10/2014 
Küsitles Hele-Maria Taimla, Oleviste kogudus

Kohtun Varroga pealtnäha väga halval hetkel – Riigikogu on just vastu võtnud kooseluseaduse, mille vastu Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) täiest jõust võitles. Endiselt levivad traditsioonilise perekonna ja demokraatia kaitseks korraldatud meeleavalduse kallutatud meediakajastused, kuigi nende ebapädevust on juba meediaeksperdidki tunnistanud. Seljataga on suur ühiskondlik mudaloopimine, inimesed on tüdinenud ja kurvastavad ühiskonna lõhenemise üle. Keegi ei taha kooseluseadusest enam sõnakestki kuulda, tahaks oma elu elada. Ja ometi leiab just siis aset minu ja Varro jutuajamine.

Fookus tuleb hoida ilusal, tõesel ja heal.

09/2014 
Vastab Riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur. Küsitles Erki Tamm

Ükski seadus, ka perekonnaseadus, ei ole suutnud perekonna mõistet kindlaks määrata.

Mida te vastate suurele hulgale Eestimaa kristlastele, kes näevad samasooliste kooselu riiklikus tunnustamises ja normiks muutmises Looja loomiskorraldusele vastuhakkamist?

Ma vastan niimoodi: Looja on loonud ka need inimesed, kes samast soost kaaslase vastu õrnemaid tundeid tunnevad. Sellised inimesed on alati olemas olnud, olenemata sellest, kas nad on olnud ühiskonna poolt parasjagu põlatud, tõrjutud või sallitud. Tänapäeva demokraatlik ühiskond kaitseb ja arvestab ka neid, kes on teistmoodi kui enamus. Tänapäeva ühiskond ei salli tagakiusamist. Kunagi on alavääristatud ka naisi ja mustanahalisi. Arenenud ühiskonnad on sellest tõrjumisest vabaks saanud ja tajub inimest ennast väärtusena, Looja poolt looduna.

09/2014
Pöördumise põhjal Erki Tamm

Riigikogu õiguskomisjoni 11. septembri koosolekule olid kutsutud EKN liikmeskirikute esindajad. Sellest võttis osa ka EKB Liidu president Meego Remmel.
EKN on korduvalt väljendanud oma eitavat seisukohta menetluses oleva kooseluseaduse eelnõu kohta. Kirjas õiguskomisjonile öeldakse: „Oleme leidnud ja kinnitanud, et perekonna ja abielu kaitsmine on igal juhul nii loomupärane kui ka põhiseaduslik ülesanne, mida Riigikogu on kutsutud täitma. Kooseluseadus ei aita esitatud kujul kaasa perekonna ja abielu väärtustamisele, veel vähem saab seda teha abielu ja perekonna mõiste segistamine või ümberdefineerimine registreeritud kooselu kaudu."

08/2014
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Riigikogu õiguskomisjon korraldas 27. augustil arvamusseminari Koosealuseaduse üle. Osalesid inimesed, kes esindasid huvigruppe, kirikuid ja riigikogu.
Kuuetunniseks kujunenud päevakorra alguses küsis Notarite Koja esimees, Anne Saaber, kas Kooseluseaduse eelnõu on täitmas püstitatud eesmärke? Seaduse esimese eesmärgi kohta, ehk heteroseksuaalsete paaridele antava lisavõimaluse osas reguleerida oma suhted seaduslikult, oli ta skepitiline, kuna uued võimalused ei erine palju senisest abielu sõlmimisest. Seega jääb vaid teine eesmärk ehk samasooliste kooselu registreerimisvõimaluse loomine.

Mitmed esinejad ei varjanud oma seksuaalset orientatsiooni ja hoiakuid samasooliste kooselu riiklikuks registreerimiseks. Kummastav oli ka asjaolu, et esialgu oli kirikute seisukohti esindama kutsutud vaid samasooliste registreerimist toetav lektor. Hilisema Eesti Kirikute Nõukogu presidendi pöördumise peale paluti EKN-i esindama Peeter Roosimaa, kes käsitles homoseksuaalseid suhteid Piibli ja Kirikute Nõukogu tauniva seisukoha valgel.

06/2014
Toivo Tänavsuu, Eesti Ekspressi ajakirjanik

Minu ema, Hille Tänavsuu pikast võitlusest vähihaigusega sündis toetusfond, mis on aidanud pikendada mitut elu. Ja see on alles algus.

Vähidiagnoos ei võrdu surmaga ja surm ise pole lõpp. Kui staažikas ajakirjanik Hille Tänavsuu tänavu aprillis, pärast 8-aastast võitlust raskele kopsuvähile alla jäi, võinuks mõelda: see oli trööstitu kustumine.

Ometi suutis ema viimasel aastal käima lükata midagi, millest on juba sündinud uut lootust teistele haigetele – veebruaris asutasime ema ja Janek Mäggiga vähiravifondi "Kingitud Elu".

Fond on patsientidele, kes justkui peaksid Haigekassast raha saama, kuid ei saa, sest nende ravi ei peeta piisavalt "kulutõhusaks". Moodsad ravimid toimivad sageli üllatavalt hästi, on aga samas väga kallid – aastane ravikuur võib maksta üle 100 000 €. Enamikele haigetele käivad sellised kulutused ilmselgelt üle jõu. Samas on raha viimane asi, mille üle haige ja tema pere peaks võitluse keskel muretsema.