Aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda

02/2015 22 ardo ojasalu
Ardo Ojasalu, Valduste OÜ nõukogu esimees

Nagu me teame juba seitsme lihava ja seitsme lahja lehma loost (1Ms 41), on majandusele omane tsükliline areng. Joosepist tänaseni on küll palju muutunud, kuid see seaduspärasus on jäänud. 2008. aasta alanud „lahjade lehmade" ajajärku on nimetatud majandusleksikas finantskriisiks. Alguse sai see USA finantsinstrumentide turult ja tekitas raskusi eelkõige rahandussektorile, mis oli oma riske ala- ja varasid ülehinnanud. Enne kriisi oli 2000. aasta algus ja eriti keskpaik olnud periood, kus kõigil läks majanduses väga hästi. Eestis märgistas seda perioodi Eesti liitumine Euroopa Liiduga ning buumiperiood kinnisvarahindades ja ehitustegevuses.

Moodne elukorraldus kultiveerib peresuhteid, kus lapsed enam oma vanaks jäänud vanemaid ei toeta.

Säästude kogumine

Kas ühel hoolikal kristlasel, kes oma kodu hea sulase kombel majandada püüab, on selle majanduse seaduspärasusega midagi peale hakata? Joosep soovitas vaaraol külluseaastatel varuda vilja, et järgnevad rasked aastad üle elada. Tänapäeval soovitavad asjatundjad inimestel säästa, sest moodne elukorraldus kultiveerib peresuhteid, kus lapsed enam oma vanaks jäänud vanemaid ei toeta, selle asemel maksab riik pensioni ja igaüks ise peab koguma endale oma pensionisambad. Lastel on oma elu elada, palk teenida, eluks-oluks kulutada, kodulaenud ja liisingud maksta ning oma lapsed üles kasvatada. Ja ega neid lapsi enam palju ei olegi. Kahe vanema kohta ei tule kahte lastki ja nii on ka keeruline eeldada, et väiksemaarvuline järeltulev põlvkond oma vanemate heaolu tagaks.

Loe edasi: Aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda

Poliitikast – ausalt ja ilma vihata

02/201506 riina solman pereErki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Teekäija küsitles viit 1. märtsi riigikogu valimistel kandideerivat inimest. Valiku tegemisel lähtusime kandidaatide senisest tegevusest – nad on tuntud oma elus ja erialases töös tunnistavate kristlastena. Valimisnimekirjades on neid õnneks veel, aga Teekäija maht rohkemate arvamust küsida kahjuks ei võimaldanud. 

Saagem tuttavaks!

Riina Solman, RS. Töötan Viimsi vallavalitsuse kommunikatsiooni- ja arendusjuhina. Lõpetanud Tallinna Ülikooli (võrdsustatud magistrikraadiga) kasvatusteaduste teaduskonna klassiõpetajana. Täiendavalt läbinud Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteooriate ja EBSi turundusjuhtimise kursused. 07 tonulehtsaar

Tõnu Lehtsaar, TL. Olen religiooni- ja suhtlemispsühholoog, Tartu Ülikooli professor ja koolitaja. Olen kaitsnud kandidaadikraadi pedagoogikas Tartu Ülikoolis ja doktorikraadi religioonipsühholoogias Amsterdami Ülikoolis.

Artur Põld, AP. Keskharidus. Olen teeninud Eesti Metodisti Kiriku pastorina 21 aastat.

Rein Ratas, RR. Olen lõpetanud Üleliidulise Kaugõppe Metsatehnilise Instituudi (S. M. Kirovi nimelise Metsatehnilise Akadeemia juures) ja ENSV Teaduste Akadeemia aspirantuuri. Diplomeeritud metsamajanduse insener, bioloogiakandidaat ökoloogia erialal.

Priit Sibul, PS. Riigikogu XII koosseisu liige. Enne seda Põlva maavanem 2007–2011 ja töötanud ka Maksuametis. Lõpetanud 1998. a Tallinna Majanduskooli rahanduse ja krediidi ning 2007. a Tartu Ülikooli ärijuhtimise erialal.

Riigikogu ei teagi, kui palju kirikud riigi raha kokku hoiavad.

Loe edasi: Poliitikast – ausalt ja ilma vihata

PÖFF'i filme hindasid ka vaimulikud

12/2014 04 p9ffi oikum-zyrii
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Esmakordselt PÖFF'i (Pimedate ööde filmifestival) 18-aastases ajaloos kutsuti filme hindama ka kirikute esindajatest koosnev oikumeeniline žürii, mille üheks liikmeks oli ka allakirjutanu. Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku esindajana andis oma seisukoha isa Sakarias Leppik, kes vastas ka minus tekkinud küsimusele auhinna saanud filmide kohta.

Kas pole omapärane, et eesti kirikute esindajad nägid enim kristlikke väärtusi islamistliku riigi Iraani filmilooja Reza Mirkarimi filmis „Täna", kuid samas filmifestivali Grand Prix anti Belgia režissööri Gust van den Berghe filmile „Lucifer"?

Loe edasi: PÖFF'i filme hindasid ka vaimulikud

Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind Toomas Paulile

12/2014 24 paul toomas
Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Tartu Ülikool tähistas 1. detsembril Rahvusülikooli 95. aastapäeva. Alates aastast 2004 tunnustab ülikool Rahvusmõtte auhinnaga isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Lõppeva aasta juubelihõngulise auhinna saajaks oli vaimulik ja usuteadlane Toomas Paul, kelle ampluaa viljaka autorina ulatub piibliteaduslikest ja süstemaatilise teoloogia alastest kirjutistest üle filosoofia ja luuletekstide toimetamise, teistest keeltest ja teistesse keeltesse tehtud tõlgete, jutluste ja kroonikate mitmepalgelise esseistikani, mille teemadeks on ikka olnud usk, kultuur, teadus, aga ka mitmesugused filosoofilised mõtisklused inimesest ja tema keskkonnast. Just Toomas Pauli mõtete mitmekülgsus ja sügavus on teinud temast rahvusmõtte kandja, leidis auhinda väljaandev komisjon.

Loe edasi: Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind Toomas Paulile

Varro Vooglaid: kõik algab ideaalidest

10/2014 12 varro vooglaid
Küsitles Hele-Maria Taimla, Oleviste kogudus

Kohtun Varroga pealtnäha väga halval hetkel – Riigikogu on just vastu võtnud kooseluseaduse, mille vastu Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) täiest jõust võitles. Endiselt levivad traditsioonilise perekonna ja demokraatia kaitseks korraldatud meeleavalduse kallutatud meediakajastused, kuigi nende ebapädevust on juba meediaeksperdidki tunnistanud. Seljataga on suur ühiskondlik mudaloopimine, inimesed on tüdinenud ja kurvastavad ühiskonna lõhenemise üle. Keegi ei taha kooseluseadusest enam sõnakestki kuulda, tahaks oma elu elada. Ja ometi leiab just siis aset minu ja Varro jutuajamine.

Fookus tuleb hoida ilusal, tõesel ja heal.

Loe edasi: Varro Vooglaid: kõik algab ideaalidest

Mis siis on perekond?

09/2014 12 mida lapsed arvavad
Vastab Riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur. Küsitles Erki Tamm

Ükski seadus, ka perekonnaseadus, ei ole suutnud perekonna mõistet kindlaks määrata.

Mida te vastate suurele hulgale Eestimaa kristlastele, kes näevad samasooliste kooselu riiklikus tunnustamises ja normiks muutmises Looja loomiskorraldusele vastuhakkamist?

Ma vastan niimoodi: Looja on loonud ka need inimesed, kes samast soost kaaslase vastu õrnemaid tundeid tunnevad. Sellised inimesed on alati olemas olnud, olenemata sellest, kas nad on olnud ühiskonna poolt parasjagu põlatud, tõrjutud või sallitud. Tänapäeva demokraatlik ühiskond kaitseb ja arvestab ka neid, kes on teistmoodi kui enamus. Tänapäeva ühiskond ei salli tagakiusamist. Kunagi on alavääristatud ka naisi ja mustanahalisi. Arenenud ühiskonnad on sellest tõrjumisest vabaks saanud ja tajub inimest ennast väärtusena, Looja poolt looduna.

Loe edasi: Mis siis on perekond?