09/2014
Pöördumise põhjal Erki Tamm

Riigikogu õiguskomisjoni 11. septembri koosolekule olid kutsutud EKN liikmeskirikute esindajad. Sellest võttis osa ka EKB Liidu president Meego Remmel.
EKN on korduvalt väljendanud oma eitavat seisukohta menetluses oleva kooseluseaduse eelnõu kohta. Kirjas õiguskomisjonile öeldakse: „Oleme leidnud ja kinnitanud, et perekonna ja abielu kaitsmine on igal juhul nii loomupärane kui ka põhiseaduslik ülesanne, mida Riigikogu on kutsutud täitma. Kooseluseadus ei aita esitatud kujul kaasa perekonna ja abielu väärtustamisele, veel vähem saab seda teha abielu ja perekonna mõiste segistamine või ümberdefineerimine registreeritud kooselu kaudu."

08/2014
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Riigikogu õiguskomisjon korraldas 27. augustil arvamusseminari Koosealuseaduse üle. Osalesid inimesed, kes esindasid huvigruppe, kirikuid ja riigikogu.
Kuuetunniseks kujunenud päevakorra alguses küsis Notarite Koja esimees, Anne Saaber, kas Kooseluseaduse eelnõu on täitmas püstitatud eesmärke? Seaduse esimese eesmärgi kohta, ehk heteroseksuaalsete paaridele antava lisavõimaluse osas reguleerida oma suhted seaduslikult, oli ta skepitiline, kuna uued võimalused ei erine palju senisest abielu sõlmimisest. Seega jääb vaid teine eesmärk ehk samasooliste kooselu registreerimisvõimaluse loomine.

Mitmed esinejad ei varjanud oma seksuaalset orientatsiooni ja hoiakuid samasooliste kooselu riiklikuks registreerimiseks. Kummastav oli ka asjaolu, et esialgu oli kirikute seisukohti esindama kutsutud vaid samasooliste registreerimist toetav lektor. Hilisema Eesti Kirikute Nõukogu presidendi pöördumise peale paluti EKN-i esindama Peeter Roosimaa, kes käsitles homoseksuaalseid suhteid Piibli ja Kirikute Nõukogu tauniva seisukoha valgel.

06/2014
Toivo Tänavsuu, Eesti Ekspressi ajakirjanik

Minu ema, Hille Tänavsuu pikast võitlusest vähihaigusega sündis toetusfond, mis on aidanud pikendada mitut elu. Ja see on alles algus.

Vähidiagnoos ei võrdu surmaga ja surm ise pole lõpp. Kui staažikas ajakirjanik Hille Tänavsuu tänavu aprillis, pärast 8-aastast võitlust raskele kopsuvähile alla jäi, võinuks mõelda: see oli trööstitu kustumine.

Ometi suutis ema viimasel aastal käima lükata midagi, millest on juba sündinud uut lootust teistele haigetele – veebruaris asutasime ema ja Janek Mäggiga vähiravifondi "Kingitud Elu".

Fond on patsientidele, kes justkui peaksid Haigekassast raha saama, kuid ei saa, sest nende ravi ei peeta piisavalt "kulutõhusaks". Moodsad ravimid toimivad sageli üllatavalt hästi, on aga samas väga kallid – aastane ravikuur võib maksta üle 100 000 €. Enamikele haigetele käivad sellised kulutused ilmselgelt üle jõu. Samas on raha viimane asi, mille üle haige ja tema pere peaks võitluse keskel muretsema.

03/2014

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva aktusel Sisekaitseakadeemias tunnustati parimaid õppureid ja töötajaid. Sisejulgeolekuamet andis kõigi erialade parimatele eristipendiumid. Kaalukaim nendest on Siseministeeriumi poolt määratav Kaarel Eenpalu nimeline stipendium.

Tänavu pälvis selle politsei- ja piirivalvekolledži kadett Kerly Simulman. Akadeemiasse asus Simulman õppima 2011. aastal kriminaalpolitsei süvaõppesuunaga õppekavale. Õppejõud ja kadetid iseloomustavad teda kui ausat ja õiglast inimest, kes hindab kõrgelt meeskonnatööd ning seetõttu on ka politseitöö talle südamelähedane. Oma erialavalikut põhjendab Simulman sooviga anda oma panus Eesti riigi ja rahva turvalisse tulevikku. Simulmani kaalutud keskmine hinne on 4,94. Simulman on lõpetanud ka Kõrgema Usuteadliku Seminari usuteaduse eriala cum laude.

„See, et meie õppurid tahavad õppida ja teha tööd hinge ja südamega, on kindel märk Eesti rahva turvalisuse tagamisest," ütles Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

02/2014
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Uuringu järgi, mille viisid möödunud aastal läbi Inimõiguste Instituut koostöös Turu-uuringute Aktsiaseltsiga, leiab 68% vastanutest, et ülevaade maailma usunditest peaks olema üldhariduse kooliprogrammis. Sellele vastu oli 25% elanikest. Kuna sarnaseid tulemusi on andnud ka varasemad uuringud, tekib küsimus, miks Eesti elanike tahe kooliharidust nii aeglaselt mõjutab?!
Antud uuringu laiemaks eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas inimesed usuvabadust mõistavad. Eesti Vabariigi põhiseadusest ja rahvusvahelistest aktidest tulenevalt on Eestis igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Uuriti Eesti Vabariigi tuhandet alalist elanikku vanuses 15–74 aastat.

Eestis on 91% inimeste hinnangul tagatud kõigile elanikele usuvabadus.

Küsimusele, kas inimeste hinnangul on Eestis kõigile elanikele tagatud usuvabadus, vastas jaatavalt 91%. Skeptilisemad on kõige noorema vanuserühma esindajad, kellest eitavalt vastas 7%. Need, kes suhtuvad religiooni negatiivselt, hindavad ka usuvabaduse tagamist sagedamini negatiivselt – 17%. Maausulistest 18% leiab, et usuvabadus pole kõigile inimestele tagatud.
Sagedamini just noored on pidanud tundma hirmu teiste ees oma usuliste tõekspidamiste pärast. Üldiselt peab aga ütlema, et Eesti ühiskond on tolerantne. Usulisi veendumusi on pidanud enda sõnul varjama 4% elanikest.