Võõristame või võõrustame?
10/2016
Anthony Peck, EBFi peasekretäri ettekanne KUSi ja EKNi üritusel „Võõristame või võõrustame: Eesti, Euroopa ja Lähis-Ida rändluskogemusi“
Keda me kardame, kas põgenikke või islamiusku? Kas me näeme praegust olukorda kriisi või õnnistusena? Vastusest neile küsimustele sõltub ka probleemi lahendus.
Hetkeolukord
Oleme vast kõik lugenud õõvastavaid uudiseid hiljuti Aleppos toimunust, näinud, kuidas Angela Merkeli poolt lubatud avatud uks ei ole enam sugugi nii avatud. Teame, et eelmisel aastal loodi Balkani koridor, kuid siis hakkasid piirid järjest sulguma – Ungaris, Austrias, Makedoonias, Sloveenias ja Horvaatias. Tulemuseks on põgenike üha halvenev olukord Kreekas.
Ohus on ka Euroopa Liidu ja Türgi kokkulepe illegaalse rände peatamiseks. Kokkuleppe lagunemine ja selle tulemused paneksid taas väljakannatamatu surve Kreeka valitsusele ning põgenikele jääksid suletuks kõik seaduslikud teed Põhja suunas. Samal ajal tuleb Türgil endal tegeleda sadade tuhandete põgenikega Süüria piirialadel ja mujal. Lisame siia veel üha suureneva inimeste hulga, kes põgenevad vaesuse, poliitilise ebastabiilsuse ja konfliktide eest erinevatest Aafrika piirkondadest.
Me teame ka mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide vastumeelsust põgenikekvootide suhtes. Oleme kuulnud Ungari presidendi enesekindlat kirjeldust Ungarist kui kristliku tsivilisatsiooni viimasest kaitsevallist Euroopas. Sellega andis ta mõista, et moslemitest põgenikud Süüriast, Iraagist ja mujalt ei ole teretulnud. Mitmed teised riigid on sama väljendanud sooviga vastu võtta vaid „kristlastest” põgenikke.