Missioon ja väärtused

4/2010 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Tublid inimesed väärivad tunnustamist – Mustvee Betaania koguduse palvelas tänati 26. märtsil politsei, piirivalve, päästeteenistuse, Kaitseliidu ja kiirabi töötajaid ning ettevõtjaid. Ürituse eesmärgiks oli märgata enda ümber inimesi ja tuua argielust esile seal peituvat head. Kokkutulnutest seitsmeteistkümnele, nende hulgas pastor Paul Gillile, anti üle Jõgeva maavalitsuse ja Mustvee linnavalitsuse tänukirjad. Muusikaga kaunistasid koosviibimist kohaliku muusikakooli õpilased. Alljärgnevalt on toodud päevakohane ettekanne.

"Ära nihuta igivana piirimärki, mille su esiisad on seadnud!" (Õp 22:28)

Olen üha enam märganud inimeste huvi oma maa ja rahva mineviku vastu. Paljud käivad arhiivides, et oma sugupuud koostada. Kes on meie esivanemad, kust me tuleme, milline on meie tegelik ajalugu? Me ei ole juurteta rahvas. Ka need, kes on siia maale mujalt tulnud, ei ole minevikuta inimesed.

Seepärast on mõistlik küsida, mis on minu/meie missioon ja püsiväärtused? Millised on need esivanematelt päritud piirimärgid, mida ei või nihutada?

Pigem on need piirikivid meie esivanemate poolt väljapuhastatud. Need piirimärgid on seadnud Jumal ise.

Toon mõned isiklikud kogemused. Õppisin TPI-s eriprogrammi alusel, et ühendada tehnikateadust meditsiiniteadusega. Eesmärgiks oli saada hea erialane ettevalmistus, et siis normaalselt elada, aga anda ka oma panus meditsiinitehnika edendamiseks.

Praktikate ajal ja hiljemgi viibisin sageli päris suurte lõikuste juures. Seal tajusin kuidagi inimese kahestumist. Nimelt, kui muidu oli inimene eelkõige isiksus, siis lõikuslaual oli ta objekt. Näiteks, kui õhtuti oma abikaasa südametukseid kuulasin, siis oli see midagi väga lähedast, kokkuliitvat, erutavat ja kaunist, kuid lõikuslaual oleva inimese avatud rindkeres tukslev elund oli üksnes verd pumpav organ. Veel suuremat erinevust tajusin lahkamislaua ääres seistes. Ka kirstus olev lahkunu on eelkõige inimene, isiksus oma elatud eluga. Ta on paljude mälestuste sõlmpunktiks. Hoopis teine tunne on seista lahkamislaua ääres. Surnukeha mõjub seal anonüümsena. Ta on nagu kogum erinevaid organeid, mida tuleb läbi uurida.

Intuitiivselt tajusin olemuslikke küsimusi, mille lahtimõtestamine võttis aega. Kuid need suunasid mind otsima oma missiooni ja väärtusi. Pikkamööda jõudsin selleni, et nii tavasuhetes, haiglas kui ka surmaga kokku puutudes ning ka lahkamiskambris ei kadunud see isiksuse mõõde.

Isikuväärtus ja inimväärikus on ühed piirimärgid, mille meie esiisad on seadnud. Nii tervete kui haigete, surijate ja ka surnute juures. Neist piiritähistest annavad märku ka mitmesugused rahvakombed ja rituaalid.

See on tõsi, et igapäevane töö võib muutuda ka rutiinseks ja me ei pane neid väärtusi, millega tegeleme, õieti tähelegi. Need muutuvad nii tavaliseks, et teatud olulised piiritähised kaovad silmist. Kuna olen kõige rohkem meditsiinivaldkonnaga kokku puutunud, siis tooksin siit ka näite.

Suurte haiglate juures on erakorralise meditsiini osakonnad, kuhu tuuakse ja kuhu tulevad erakorralist abi vajajad. Minus tekitas suuri küsimärke, kui seljavaludega patsient, kes tegelikult istuda poleks tohtinud, pidi pärast seda, kui oli ennast kirja pannud, kuus tundi ooteruumis istuma, ootama ja valuvaigisteid neelama, enne kui arst teda lõpuks vastu võttis. Ka sööma ei saanud minna, sest polnud ju teada, millal arst teda läbi vaatab. Korraldus oli lihtsalt kohapeal olla ja oodata. Kuid seal oli ka maalt tulnu, kes ootas hommikust saati ja jäi veel õhtul edasi ootama.

Olen senini väga tänulik kunagisele Vabariikliku Tallinna Onkoloogia Dispanseri peaarstile Aleksander Gavrilovile, kes igal reedesel töötajate kokkutulekul meile nii isalikult rääkis õigest suhtumisest haigetesse ja kaasinimestesse üldse. Nii ta nagu puhastas neid piiritähiseid. Ja teate, see toimis.

Aukartus elu ees, inimväärikus ja isikuväärtus, abielupühadus, kodumaa-armastus jne on piirikivid, mis peavad jääma paika. Seejuures tajusin, et siin on ka piirimärgid, mis ei olegi meie esiisade poolt pandud. Pigem on need piirikivid meie esivanemate poolt väljapuhastatud. Need piirimärgid on seadnud Jumal ise. Ja Jumala ees me kanname ka vastutust.

Siin on täna inimesed, kelle kaudu paistavad välja need väärtused ning teod, mis õilistavad ühiskonda ja annavad lootust tulevikuks, mis on eeskujuks, julgustavad ja loovad turvatunnet. On erialasid, kus see kõik tuleb eriliselt esile. On elukutseid, mille esindajad kannavad erakordset koormat ja vastutust, on ameteid, kus tuleb isegi oma elu ohtu seada või ka ohverdada.

Mustvee tänab, paneb tähele ja tunnustab. Me ühineme sellega. Meil kõigil on omad piiritähised, mis vajavad hoolt ja puhastamist. Meie kõigi jaoks on koht, kus anda oma panus.

Jah, "Ära nihuta igivana piirimärki, mille su esiisad on seadnud!"

2_Mustvee tanab 2010: Janek Romanovitš: Häid soove ütlesid omavalitsuste esindajad ja kohalikud vaimulikud, samuti Jõgevamaalt valitud Riigikogu saadikud.

Kristlik ettevõtja täna

7-8/2010 Indrek Luide, ettevõtlusseminari kõneisik

Tallinna Päästearmee kirikusaali oli kogunenud ligi 30 inimest, kes tulid tähelepanelikult osalema seminaris, kus teemaks kristlik ettevõtja täna.

Esmalt küsiti, kuidas tunnevad ettevõtjad ennast koguduse kontekstis ja sai selgeks, et on olemas suhteliselt sügav lõhe vaimulikkonna ja ettevõtjate vahel. Kõlas ka mõte, et vahel soovitakse saada vaid ettevõtja raha, aga ei lubata tal olla osaline koguduse majandusasjade korraldamisel.

Ettevõtjad ei tunneta ennast koguduse partneritena. EKB Liidu suurürituste toetajatena osaleb vaid kuni kolm ettevõtjat (vaata ka www.ekklesia.ee Toetajad). Samas on teada, et ettevõtjaid on Liidu koguduste liikmete hulgas oluliselt enam. Kunagi esitati ettevõtjate poolt avaldus, kus oleks olnud kaardistatud EKB Liidu ettevõtjad, aga see sumbus.

Piiblis on palju räägitud majandamisest ja õigest majandamisest, mis viitab, et ettevõtja anniga isikud on väga Jumala sõna kohased.

Ettevõtjaks sünnitakse. See and on antud kaasa emapiimaga. Kõik järgnev on vaid selle anni arendamine ja realiseerimine. Mitte kõik ei sünni ettevõtjaks. Kas kogudus peaks/võiks olla keskkond, kus selle anni omajaid julgustatakse? Ettevõtjad arvasid, et kogudus võiks olla julgem selle andi omajate julgustamisel ja õnnistamisel, et nad tunneksid ka selles tegevuses partnerlust.

Piiblis on räägitud majandamisest ja õigest majandamisest palju, mis viitab, et ettevõtja anniga isikud on väga Jumala sõna kohased. See annab alust julgustada neid, kes leiavad endas selle anni olemasolu, et ta peaks hakkama selle anniga kauplema ja tööd tegema unustamata, et see peaks aitama üles ehitama ka kogudust.

Üsna teravalt tõusis üles kristlastest tellijate ja kristlastest ettevõtjate omavahelise suhte küsimus. Sageli on just kristlased kõige suuremad võlglased tehtud tööde maksmisel. Ajaloos on palju näiteid, kus ettevõtjad on pankrotistunud „vendluse" tõttu!

Osalejate seast tõusis üles küsimus, et kui palju võiks/peaks koguduses toimuma n-ö ettevõtlust. Kuuleme et EELK kogudustel on palju kinnisvara ja nad alustavad suure hotelli ehitamist Tallinna ja et kas EKB Liidus või Liidu kogudustes ei võiks ka vaimuliku töö kõrval olla n-ö majandusüksus. Siin lõplikku sõna ei suudetud öelda. Siiski eeldati, et koguduse peasuund jäägu vaimuliku töö tegemiseks.

Ettevõtjate poolt oodatakse, et Liit võiks olla aktiivsem ettevõtjate kaardistamisel ja leiaks võimalusi vendluse ettevõtjate koondamiseks ning võimalike uute ettevõtjate innustamiseks ja toetamiseks.

Vaimulikud registreerivad abielu

6/2010 Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Seoses muutuva perekonna- ja perekonnaseisutoimingute seadusega korraldas siseministeerium vaimulikele koolituse ning eksami abielude sõlmimise õiguse saamiseks või pikendamiseks.

Alates aastast 2001 said vaimulikud õiguse abielude registreerimiseks (EKB liidust 28 pastorit). Vajadus selle järele oli praktiline – laulatustalitusi kirikus oli palju ning inimestele on mugavam kõik asjatoimetused korraldada ühes kohas. Vaimulikud on tunnistanud, et see tõi kaasa palju bürokraatiat, seadusandluse õppimist ja dokumentide täitmist. Seetõttu vähem laulatusi läbiviivad vaimulikud loobusid. Abielu saab registreerida nii maakondlikus perekonnaseisuametis kui ka selleks õigust omava vaimuliku juures. Viimast kasutatakse üldjuhul vaid siis, kui sama vaimulik abielu ka laulatab.

Seadusemuudatused ei muuda abielu põhimõtteid. Eestis seaduste järgi on abielu võimalik vaid mehe ja naise vahel (§ 1). Ka võib vaimulik abielu sõlmimisest keelduda, „kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele" (§ 6). Kui seni sai abielu seaduslikuks pärast abieluaktile allakirjutamist, siis edaspidi muutub mehe ja naise vaheline liit seaduslikuks abieluks „pärast kummaltki abiellujalt jaatava vastuse saamist" (§ 7). Internetiajastul on riik loobunud abielu tunnistusest. Abiellujate soovil saavad nad vastava tõendi.

Eesti EKB Koguduste Liidust omavad abielu sõlmimise kinnitamise õigust alates 1. juulist 2010 järgmised vaimulikud: Aamo-Haarand-Meego Remmel, Eenok Palm, Erki Tamm, Gunnar Kotiesen, Helari Puu, Indrek Luide, Ingmar Kurg, Joosep Tammo, Leho Paldre, Margus Kask, Margus Mäemets, Meego Remmel, Peep-Ain Saar, Peeter Tamm, Ruudi Leinus, Siim Teekel, Taavo Lige, Tarmo Kähr, Toomas Kivisild, Veljo Kaptein, Viljar Liht, Ülo Niinemägi.

Kaine mõistus elustiilina

6/2010 Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Eesti Karskusliidu poolt 4. juunil Viru hotellis korraldatud konverentsil anti tänukiri Astrid Böningule muusikaürituse Hiiu Folk korraldamise eest alkoholivabana.

Karskusliidu esimehe Lauri Beekmani sõnul ei suudetud mullu eesti rahva jaoks nii olulist ettevõtmist, nagu seda on laulupidu, teha alkoholivabaks. „Korraldajad tunnistasid, et kardavad sattuda majandusraskustesse." Böningu sõnul oli algul ka Hiiumaa ühel suurimal muusikaüritusel müügil lahja alkohol, sest teisiti ei kujutanud seda toitlustajad lihtsalt ette. Neljandast aastast alates oli üritus kogunud piisava toetuse, et teha see täiesti alkoholivabaks. „Kuigi Hiiu Folk on pääsenud ka varem labastest lällajatest, muutis meie otsus palju. Varasemast palju enam on publiku hulgas perekondi." Küsimusele, miks see nii on, vastas Astrid, et küllap inimesed tunnevad end nüüd turvalisemalt.

Konverentsi teemal, „Kaine mõistus elustiilina", võtsid lühikesteks ja emotsionaalseteks ettekanneteks sõna perevägivalla probleemidega tegelev ohvriabi spetsialist Ilona Veike, teoloog ja sõjaväelane Einar Laigna, maalikunstnikust endine alkohoolik Jüri Arrak, riigikogulane Kaia Iva ning prügikoristuskampaania üle maailma viinud Rainer Nõlvak. Viimane rõhutas, et polnud varem mõelnud, miks ta nii ohtralt alkoholi tarvitas. „Kaks viimast kainet aastat on toonud mu ellu uusi värve. Olen viibinud alkoholivabal sünnipäeval ja pulmas ning kõigil oli väga lõbus ja hea," rääkis viinavabast elust R. Nõlvak. Samuti tegi ta ettepaneku rääkida rohkem positiivseid lugusid alkoholivabast elustiilist. „Järgmisel hooajal võiks televisioon toota sarja „Naabrist parem" asemel saatesarja „Naabrist kainem"."

Eesti Karskusliidus on umbes 450 liiget.

Teeme Ära talgupäev Muusika külas

5/2010 Indrek Luide, Teeme Ära Muusika küla talgujuht

Kui 1. mail oli üle 800 kristlasnoore kogunenud Paide Piiblipäevadele, ning liitunud seal kohaliku programmiga Teeme Ära, kogunes tosin innukat „ärategijat" Noorte Missiooni koolituskeskusesse.

Uus talgupäev pakkus võimaluse teha midagi loovat. Noorte Missiooni koolituskeskuse juures puudus seni oluline element, mis peaks iga laagripaiga osaks olema – võrkpalli mängimise võimalus, mille traditsioon pärineb Noorte Meeste Kristlikult ühingult. Koos Peeter Võsuga otsustatigi sinna võrkpalliplats rajada.

Meiega ühines 10 noort ja keskealist. Tõhusaks abiks olid Harta koguduse rehabilitatsiooniprogrammi neli meest, kes olid hiljuti saanud tänavakutse kaudu teada Jumalast ning võtnud Jeesuse oma ellu vastu. Grupis oli ka üks Nigeeriast pärit Eestis elav mustanahaline naine. Tema kaasalöömine muutis meie seltskonna rahvusvaheliseks.

Võrkpalliplatsi rajasime endisele põllumaale, kus olid vaod alles üsna sügavad. Pärast mõõtmist kell kümme saabus Haiko OÜ-st traktor, mille roolis istus Enn Parek, kes alustas võrkpalliplatsi silumisega. Samal ajal puhastasid mehed peahoone katuse samblast ja korrastasid maja ümbrust, tehes ära ka palju plaanivälist tööd.

Seejärel valmistasime võrgupostid ja valasime need maasse. Lisaks valmistasime ka kümnemeetrise lipuvarda aluse, mille valasime selleks väljavalitud kohta. Mehine tööjõud kulus ära sügavate postiaukude kaevamiseks. Kuna ilm oli vihmane, jäi võrguplatsi lõplik tasandamine ja muru külvamine järgmiseks sobivaks talgupäevaks.

Osa talgulisi valmistas läbi päeva maitsvaid roogi ja hoolitses, et söögid, suupisted ja kohvipausid toetaksid ühistööd. Üheskoos riisuti ka lõkkeplats puhtaks. See töö andis mitmetele villis peod. Samuti koristati maja seestpoolt.

Kui kõik talgutööd olid tehtud, istusime kaminasoojuses ning kuulasime põnevaid tunnistusi meestelt, kes rääkisid, kuidas nad olid saanud vabaks alkoholist ja leidnud tee Jumala juurde. Nad väljendasid tänu nendele toredatele tunnistajatele, kes olid neid kutsunud kogudusse, kus nad olid kuulnud Jeesusest ja andnud oma elud temale.

Talgupaigast lahkusime väsinuina, aga rõõmsaina. Oleme väga tänulikud ka Rainer Nõlvakule tema idee eest korraldada taoline ühistegemise päev juba kolmandat korda. Samuti sellele, et meie kristlastena, selle ühiskonna liikmetena, oleme saanud olla osalised selles tegevuses.

Võrkpalliväljak on meeldivaks täienduseks Noorte Missiooni konverentsikeskusele, kus mitmed kogudused ja kristlikud organisatsioonid on oma suvepäevi, laagreid ja muid koosolekuid pidanud. Muusika külas, Kernu vallas asuv keskus on alates 1995. aastast korraldanud rahvusvahelisi jüngrikoole, King's Kids noortelaagreid ja mitmeid kristlikke üritusi.

Maja tuli võtta kasutusse juba enne kui see valmis sai. Praeguseks on välja ehitamata veel saunakompleks. Tegemist ootavad ka maja soojustamine, õue suitsutusahju ehitamine ning puu- ja marjapuude istutamine ja palju muud vajalikku.

Noorte Missioon on tegutsenud Eestis juba alates 1990 aastast. Organisatsiooni esimeseks presidendiks oli Rein Uuemõis, kes varsti pärast algust andis juhtimise üle Peeter Võsule. Kahe aastakümne jooksul on Noorte Missioon saanud tuntuks Gospelfestivalide korraldajana. Suurimate tegevusvaldkondade hulka on kuulunud ka King's Kids noortetöö, misjonitöö kinnipidamiskohtades, koolitused, kirjastamine ja palju muud. Viimastel aastatel on suviti korraldanud seikluslaagreid. Noorte Missioon on osaks rahvusvahelisest, maailma suurimast misjoniorganisatsioonist Youth with a Mission.