Loe edasi: Kas Greta Thunberg hirmutab?

Kümme väljakutset vanemas eas inimesele

September 2019
„Sinu käes on kõik mu ajad...“ (Ps 31:16).

1. Korraldatud minevik
Üksnes korraldatud minevikuga võid sa elada tervenisti olevikus ja astuda tulevikku.
Kus oled sa jäänud süüdi?
Milliseid koormaid oma minevikust kannad sa ikka veel kaasas?
Kas sa oled nende eest Jeesuselt andestuse saanud?
Pole oluline, kui suur on su süü – vale, abi­elurikkumine, abort, vargus – Jeesus on nende eest ristil oma verega maksnud. Sinu edasine elu võib olla uus ja vaba.

Loe edasi: Kümme väljakutset vanemas eas inimesele