Kristlikud väärtused eesti poliitikas – kas paljad sõnad?

11/2008 Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär; Avo Rosenvald, Kolgata baptistikoguduse diakon

Kolmandat aastat EELK poolt kokkukutsutud foorum arutles 7. novembril, kuivõrd on Eesti riigi ülesehitustöös tarvitatud kristlikku ehitus- või sidusmaterjali.

Järjest õõnsamalt kõlab – me kuulume Euroopa kristlikku kultuuriruumi. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler meenutades paavsti hoiatust, et eurooplaste usuline identiteet on hägustunud. Selle kinnituseks meie poliitilises praktikas tõi ta riigikogu poolt kahel korral väljahääletatud religiooniõpetuse eelnõu, kuigi enne valimisi toetas seda enamus.

Professor Marju Lauristini ettekanne analüüsis selle lõhe põhjuseid. Ta tunnistas, et jäi ristimata „tänu" oma ateistlikele vanematele. Seega ei saa ta oma suhtest kristlike väärtustega rääkida erilise iseenesestmõistetavusega, kuigi nimetab end protestandiks. Ta meenutas laulva revolutsiooni aegset kohtumist Armeenia Rahvarindega, kelle jaoks oli oma kiriku taastamine kõige tähtsam. Siinsed kirikud olla pigem raskemoelised kaitserajatised, kui ülevusele maadandvad katedraalid. Rääkides väärtustest leidis professor, et need kehtivad vaid niivõrd, kui me end emotsionaalselt nendega seostame.

Sotsiaaldemokraadist kirjanik Maimu Berg tuletades meelde prohveti sõnu: „See rahvas ligineb mulle suuga ja austab mind huultega, aga ta süda on minust kaugel" (Js 29:13). M. Berg nägi kristluse ilu ja tugevust mitte keskaegses arhitektuuris, vaid siira usuga algkristluses, kus empaatia ja tolerantsus väljendus võimes armastada teist nagu iseennast. Just sellega eristub kirjaniku arvates kristlus teistest religioonidest.

Riik vajab kristlikke väärtusi, seda rõhutas literaat ja tõlkija Enn Soosaar. Kuidas need väärtused aga juurduksid inimestes? Kindlasti on tähtis roll meedial ja seadusloomel kasvõi religiooniõpetust silmas pidades. Kuid eks tööta meediaväljaannetes või valitsusastutustes inimesed, kelle hoiakud kujunevad suhetes kristlastega.

 

Konverentsi kõige tugevam mulje: kui kristlikku juttu need poliitikud räägivad! Inimesed, kellest olen meedias lugenud seoses skandaalidega, astuvad üles kristlastena. Teisalt väljendas räägitu seda, et inimene otsis üles parima osa endast. Ei ruttaks kedagi hukka mõistma. Esineb iga uskliku eluski pühapäevane pool, aga argiprobleemides pere keskel või ärivõitluses ei anta täismõõtu välja. Vaheajavestlustes koorus välja mõte, et igal väljaöeldud sõnal on oma mõju nii ütlejale kui kuulajale. Kuid Pauluski ütleb, et kuulutatud sõna ei tule tühjalt tagasi, kui ka motiiv pole täiuslik.

Teine tähelepanek: üks erakond ei ole loomu poolest kristlikum kui teine. Igas Eesti suuremas erakonnas on kristlasi. Enam-vähem kõik esinejad põhjendasid, kui hästi nende erakond sobib kokku kristlusega (vähemalt nad ise uskusid seda). Esitatud mõtete seos kristlusega ei tulenenud ometi mitte erakonna nimest, vaid pigem kõneleja isikliku veendumuse sügavusest.

Roheliste juht Marek Strandberg viitas Nobeli majanduspreemia laureaadile J. Nashile, kes tõestas matemaatiliselt sama, mida õpetab Mäejutluses: tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. Nash näitas, et organisatsioonide võrgustiku iga osa on seda tugevam, mida rohkem ta arvestab teiste kasuga. Side kristlusega on siin küll omajagu kauge ja otsitud, ent asi ise on poliitikas ülitähtis. Siin on praeguse Eesti puudujääk. Me ei oska koostööd teha. Kapitalistlik kiire kasumijanu on tunginud ka poliitikasse.

Sama väljendas Ester Tuiksoo Rahvaliidust: solidaarsuse asemel on meil rivaliteet. Vaja oleks mitte ainult mehhaanilist solidaarsust, kus inimesed ja grupid sattuvad välise olukorra tõttu suhetesse, vaid orgaanilist solidaarsust, kus osalised liituvad koostöö nimel.

Kõige konkreetsemalt rääkis ühiselt ehitatavast riigist Urmas Reinsalu IRL-st. Ta viitas süvenevale majanduskriisile, mis viib üha suurematesse raskustesse laenuga maja ehitanud pered. Viimased pole süüdi, et olukord nii rängalt muutus, järelikult peaks riik mingil kombel appi tulema. Samas on meil vähe meeleavaldusi (mida tehakse mitte ainult enda, vaid ka teiste pärast), MTÜ-sid, vabatahtlikke. Riigi kohustused ja reeglid suhtlemisel vabaühendustega peavad toimima, et igaüks saaks osaleda riigi ülesehitamises. Me ei tohiks lihtsalt elada valeta, vaid peaksime ka tõde tunnistama.

Marju Lauristin kutsus üles kiriku uksi igas mõttes avama. Olgu väljasolijal võimalus sinna alati sisse astuda. Seesolijad peaksid minema välja, olema heategevuses eestvedajad. Kalle Küttis oponeeris: kirik on eelkõige vaimse kirgastumise koht. Leian, et tal on õigus. Peaksime jõudma uuele tasemele tegutsedes reaalselt inimese heaks heategevuse, hingehoiu, pereteraapia, poliitika kaudu. Meie käes on võimalus tuua nähtamatu Jumala riigi elemente meie Eesti riiki ja eestlaste eludesse.

Kriis – šanss suunamuutuseks

2/2010 Ermo Jürma, Mooste baptistikoguduse pastor

Olukord: 1991. aasta augustikriis avas tee Eesti Vabariigi taastamiseks. 1929. aasta üleilmse majanduskriisi järel kehtestati laias maailmas õiglasem sotsiaalne seadusandlus. Millise lõpptulemuse toob aktuaalne globaalkriis? Kas vaid musta auku kadunud biljonid või rakendatakse neid paljude kodanike käendatud miljardeid terve planeedi elu inimväärsemaks muutmisel? Kas finantsteoreetikute ja -praktikute senisele globaalsele ohjeldamatusele järgneb rahvuslike ja rahvusvaheliste kolleegiumite eetiliselt orienteeritum töö?

Rahanduskriis teravdab kliima-, nälja- ja vaesuskriisi. Kuid on ka võimalus, et rahvaste teenitud rahasid rakendatakse nende kriiside ületamiseks. Enam ei tohiks jätta nii suurt vabaruumi ülekohtutegijatele, kes jätkaks samamoodi kohe, kui pisut sammalt on peale kasvanud. Rahaga ei tohi mängida, seda tuleb vastutustundlikult teenida, hallata ja kulutada. Riigivõimu pädevus rahanduses ulatub küll müntide vermimisest kuni selle mittemateriaalsete ekvivalentideni, aga ühiskond otsustab, kuidas sellega ümber käiakse; kas sellest saab „halb" raha, mille kõrval tuleb pöörduda vahetuskaubanduse juurde või on see kõva valuuta, mis hoiab käigus elu?

Ühiskond: Me vajame Niinive-imet (Jn 3), terve ühiskonna ümberpöördumist luksuse ja positsiooni juurest üksteisega jagamisele. Täiuslikult head ühiskonda ei loo küll inimkäed, aga need võiksid kujundada seda vähem ülekohtusena. „Taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!" (Jr 29:7). Niineve elanikud võtsid ebapopulaarsed korraldused omaks ega jätkanud kangekaelselt oma „soovisedelit".

Rahanduskriis ei ole looduskatastroof, vaid inimeste tehtud. Rahale omistati religioosne aura. See on nähtamatu jumal, kes keerleb maailmas. Ta pakub konkurentsi elavale Jumalale, kes ilmus inimsõbralikult Jeesuses Kristuses. Raha looming on ahnus ja ihnsus. „Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha ihaldades on mõnedki eksinud ära usust ja on ise endale valmistanud palju valu." (1Tm 6:10) Piiramatut vabaturumajandust ja tema nähtamatut kätt „puht teaduslikult" egoismiga põhjendavad majandusteooriad on need ebavoorused ausse ülendanud ning ajakirjandus ja reklaam on need massidesse kandnud. Poliitikud tahtsid turumajanduse sotsiaalselt reguleeritud osa vahetada piiramatu vabaduse vastu. Saabunud katastroofis räägitakse päästmisest, vannutakse usaldust, usku ja lootust. Päästmist millest? Usku millesse?

Kristlased: Kas kristlased on mittevedamisest puhtalt pääsenud? Nad on samamoodi puudutatud ja muretsevad oma säästude, vanaduspäevade, töökoha ja elatise eest. Paljud laias maailmas ei pea küll tundma hirmu raha, vaid ellujäämise pärast. Kas kogudused on lasknud endid nakatada arvulise kasvu ja karmi võistluse reele? Mõned on kaasa läinud õnnemängudega. Küllap on olukordi, kus Kristuse kogudused peavad laskma endid oma finantskäitumises Piibli prohvetlikust sõnast ümberpöördumise ja distsipliini juurde kutsuda. Samuti tuleb üksikisikut tema mures raha pärast hingehoidlikult aidata. Nüüd on saabunud selge ümberpöördumissõnumi tund. Usaldus ei ole ostetav, raha ei vaigista süüd ega hirmu. Olles vabastatud Kristuses, ehitame me Jumala käskude suunavad barjäärid uuesti üles: sina ei tohi varastada, röövida, petta, tüssata, pistist anda, ohjeldamatult kasu ega võlgu võtta.

Raha asub Piiblis elatusvahendi (Mt 6:24, Jumal ja mammon) ja ustavuse (Lk 16:9-13, olla ustav ülekohtuses mammonas ja teha endale sõpru tulevikku vaadates) pingeväljas. Otsus, kellele mina toetun, peab langema: rahale või Jumalale? Mõlema teenimine viib alalisse konflikti koos kõigi ebameeldivate kõrvalnähtudega. Mammon (raha, omand, vara) jääb „ülekohtuseks", ta ei sobi jumalikustamiseks. Teaduslikus keeles öeldakse, et „Raha on tsivilisatsiooni habras kunstlooming" (W. Ernst), millele on omased paljud ebavoorused. Rahaga ei saa taevariiki: ikka jälle viib ta ebaõiglusesse. Raha lõpeb ikka otsa: praegu tsükliliselt ja viimaks lõplikult. Ainult rahaga võib, kui hästi läheb, ehitada üles maist riiki, aga mitte Jumala riiki ega Kristuse kogudust. Rahaga peame me „tegema sõpru", aga mitte valesid. Partnerlus rahaasjades tähendab, käia rahaga ustavalt ümber. Mida see truudus silmas peab, seda õpetavad Luuka evangeeliumi raha-tähendamissõnad: mitte ainult kasum, vaid üle surma ulatuv tulevik. Sellise tuleviku eest hoolitsemise mõõdupuuks jääb jumalik reegel: „Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!" (Lk 16:29) Kristlastele järeldub sellest: „Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!" (Gl 6:10)

 

10_Korjanduskarp ja Ermo, Erakogu: Eestlastena on meil sel aastal vahest viimane võimalus kroonida Jumala riigi tööd, annetades eesti kroone, kuna järgmisel aastal meil neid tõenäoliselt enam ei ole...

.

Kuhu viib meie tee globaalse soojenemise ajastul?

9/2008 Helle Liht, Hiiumaa suvefestivali seminar

Kuhu viib tee? Hiidlane ütleb, et tee ei vii kuhugi, kui inimene ise ei lähe. Aga heidame korraks pilgu tagasi. Millist teed oleme seni käinud? Ja kas seda jätkates liigume õiges suunas? Tajudes valusalt muutusi ümbritsevas keskkonnas on kogu inimkond küsimas: „Kuhu oleme jõudnud? Kas see on see tee, mida me tahame käia?"

Globaalse soojenemise teel

ÜRO avaldas hiljuti kliimamuutuste raporti, mis väidab, et kui soojenemine jätkub samas tempos nagu praegu, tõuseb Maa temperatuur paarikümne aasta jooksul kahe kraadi võrra ja see põhjustab ühe kolmandiku taime- ja loomaliikide väljasuremise. Eluks vajalik ökoloogiline tasakaal on pöördumatult rikutud ja seda eelkõige inimtegevuse tulemusena. Meie tarbimisharjumused avaldavad survet tööstuse arengule – me tahame ikka rohkem, paremat ja odavamat, tahame jõuda ikka kõrgemale ja kaugemale. Paraku kaasneb sellega reostuse kasv, metsade hävitamine, kasvuhoonegaaside kogunemine, odava tööjõu ärakasutamine. Ja eelkõige kannatavad seeläbi maailma vaesed kogukonnad, kes ei suuda ennast kindlustada sageneva põua, nälja, üleujutuste ja elukalliduse tõusu vastu. Me oleme käimas globaalse soojenemise teed, mis toob endaga kaasa hävingut nii loodusele kui inimestele.

Kas kristlastena peaksime selles osas midagi ette võtma?

Hoolimine loodust tähendab hoolimist üksteisest

Me oleme osa samast ökosüsteemist, seotud kogu ülejäänud looduga ja selle läbi lahutamatult ka üksteisega. Kristuse käsk armastada oma ligimest nagu iseennast võib leida väga praktilise väljundi näiteks oma trabimisharjumusi kontrollides – eelista eestimaist, et kuluks vähem kütust transpordile ja õhk säiliks puhtam; sorteeri prügi, et võimaldada jäätmete taaskasutamist ja seega säästa loodust; osta öko-märgistatud õiglase kaubanduse tooteid, sest nende tootmiseks arengumaades on järgitud looduse jätkusuutliku kasutamise printsiipe ega ole vägivaldselt kasutatud lapstööjõudu; osta vaid vajalikke asju. Väga paljude inimeste elukvaliteet maailmas sõltub meie tarbimisharjumustest!

Hoolimine loodust tähendab osalemist Jumala plaanis

Kuid hoolimine loodust ei tähenda ainult hoolimist kaasinimestest. Siinkohal on väga paslik tsiteerida üht meie tunnustatuimat teoloogi. Osvald Tärk ütleb oma Rooma kirja seletuses:

Jumala sõna käsib inimesel näha looduse kannatamises enda süüd. Inimese langemine mõjutas loodust. Paulusele on loodus nagu suur rippuv ahel, mille esimeseks lüliks on inimene. Esimese lüli murdudes varises kokku terve ahel. ... Kuid Paulus näeb veel midagi – loodus pääseb koos inimesega kord „kaduvuse orjusest" (Rooma 8:19-23). .... Keset looduse ägamist kostab evangeeliumi rõõmuhüüd: inimene võib pääseda ja loodus võib pääseda!

Hoolides loodust oleme Jumala kaastöölised, hoolitsedes selle eest, mis kuulub temale (Ps 24:1). Üks Hiiumaa seminaril osaleijaist võttis meie jutu kokku nõnda: kogu universum on Jumala loodud ja kuulub temale. Laseme siis temal otsustada, mis ta sellega teeb, ja ärgem kiirustagem selle hävitamisega tema eest. Meile on ta andnud kohustuse selle eest hoolitseda – see on meie tee.

.

BWA: rahu ja loodushoid on usuküsimused

7/2008 Meego Remmel, EKB Liidu president

20.-25. juulil kogunesid Prahasse baptistlike usukogukondade esindajad üle maailma.

Baptisti Maailma Liidu aastakoosolekul võeti vastu üheksa resolutsiooni, mille peamiseks sõnumiks nii usurahvale kui rahvusvahelisele üldsusele on teha rahu ning hoolitseda looduskeskkonna eest.

1609. aastal Amsterdamis alguse saanud ning järgmisel suvel sealsamas 400. juubelit pühitsevad baptistid on läbi ajaloo seisnud usuvabaduse ja inimõiguste eest. Nende resolutsioonidega kutsutakse üles lepitusele, andestusele ja dialoogile nii usulistes kui etnilistes konfliktikolletes, näiteks Zimbabwes. Samas manitsetakse Itaalia valitsust hoiduma mustlaste etnilisest stigmatiseerimisest, kelle suhtes on muudetud kohustuslikuks sõrmejälgede andmine. Kõikide Jumala loodud inimeste võrdset väärikust rõhutades pannakse valitsustele, liikmesliitudele, üksikkogudustele ja indiviididele südamele kohelda kõikjal põgenikke ja immigrante lähtudes inimväärikusest, üldinimlikest õigustest ja ligimesearmastusest. Samas meenutatakse, et inimkond on Jumala näo järgi looduna tehtud heamajapidajalikult vastutavaks ka looduskeskkonna ning ökosüsteemide elushoidmise eest. Nii kutsuvad baptistid üles üldisele ökoloogilisele meeleparandusele ja keskkonnasõbralikkusele, olgu ühiskondlik-majanduslikes valikutes või uskkondlikus ja isiklikus elulaadis.

Baptisti Maailma Liidu aastakoosolek kiitis heaks president David Coffey (Suurbritannia) ning peasekretär Neville Callami (Jamaika) tegevusaruanded ning usuliikumise ühtsust mitmekesiduses tunnustavad perspektiivid. Samas otsustati kaasajastada juhtimisstruktuure ja lõimida veelgi tihedamaks rahvusvahelist baptistlikku koostööd, eriti usuvabaduse ja inimõiguste eest seismisel ja humanitaarabi vahendamisel kriisikolletes. Omaette resolutsiooniga toonitati kontekstuaalselt tundliku evangeelse ja misjonitöö hädavajalikkust 21. sajandi maailmas.

Kokku 214-liikmelisse rahvusvahelisse baptistiliitude ühendusse, ametliku nimega Baptist World Alliance (BWA), kuulub 157 149 kogudust kuuelt kontinendilt kokku 36 943 113 ristitud täieõigusliku koguduseliikmega, nende seas 83 koguduse ja 5965 koguduseliikmega Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Vastavalt baptistlikele veendumustele on iga kogudus iseseisev ja omaette otsustusvõimeline osaduskond. Baptistlikult ristitakse ja võetakse koguduste liikmeks vaid vabatahtlikult isiklikku usku tunnistavaid inimesi. Sellest tuleneb ka baptiste alates radikaalse reformatsiooni aegadest iseloomustanud nimetus – kr baptizo, eesti keeles 'ristin', tähendades ristitava vee alla vajutamist. Baptistliku usuliikumisega loetakse ülemaailmselt seotuks umbes 105 miljonilist kogukonda.

.

Varjatud oht klaasis

1/2010 Silja Maasing

Kuulen tihtipeale kristlasi rääkimas oma suhetest alkoholiga. Korratakse meedialauseid, kuidas selle mõõdukas tarbimine võib olla tervisele kasulik ja ega mõni harv klaasike ikka suurt kahju teegi... Aga kas pole nii, et uuestisünnile eelneb täielik patutunnetus ja meeleparandus ning järgneb Püha Vaimuga täitumine? Selle järel ei saa sa isegi punase tulega üle tee minna ja pisivaletki rääkides kõlab häire – lõpeta see kohe! Seda artiklit kirjutama hakates sain Jumalalt palves sõna, et paljud Eestimaal vajavad seda.

Tehkem vahet hea ja kurja häälel

Jumal tahab, et me hoiaksime oma südamed täiesti puhtad ja eristaksime selgelt tema häält. Kas see pole mitte saatan, kes inimestele kõrva sosistab, et mis see mõni klaasike ikka teeb, see on ju lubatud? Inimesed ei kuula lihtsalt, mida Püha Vaim neile räägib. Iga korraga, kui nad oma südame ja kõrvad talle sulevad, kalestub nende vaim üha enam ja lõpuks ei saa nad enam aru, mis on õige ja mis vale. Asi pole üldse mingis ühes klaasis või ühes sigaretis, vaid oma südame kurjale avamises. Kui sa oled otsustanud võtta esimene pits, siis oled juba südame ukse irvakile teinud ja kuradil on väga lihtne see edasi lahti lüüa.

Ja sa oledki kõige kurja meelevallas ja siis imestad, miks on sul masendus ja muud mured.

Aga seal, kus on kuri, ei saa olla enam Jumal. Ja sa oledki kõige kurja meelevallas ja siis imestad, miks on sul masendus ja muud mured, kuigi tahad olla tubli kristlane ja käia kirikus. Vahel saame pidama alles sügavas kuristikus, imestades, et kust me ometi sinna sattusime.

Alkohol põhjustab õnnetut elu

Piibel ei anna täiskarskluse nõuet, kuid paljudes kohtades on öeldud, et alkohol põhjustab õnnetut elu. "Ära viibi veinijoojate ega lihaõgijate killas, sest joodik ja õgija jäävad vaeseks ja uimane olek sunnib riietuma räbalaisse." (Õp 23:20) "Kellel on häda? Kellel on halb? Kellel on tüli? Kellel on kaebus? Kellel on haavad põhjuseta? Kellel on tuhmid silmad? Neil, kes viibivad veini juures, kes lähevad maitsma segatud veini. Ära vaata veini, kuidas see punetab, kuidas see karikas sädeleb: see salvab viimaks maona ja mürgitab otsekui rästik!" (Õp 23:29-32) "Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine. Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu." (Ef 4:18) Aga kuidas sa saad olla kindel, et sa kasvõi ühest klaasist purju ei jää ja su tahtejõud edasise suhtes ei nõrgene? Nii on liiga sageli juhtunud, sest saatana meelevald on tugev. Ärge seda kunagi alahinnake. Tema suurim soov on, et te eksiksite Jumala Sõna ja tahte vastu.

Ristija Johannese eeskuju

Kui inimene tahab olla väga võitud ja käia kõrges kutsumuses, siis on talle parim eeskuju Ristija Johannes, kelle kohta öeldi: "Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga." (Lk 1:15) See salm ei tulnud mulle pikkade Piibli uuringute tulemusel, Jumal lihtsalt ütles, ava nüüd Piibel. Vana Testamendi ajal sai Püha Vaimu õnnistus osaks vaid üksikutele inimestele. Nelipühast alates on see and kõigi kristlaste päralt; milleks siis veel alkoholi vaja? Me peaksime joovastuma ainult Pühast Vaimust ja kui me seda teeme, siis kaob igasugune isu meelemürkide järele. Sest see, mida pakub maailm, on nii tühine võrreldes Jumala poolt pakutavaga. Jumal ei taha kunagi midagi niisama ära võtta. Ta annab alati midagi palju paremat asemele. Kui Jumalaga lähedast osadust ei ole, jääb vaim nälga ja närbub ning siis tehakse endale ebajumal millestki muust. Käiakse isegi kirikus, aga süda ei ole puhas ja pole mingit rõõmu.

Olgem eeskujuks

Paljud maailma inimesed on veendunud, et kristlased elavad täiskarsket elu. Sageli on see olnud heaks tunnistuseks ja sillaks inimeste juurde jõudmisel, sest nad märkavad teist elustiili. Aga kui nähakse, et ka kristlane tarbib alkoholi, siis tema edasist vaimulikku sõnumit ei võeta enam tõsiselt. Kristlike põhimõtete järgi pole mingisugunegi alkohol joomiseks hea, sest ühest klaasist võib lõpuks kujuneda tõsine sõltuvus. Milleks siis tegeleda sellega, millel on potentsiaal hävitada meie elusid?

Täielik puhtus ka kogudustes

Ärgem siis andkem kuradile oma sõrme, sest viimaks võtab ta elu. Lõpp ei ole enam kaugel ja me ei taha ju olla need leiged kristlased, kes pühade esimesest ülesvõtust maha jäävad. Parandagem meelt – veel ei ole hilja! Hoidkem oma südamed puhtad, siis on osadus Jumalaga palju vahetum. Ja kui me oleme kaugeks jäänud, siis tuletame meelde, milline see lähedus temaga alguses oli.

Sooviksin pöörata meie tähelepanu ka juba varem sõnastatud seisukohtadele: „Eesti EKB Koguduste Liidu 2005.a. aastakonverentsi läkitus Liidu kogudustele karskuse küsimuses". Avaldatud Teekäijas 3/2005 ja Liidu kodulehel: www.ekklesia.ee/index.php?s=198.

Tutvusin sellega alles peale oma artikli kirjutamist. Nende põhimõtete kokkulangevus on selge näide sellest, kuidas Püha Vaim meid kõiki juhib tõe juurde, mis on õige just Eesti maale ja rahvale.

Jumalast muudetud mehed LOOTUSE KÜLAST

1/2010 Toivo Tänavsuu, Oleviste kogudus

Jumal teeb imesid inimestega, kelle elus ei paista olevat mingit perspektiivi ega lootust. Sellest räägivad Lootuse Külas elevate endiste alkohoolikute ja narkomaanide sütitavad tunnistused. Detsembris pälvis Lootuse Küla Eesti Kirikute Nõukogu 2009. aasta oikumeenilise sotsiaaltöö aastapreemia.

On aasta 2003. Elu Eestis paraneb väga kiiresti, tulevik näib helge. Lasnamäe noormehel Ilja Naiveltil (32) mõlgub peas aga vaid üks mõte: kust saada mõnisada krooni, et osta tänase päeva doos mõnuainet. Nii iga päev. Ilja tarbib heroiini ja amfetamiini.

Isa ja ema, kes on varem raha andnud, ei taha pojast enam midagi kuulda. Ka tüdruksõber on mehe hüljanud. Politsei tunneb Iljad vargana. Ilja ise tunneb, et ta on kui loom. Ta hoiab omaette ega suuda inimestega suhelda.

Kõigele lisaks jupsib noore mehe tervis. Teda valdab surmahirm.

Inimeste arvates pole tal mingit lootust.

Teine mees, Kert Simson (30) elab samal ajal tormilist elu. Teda saadavad narkootikumid, alkohol ja peod. Ta langeb välja ehituskoolist, kõik näib ühtäkki perspektiivitu. Suhted lähedastega teravnevad niivõrd, et vanaisa ei näe muud valikut kui paluda kohtult poisile lähenemiskeeldu.

Kerdis paisub viha ja andestamatus võõrasisa vastu. Ta lubab seda inimest vihkama jääda igavesti.

Kert varastab "sõprade" tagant ja talle korraldatakse kättemaksuks julm omakohus, kus mängus on pesapallikurikas. Karistusregistri järgi on Kert kelm ja varas. 10 aastat amfetamiini tarvitanud mees näeb enda ees vaid tupikut, teda haaravad enesetapumõtted. Elu näib täiesti raisku minevat.

Elu on võitlus. Kert otsib küll Jumalat, kuid tal napib kannatust. Ta liitub Lootuse Küla programmiga, kuid jätab ühel hetkel Piibli tolmu koguma ning väldib osadusi. Ta lahkub külast, lubades mitte naasta. Teda näeb tihti kodutute supiköökides.

Kolmas mees, Viktor Kersman (54) teeb hommikuti silmad lahti ja küsib kohe, kust peaparandust saaks. Lõunaks kuivab kurk taas alkoholi järele. Keskealine mees lahkub kodunt ning veedab ööd kodutute seltsis maha jäetud majades. Peas vasardab küsimus, kas surm on ukse ees.

Ei. Jumalal on kõigi kolme mehe jaoks hoopis parem plaan. Täna teenivad nii Ilja kui ka Kert Lootuse Külas Jumalat ja kaasinimesi. Nad on vabad ja rõõmsad ning valmistuvad perekondi looma. Viktor on Lootuse Küla vilistlane ning elab igati täisväärtuslikku elu.

Ilja on osav inglise-vene-eesti tõlk, õpetab ja varustab kolleege ning haldab küla veebilehte. Ta on vaba sõltuvustest ning leidnud rahu. Erilise õhinaga valmistub justkui uuesti sündinud mees sel kevadel naist võtma.

"See, mis minu elus on juhtunud, on üks suur Jumala ime! Ma ise pole seda ära teeninud," räägib Ilja. "Mõistsin, et Jumal on mu ainuke lootus, hakkasin teda otsima ja tänama. Kogesin, kuidas ta õnnistab."

2009. aasta lõpus istub Kert üle kümnekonna aasta taas ühises jõululauas oma perega. "Seejuures olime kõik kained!" ütleb ta. Andestamatus võõrasisa vastu on kadnud.

Kert läbis Lootuse Küla kümnekuulise rehabilitatsiooniprogrammi koguni kaks korda ning töötab praegu küla saekaatri juhatajana. Võlgu, mis tal vanast elust õhku jäid, maksis ta kohtutäiturile tagantjärele veel kolm aastat. Nüüd unistab mees, et külas oleks garaaž, kus saaks autosid remontida.

Viktor leiab, et abi saamiseks tuleb oma probleeme enne tunnistada. "Mulle öeldi, et külas tulevad raskused. Mõtlesin, et tuleb midagi tassima hakata. Aga selgus, et raskused on vaimsed – kõige raskem on oma mina maha surumine."

Viktor elab kenas korteris Haapsalus. Tal on töö ja mis veelgi olulisem – rahu. Süükoorem on maha pandud. Suhted, mis alkohol purustas, on tänaseks taastunud. Neid ei vahetaks Viktor enam millegi vastu.

Lootuse Külas käib elu üsna range distsipliini järgi. Äratus on juba kell 6 ning öörahu 22.30. Sinna vahele mahuvad söögid kolm korda päevas, töötunnid, kohustused, koristamine, aga ka isiklik ja ühine osadus Jumalaga. Mehed peavad palvevihikuid, kuhu kirjutavad üles mõtted ja palved ning Jumalalt saadud vastused. See on sisemiselt puhastav rutiin, mis aitab selgusele jõuda iseendas ning keskendada elu Jumalale.

Ilja: "Mul oli alguses väga raske, sest ei suutnud suhelda. Siin tuleb jagada oma mõtteid, kogemusi ja elamusi. Ma polnud nii harjunud. Mul oli raske oma tunnetest rääkida." Selle barjääri on Ilja tänaseks Jumala abiga ületanud.

Kokku on hubases ja vaikses kristlikus külas viie aasta jooksul alkoholist ja narkootikumidest võõrdunud 125 sõltlast. Programmi direktor Viljam Borissenko ütleb, et kümne kuuga võivad meeste elud muutuda 180 kraadi. "Nii et pere ei tunne neid enam äragi!"

"Mehed, kes pole elus kunagi teistele midagi head teinud, panevad rahad kokku, et osta kellelegi uued jalanõud, teevad üksteisele sünnipäevakinke," räägib Borissenko, kes on samuti endine heroiinisõltlane.

Ent siin juhtub ka hoopis teisest ooperist imesid.

Näiteks detsembris 2009 sünnib külas täiesti uskumatu lugu. Tulusid ja kulusid kokku lüües avastatakse, et 25 mehe söögile on kulutatud kõigest 360 krooni kuus! Seejuures on täisjõus mehemürakad söönud iga päev kolm korda sooja ja tervislikku toitu.

Tulusid ja kulusid kokku lüües avastatakse, et 25 mehe söögile on kulutatud kõigest 360 krooni kuus!

Küla tegutseb suuresti erinevatel annetustel ja seega pole raha kunagi üleliia. Liiatigi et talvel tuleb maksta suuremaid energiaarveid, annetused on masu tõttu väiksemad ning küla saekaater saab veidi vähem tellimusi.

"Meil siin sünnivad iga päev imed. Huvitav, millega Jumal järgmisena üllatab!" muigab Borissenko.

 

Lootuse Küla vajab toetust ja palveid

Lootuse Küla on piiskop Märt Vähi ja tema poja Andrew Vähi poolt 2000. aastal asutatud avalikes huvides tegutsev MTÜ, mille eesmärgiks on sotsiaalselt vähekaitstud ja probleemsete inimeste – sõltlaste – võõrutamine, rehabiliteerimine ja abistamine tavaühiskonda naasmisel.

Laitses tegutseva Lootuse Küla võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogramm kestab 10 – 12 kuud ja on mõeldud meestele. Tulevikus plaanitakse alustada ka naistetööd. Kliendile tagatakse tasuta toitlustus, elukoht, riided, psühholoogiline ja vaimuliku abi.

Lootuse Küla usub, et kõige efektiivsem on alkoholi- ja narkosõltuvuse probleemile lähenda kristlikult ehk paluda Jumala abi. Sest nii pole tulemuseks mitte ainult kainus, vaid püsiv, sügav ja mõtestatud suhe Jumalaga, kes annab inimesele jõu elada rahus iseenda ja teiste inimestega uut, muudetud elu.

Küla on üles ehitatud omavahenditest, ilma laenudeta. Seal tegutseb saekaater ning hiljuti asutati priitahtlik tuletõrjekomando.

Et riiklik karistuspoliitika soosib tulevikus "pisikuritegude" puhul enam rehabilitatsiooni vangla asemel, annab see Lootuse Külale võimaluse juhtida veelgi enam inimesi Jumala juurde. Ehitusplaanidesse kuuluvad ühepereelamud, naiste- ja perekeskus.

Lootuse Küla võtab vastu annetusi MTÜ Lootuse Küla pangakontole Swedbank a/a 221017410925. Samas on oodatud ka mitterahalised annetused, olgu moosipurk, kootud kindapaar või ehitusmaterjal.

Igaüks saab küla toetada palves. Samuti juhatada külla inimesi, kelle elu vajab korrastamist. Abivajajatest saab teada anda telefonidel 56633804 või 6716198.

 

14_PA030044 Argipäeva hommikuti toimuvad Lootuse külas õppetunnid.

14_P4230004 Küla elanikud teevad kõik eluks vajaliku ise, puidutööstus õpetab meestele töö tegemist ning on ka peamine küla sissetuleku allikas.

14_PC190480 Jõuluaeg on perede taaskohtumise aeg ka Lootuse Küla rahvale.

14_PC290643 Lootuse Küla elanikud detsembris 2009.

 

.