Otsing

7-8/2010 Indrek Luide, ettevõtlusseminari kõneisik

Tallinna Päästearmee kirikusaali oli kogunenud ligi 30 inimest, kes tulid tähelepanelikult osalema seminaris, kus teemaks kristlik ettevõtja täna.

Esmalt küsiti, kuidas tunnevad ettevõtjad ennast koguduse kontekstis ja sai selgeks, et on olemas suhteliselt sügav lõhe vaimulikkonna ja ettevõtjate vahel. Kõlas ka mõte, et vahel soovitakse saada vaid ettevõtja raha, aga ei lubata tal olla osaline koguduse majandusasjade korraldamisel.

Ettevõtjad ei tunneta ennast koguduse partneritena. EKB Liidu suurürituste toetajatena osaleb vaid kuni kolm ettevõtjat (vaata ka www.ekklesia.ee Toetajad). Samas on teada, et ettevõtjaid on Liidu koguduste liikmete hulgas oluliselt enam. Kunagi esitati ettevõtjate poolt avaldus, kus oleks olnud kaardistatud EKB Liidu ettevõtjad, aga see sumbus.

Piiblis on palju räägitud majandamisest ja õigest majandamisest, mis viitab, et ettevõtja anniga isikud on väga Jumala sõna kohased.

Ettevõtjaks sünnitakse. See and on antud kaasa emapiimaga. Kõik järgnev on vaid selle anni arendamine ja realiseerimine. Mitte kõik ei sünni ettevõtjaks. Kas kogudus peaks/võiks olla keskkond, kus selle anni omajaid julgustatakse? Ettevõtjad arvasid, et kogudus võiks olla julgem selle andi omajate julgustamisel ja õnnistamisel, et nad tunneksid ka selles tegevuses partnerlust.

Piiblis on räägitud majandamisest ja õigest majandamisest palju, mis viitab, et ettevõtja anniga isikud on väga Jumala sõna kohased. See annab alust julgustada neid, kes leiavad endas selle anni olemasolu, et ta peaks hakkama selle anniga kauplema ja tööd tegema unustamata, et see peaks aitama üles ehitama ka kogudust.

Üsna teravalt tõusis üles kristlastest tellijate ja kristlastest ettevõtjate omavahelise suhte küsimus. Sageli on just kristlased kõige suuremad võlglased tehtud tööde maksmisel. Ajaloos on palju näiteid, kus ettevõtjad on pankrotistunud „vendluse" tõttu!

Osalejate seast tõusis üles küsimus, et kui palju võiks/peaks koguduses toimuma n-ö ettevõtlust. Kuuleme et EELK kogudustel on palju kinnisvara ja nad alustavad suure hotelli ehitamist Tallinna ja et kas EKB Liidus või Liidu kogudustes ei võiks ka vaimuliku töö kõrval olla n-ö majandusüksus. Siin lõplikku sõna ei suudetud öelda. Siiski eeldati, et koguduse peasuund jäägu vaimuliku töö tegemiseks.

Ettevõtjate poolt oodatakse, et Liit võiks olla aktiivsem ettevõtjate kaardistamisel ja leiaks võimalusi vendluse ettevõtjate koondamiseks ning võimalike uute ettevõtjate innustamiseks ja toetamiseks.

6/2010 Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Seoses muutuva perekonna- ja perekonnaseisutoimingute seadusega korraldas siseministeerium vaimulikele koolituse ning eksami abielude sõlmimise õiguse saamiseks või pikendamiseks.

Alates aastast 2001 said vaimulikud õiguse abielude registreerimiseks (EKB liidust 28 pastorit). Vajadus selle järele oli praktiline – laulatustalitusi kirikus oli palju ning inimestele on mugavam kõik asjatoimetused korraldada ühes kohas. Vaimulikud on tunnistanud, et see tõi kaasa palju bürokraatiat, seadusandluse õppimist ja dokumentide täitmist. Seetõttu vähem laulatusi läbiviivad vaimulikud loobusid. Abielu saab registreerida nii maakondlikus perekonnaseisuametis kui ka selleks õigust omava vaimuliku juures. Viimast kasutatakse üldjuhul vaid siis, kui sama vaimulik abielu ka laulatab.

Seadusemuudatused ei muuda abielu põhimõtteid. Eestis seaduste järgi on abielu võimalik vaid mehe ja naise vahel (§ 1). Ka võib vaimulik abielu sõlmimisest keelduda, „kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele" (§ 6). Kui seni sai abielu seaduslikuks pärast abieluaktile allakirjutamist, siis edaspidi muutub mehe ja naise vaheline liit seaduslikuks abieluks „pärast kummaltki abiellujalt jaatava vastuse saamist" (§ 7). Internetiajastul on riik loobunud abielu tunnistusest. Abiellujate soovil saavad nad vastava tõendi.

Eesti EKB Koguduste Liidust omavad abielu sõlmimise kinnitamise õigust alates 1. juulist 2010 järgmised vaimulikud: Aamo-Haarand-Meego Remmel, Eenok Palm, Erki Tamm, Gunnar Kotiesen, Helari Puu, Indrek Luide, Ingmar Kurg, Joosep Tammo, Leho Paldre, Margus Kask, Margus Mäemets, Meego Remmel, Peep-Ain Saar, Peeter Tamm, Ruudi Leinus, Siim Teekel, Taavo Lige, Tarmo Kähr, Toomas Kivisild, Veljo Kaptein, Viljar Liht, Ülo Niinemägi.

6/2010 Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Eesti Karskusliidu poolt 4. juunil Viru hotellis korraldatud konverentsil anti tänukiri Astrid Böningule muusikaürituse Hiiu Folk korraldamise eest alkoholivabana.

Karskusliidu esimehe Lauri Beekmani sõnul ei suudetud mullu eesti rahva jaoks nii olulist ettevõtmist, nagu seda on laulupidu, teha alkoholivabaks. „Korraldajad tunnistasid, et kardavad sattuda majandusraskustesse." Böningu sõnul oli algul ka Hiiumaa ühel suurimal muusikaüritusel müügil lahja alkohol, sest teisiti ei kujutanud seda toitlustajad lihtsalt ette. Neljandast aastast alates oli üritus kogunud piisava toetuse, et teha see täiesti alkoholivabaks. „Kuigi Hiiu Folk on pääsenud ka varem labastest lällajatest, muutis meie otsus palju. Varasemast palju enam on publiku hulgas perekondi." Küsimusele, miks see nii on, vastas Astrid, et küllap inimesed tunnevad end nüüd turvalisemalt.

Konverentsi teemal, „Kaine mõistus elustiilina", võtsid lühikesteks ja emotsionaalseteks ettekanneteks sõna perevägivalla probleemidega tegelev ohvriabi spetsialist Ilona Veike, teoloog ja sõjaväelane Einar Laigna, maalikunstnikust endine alkohoolik Jüri Arrak, riigikogulane Kaia Iva ning prügikoristuskampaania üle maailma viinud Rainer Nõlvak. Viimane rõhutas, et polnud varem mõelnud, miks ta nii ohtralt alkoholi tarvitas. „Kaks viimast kainet aastat on toonud mu ellu uusi värve. Olen viibinud alkoholivabal sünnipäeval ja pulmas ning kõigil oli väga lõbus ja hea," rääkis viinavabast elust R. Nõlvak. Samuti tegi ta ettepaneku rääkida rohkem positiivseid lugusid alkoholivabast elustiilist. „Järgmisel hooajal võiks televisioon toota sarja „Naabrist parem" asemel saatesarja „Naabrist kainem"."

Eesti Karskusliidus on umbes 450 liiget.

5/2010 Indrek Luide, Teeme Ära Muusika küla talgujuht

Kui 1. mail oli üle 800 kristlasnoore kogunenud Paide Piiblipäevadele, ning liitunud seal kohaliku programmiga Teeme Ära, kogunes tosin innukat „ärategijat" Noorte Missiooni koolituskeskusesse.

Uus talgupäev pakkus võimaluse teha midagi loovat. Noorte Missiooni koolituskeskuse juures puudus seni oluline element, mis peaks iga laagripaiga osaks olema – võrkpalli mängimise võimalus, mille traditsioon pärineb Noorte Meeste Kristlikult ühingult. Koos Peeter Võsuga otsustatigi sinna võrkpalliplats rajada.

Meiega ühines 10 noort ja keskealist. Tõhusaks abiks olid Harta koguduse rehabilitatsiooniprogrammi neli meest, kes olid hiljuti saanud tänavakutse kaudu teada Jumalast ning võtnud Jeesuse oma ellu vastu. Grupis oli ka üks Nigeeriast pärit Eestis elav mustanahaline naine. Tema kaasalöömine muutis meie seltskonna rahvusvaheliseks.

Võrkpalliplatsi rajasime endisele põllumaale, kus olid vaod alles üsna sügavad. Pärast mõõtmist kell kümme saabus Haiko OÜ-st traktor, mille roolis istus Enn Parek, kes alustas võrkpalliplatsi silumisega. Samal ajal puhastasid mehed peahoone katuse samblast ja korrastasid maja ümbrust, tehes ära ka palju plaanivälist tööd.

Seejärel valmistasime võrgupostid ja valasime need maasse. Lisaks valmistasime ka kümnemeetrise lipuvarda aluse, mille valasime selleks väljavalitud kohta. Mehine tööjõud kulus ära sügavate postiaukude kaevamiseks. Kuna ilm oli vihmane, jäi võrguplatsi lõplik tasandamine ja muru külvamine järgmiseks sobivaks talgupäevaks.

Osa talgulisi valmistas läbi päeva maitsvaid roogi ja hoolitses, et söögid, suupisted ja kohvipausid toetaksid ühistööd. Üheskoos riisuti ka lõkkeplats puhtaks. See töö andis mitmetele villis peod. Samuti koristati maja seestpoolt.

Kui kõik talgutööd olid tehtud, istusime kaminasoojuses ning kuulasime põnevaid tunnistusi meestelt, kes rääkisid, kuidas nad olid saanud vabaks alkoholist ja leidnud tee Jumala juurde. Nad väljendasid tänu nendele toredatele tunnistajatele, kes olid neid kutsunud kogudusse, kus nad olid kuulnud Jeesusest ja andnud oma elud temale.

Talgupaigast lahkusime väsinuina, aga rõõmsaina. Oleme väga tänulikud ka Rainer Nõlvakule tema idee eest korraldada taoline ühistegemise päev juba kolmandat korda. Samuti sellele, et meie kristlastena, selle ühiskonna liikmetena, oleme saanud olla osalised selles tegevuses.

Võrkpalliväljak on meeldivaks täienduseks Noorte Missiooni konverentsikeskusele, kus mitmed kogudused ja kristlikud organisatsioonid on oma suvepäevi, laagreid ja muid koosolekuid pidanud. Muusika külas, Kernu vallas asuv keskus on alates 1995. aastast korraldanud rahvusvahelisi jüngrikoole, King's Kids noortelaagreid ja mitmeid kristlikke üritusi.

Maja tuli võtta kasutusse juba enne kui see valmis sai. Praeguseks on välja ehitamata veel saunakompleks. Tegemist ootavad ka maja soojustamine, õue suitsutusahju ehitamine ning puu- ja marjapuude istutamine ja palju muud vajalikku.

Noorte Missioon on tegutsenud Eestis juba alates 1990 aastast. Organisatsiooni esimeseks presidendiks oli Rein Uuemõis, kes varsti pärast algust andis juhtimise üle Peeter Võsule. Kahe aastakümne jooksul on Noorte Missioon saanud tuntuks Gospelfestivalide korraldajana. Suurimate tegevusvaldkondade hulka on kuulunud ka King's Kids noortetöö, misjonitöö kinnipidamiskohtades, koolitused, kirjastamine ja palju muud. Viimastel aastatel on suviti korraldanud seikluslaagreid. Noorte Missioon on osaks rahvusvahelisest, maailma suurimast misjoniorganisatsioonist Youth with a Mission.

11/2008 Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär; Avo Rosenvald, Kolgata baptistikoguduse diakon

Kolmandat aastat EELK poolt kokkukutsutud foorum arutles 7. novembril, kuivõrd on Eesti riigi ülesehitustöös tarvitatud kristlikku ehitus- või sidusmaterjali.

Järjest õõnsamalt kõlab – me kuulume Euroopa kristlikku kultuuriruumi. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler meenutades paavsti hoiatust, et eurooplaste usuline identiteet on hägustunud. Selle kinnituseks meie poliitilises praktikas tõi ta riigikogu poolt kahel korral väljahääletatud religiooniõpetuse eelnõu, kuigi enne valimisi toetas seda enamus.

Professor Marju Lauristini ettekanne analüüsis selle lõhe põhjuseid. Ta tunnistas, et jäi ristimata „tänu" oma ateistlikele vanematele. Seega ei saa ta oma suhtest kristlike väärtustega rääkida erilise iseenesestmõistetavusega, kuigi nimetab end protestandiks. Ta meenutas laulva revolutsiooni aegset kohtumist Armeenia Rahvarindega, kelle jaoks oli oma kiriku taastamine kõige tähtsam. Siinsed kirikud olla pigem raskemoelised kaitserajatised, kui ülevusele maadandvad katedraalid. Rääkides väärtustest leidis professor, et need kehtivad vaid niivõrd, kui me end emotsionaalselt nendega seostame.

Sotsiaaldemokraadist kirjanik Maimu Berg tuletades meelde prohveti sõnu: „See rahvas ligineb mulle suuga ja austab mind huultega, aga ta süda on minust kaugel" (Js 29:13). M. Berg nägi kristluse ilu ja tugevust mitte keskaegses arhitektuuris, vaid siira usuga algkristluses, kus empaatia ja tolerantsus väljendus võimes armastada teist nagu iseennast. Just sellega eristub kirjaniku arvates kristlus teistest religioonidest.

Riik vajab kristlikke väärtusi, seda rõhutas literaat ja tõlkija Enn Soosaar. Kuidas need väärtused aga juurduksid inimestes? Kindlasti on tähtis roll meedial ja seadusloomel kasvõi religiooniõpetust silmas pidades. Kuid eks tööta meediaväljaannetes või valitsusastutustes inimesed, kelle hoiakud kujunevad suhetes kristlastega.

 

Konverentsi kõige tugevam mulje: kui kristlikku juttu need poliitikud räägivad! Inimesed, kellest olen meedias lugenud seoses skandaalidega, astuvad üles kristlastena. Teisalt väljendas räägitu seda, et inimene otsis üles parima osa endast. Ei ruttaks kedagi hukka mõistma. Esineb iga uskliku eluski pühapäevane pool, aga argiprobleemides pere keskel või ärivõitluses ei anta täismõõtu välja. Vaheajavestlustes koorus välja mõte, et igal väljaöeldud sõnal on oma mõju nii ütlejale kui kuulajale. Kuid Pauluski ütleb, et kuulutatud sõna ei tule tühjalt tagasi, kui ka motiiv pole täiuslik.

Teine tähelepanek: üks erakond ei ole loomu poolest kristlikum kui teine. Igas Eesti suuremas erakonnas on kristlasi. Enam-vähem kõik esinejad põhjendasid, kui hästi nende erakond sobib kokku kristlusega (vähemalt nad ise uskusid seda). Esitatud mõtete seos kristlusega ei tulenenud ometi mitte erakonna nimest, vaid pigem kõneleja isikliku veendumuse sügavusest.

Roheliste juht Marek Strandberg viitas Nobeli majanduspreemia laureaadile J. Nashile, kes tõestas matemaatiliselt sama, mida õpetab Mäejutluses: tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. Nash näitas, et organisatsioonide võrgustiku iga osa on seda tugevam, mida rohkem ta arvestab teiste kasuga. Side kristlusega on siin küll omajagu kauge ja otsitud, ent asi ise on poliitikas ülitähtis. Siin on praeguse Eesti puudujääk. Me ei oska koostööd teha. Kapitalistlik kiire kasumijanu on tunginud ka poliitikasse.

Sama väljendas Ester Tuiksoo Rahvaliidust: solidaarsuse asemel on meil rivaliteet. Vaja oleks mitte ainult mehhaanilist solidaarsust, kus inimesed ja grupid sattuvad välise olukorra tõttu suhetesse, vaid orgaanilist solidaarsust, kus osalised liituvad koostöö nimel.

Kõige konkreetsemalt rääkis ühiselt ehitatavast riigist Urmas Reinsalu IRL-st. Ta viitas süvenevale majanduskriisile, mis viib üha suurematesse raskustesse laenuga maja ehitanud pered. Viimased pole süüdi, et olukord nii rängalt muutus, järelikult peaks riik mingil kombel appi tulema. Samas on meil vähe meeleavaldusi (mida tehakse mitte ainult enda, vaid ka teiste pärast), MTÜ-sid, vabatahtlikke. Riigi kohustused ja reeglid suhtlemisel vabaühendustega peavad toimima, et igaüks saaks osaleda riigi ülesehitamises. Me ei tohiks lihtsalt elada valeta, vaid peaksime ka tõde tunnistama.

Marju Lauristin kutsus üles kiriku uksi igas mõttes avama. Olgu väljasolijal võimalus sinna alati sisse astuda. Seesolijad peaksid minema välja, olema heategevuses eestvedajad. Kalle Küttis oponeeris: kirik on eelkõige vaimse kirgastumise koht. Leian, et tal on õigus. Peaksime jõudma uuele tasemele tegutsedes reaalselt inimese heaks heategevuse, hingehoiu, pereteraapia, poliitika kaudu. Meie käes on võimalus tuua nähtamatu Jumala riigi elemente meie Eesti riiki ja eestlaste eludesse.

2/2010 Ermo Jürma, Mooste baptistikoguduse pastor

Olukord: 1991. aasta augustikriis avas tee Eesti Vabariigi taastamiseks. 1929. aasta üleilmse majanduskriisi järel kehtestati laias maailmas õiglasem sotsiaalne seadusandlus. Millise lõpptulemuse toob aktuaalne globaalkriis? Kas vaid musta auku kadunud biljonid või rakendatakse neid paljude kodanike käendatud miljardeid terve planeedi elu inimväärsemaks muutmisel? Kas finantsteoreetikute ja -praktikute senisele globaalsele ohjeldamatusele järgneb rahvuslike ja rahvusvaheliste kolleegiumite eetiliselt orienteeritum töö?

Rahanduskriis teravdab kliima-, nälja- ja vaesuskriisi. Kuid on ka võimalus, et rahvaste teenitud rahasid rakendatakse nende kriiside ületamiseks. Enam ei tohiks jätta nii suurt vabaruumi ülekohtutegijatele, kes jätkaks samamoodi kohe, kui pisut sammalt on peale kasvanud. Rahaga ei tohi mängida, seda tuleb vastutustundlikult teenida, hallata ja kulutada. Riigivõimu pädevus rahanduses ulatub küll müntide vermimisest kuni selle mittemateriaalsete ekvivalentideni, aga ühiskond otsustab, kuidas sellega ümber käiakse; kas sellest saab „halb" raha, mille kõrval tuleb pöörduda vahetuskaubanduse juurde või on see kõva valuuta, mis hoiab käigus elu?

Ühiskond: Me vajame Niinive-imet (Jn 3), terve ühiskonna ümberpöördumist luksuse ja positsiooni juurest üksteisega jagamisele. Täiuslikult head ühiskonda ei loo küll inimkäed, aga need võiksid kujundada seda vähem ülekohtusena. „Taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!" (Jr 29:7). Niineve elanikud võtsid ebapopulaarsed korraldused omaks ega jätkanud kangekaelselt oma „soovisedelit".

Rahanduskriis ei ole looduskatastroof, vaid inimeste tehtud. Rahale omistati religioosne aura. See on nähtamatu jumal, kes keerleb maailmas. Ta pakub konkurentsi elavale Jumalale, kes ilmus inimsõbralikult Jeesuses Kristuses. Raha looming on ahnus ja ihnsus. „Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha ihaldades on mõnedki eksinud ära usust ja on ise endale valmistanud palju valu." (1Tm 6:10) Piiramatut vabaturumajandust ja tema nähtamatut kätt „puht teaduslikult" egoismiga põhjendavad majandusteooriad on need ebavoorused ausse ülendanud ning ajakirjandus ja reklaam on need massidesse kandnud. Poliitikud tahtsid turumajanduse sotsiaalselt reguleeritud osa vahetada piiramatu vabaduse vastu. Saabunud katastroofis räägitakse päästmisest, vannutakse usaldust, usku ja lootust. Päästmist millest? Usku millesse?

Kristlased: Kas kristlased on mittevedamisest puhtalt pääsenud? Nad on samamoodi puudutatud ja muretsevad oma säästude, vanaduspäevade, töökoha ja elatise eest. Paljud laias maailmas ei pea küll tundma hirmu raha, vaid ellujäämise pärast. Kas kogudused on lasknud endid nakatada arvulise kasvu ja karmi võistluse reele? Mõned on kaasa läinud õnnemängudega. Küllap on olukordi, kus Kristuse kogudused peavad laskma endid oma finantskäitumises Piibli prohvetlikust sõnast ümberpöördumise ja distsipliini juurde kutsuda. Samuti tuleb üksikisikut tema mures raha pärast hingehoidlikult aidata. Nüüd on saabunud selge ümberpöördumissõnumi tund. Usaldus ei ole ostetav, raha ei vaigista süüd ega hirmu. Olles vabastatud Kristuses, ehitame me Jumala käskude suunavad barjäärid uuesti üles: sina ei tohi varastada, röövida, petta, tüssata, pistist anda, ohjeldamatult kasu ega võlgu võtta.

Raha asub Piiblis elatusvahendi (Mt 6:24, Jumal ja mammon) ja ustavuse (Lk 16:9-13, olla ustav ülekohtuses mammonas ja teha endale sõpru tulevikku vaadates) pingeväljas. Otsus, kellele mina toetun, peab langema: rahale või Jumalale? Mõlema teenimine viib alalisse konflikti koos kõigi ebameeldivate kõrvalnähtudega. Mammon (raha, omand, vara) jääb „ülekohtuseks", ta ei sobi jumalikustamiseks. Teaduslikus keeles öeldakse, et „Raha on tsivilisatsiooni habras kunstlooming" (W. Ernst), millele on omased paljud ebavoorused. Rahaga ei saa taevariiki: ikka jälle viib ta ebaõiglusesse. Raha lõpeb ikka otsa: praegu tsükliliselt ja viimaks lõplikult. Ainult rahaga võib, kui hästi läheb, ehitada üles maist riiki, aga mitte Jumala riiki ega Kristuse kogudust. Rahaga peame me „tegema sõpru", aga mitte valesid. Partnerlus rahaasjades tähendab, käia rahaga ustavalt ümber. Mida see truudus silmas peab, seda õpetavad Luuka evangeeliumi raha-tähendamissõnad: mitte ainult kasum, vaid üle surma ulatuv tulevik. Sellise tuleviku eest hoolitsemise mõõdupuuks jääb jumalik reegel: „Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!" (Lk 16:29) Kristlastele järeldub sellest: „Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!" (Gl 6:10)

 

10_Korjanduskarp ja Ermo, Erakogu: Eestlastena on meil sel aastal vahest viimane võimalus kroonida Jumala riigi tööd, annetades eesti kroone, kuna järgmisel aastal meil neid tõenäoliselt enam ei ole...

.

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke