Kooseluseadus ja karistusseadustiku muutmine

10/2012
Erik Salumäe, Eesti Kirikute Nõukogu õigusalane nõustaja

Käesoleva aasta suvel tõi Justiitsministeerium avalikkuse ette kaks seadusandlikku algatust. Ühega muudetakse Karistusseadustikus karmimaks karistamine vaenu õhutamise eest, teine on „Kooseluseaduse kontseptsioon", millega soovitakse mh tunnustada ka samast soost isikute kooselu, andes neile võimaluse see notari juures registreerida.
Erinevad kirikud ja Kirikute Nõukogu on nendele algatustele reageerinud aktiivselt ja kriitiliselt. On küsitud, et kuidas ometi saavad kirikud olla vastu sellistele muudatustele, mis tugevdavad riiklikku kaitset vaenu õhutamise või vihkamisele kihutamise vastu või annavad võimaluse saada läbi registreerimise riikliku kaitse ja tunnustuse sellisele kooselule, kus kaks inimest teineteist armastavad, isegi kui mõlemad on samast soost.
Jah, nii võib tõepoolest küsida. Loodetavasti aitab käesolev artikkel kirikute seisukohti nende algatuste suhtes kuigivõrd selgitada.

.

Loe edasi: Kooseluseadus ja karistusseadustiku muutmine

Aasta õpetaja Timo Lige

10/2012
TK

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Sven Rondik tunnustasid 6. oktoobril Tartu ülikooli ajaloo muuseumis aasta õpetajaid 2012.

Aasta õpetajate valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu. Vastuvõtule kutsutud 31 pedagoogi hulgas oli ka Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige. Ajakiri Teekäija ühineb õnnitlejatega.

.

Ainult kasv pole jätkusuutlik majandusmudel

09/2012
Tekst ja foto: Helle Liht

Augusti lõpus kogunesid 22 Euroopa riigi kristlike kirikute ja organisatsioonide esindajad Hollandi Mennorode konverentsikeskusesse keskkonnatemaatika üle mõtteid vahetama. Peatähelepanu pöörati keskkonna ja majanduse omavahelistele seostele ning kristlike koguduste rollile säästlike ja jätkusuutlike majandusmudelite propageerimisel. Euroopa Baptistiföderatsiooni esindajana oli minulgi võimalus sellest arutelust osa võtta.

.

Loe edasi: Ainult kasv pole jätkusuutlik majandusmudel

Eestimaa kristlased koondusid Kristuspäeval

07-08/2012

Matteus Elbrecht, Kristuspäeva programmitoimkonna juht

Tallinna Lilleküla staadionil leidis aset üle-eestiline Kristuspäev "Eesti palvetab". Tegemist oli oikumeenilisse tänu- ja palveteenistusega, mille eesmärgiks oli kokku kutsuda kristlased Eestimaa erinevatest piirkondadest, et üheskoos oma maa ja rahvas palvekätel Jumala ette kanda. Kogu sündmuse korraldamise eestvedajaks oli Agape Eesti, peamised koostööpartnerid Eesti Kirikute Nõukogu ja EELK Misjonikeskus.
Ettevalmistused staadionil ja selle ümbruses algasid pea nädal varem. Suurem osa staadioni murust tuli katta spetsiaalse murukattega, üles ehitada suur lava, mis mahutaks ligi 500 inimest. Kogu sündmus sai edukalt toimuda ainult Jumala juhtimise ning kõigi osaliste ennastsalgava töö ja pühendumise tulemusena.
Laupäeval, 28. juulil kell 13:30 võis eelprogramm alata lastekoor Juhhei esitusega. Järgnevad pea kolm ja pool tundi olid täidetud vaimulike laulude ja ühiste palvetega. Ma usun, et kes tulid kohale tulid õige meelestatusega, võisid kogeda, et see sündmus ei olnud ainult välise säraga. Nii muusikud kui kõnelejad, kes lavalt midagi jagasid, tegid seda südamest ja oli tajuda igatsust Jumala juhtimise ja muutuste järele. Juba ainuüksi seik, et kristlased kõigist konfessioonidest tulid kokku ühel meelel kokku, on väga suur tänupõhjus ning ma usun, et neid vilju me näeme alles tulemas!
Minu jaoks oli eriline ja võimas hetk, kui vabatahtlike ja Eesti Kaitseväe lipukandjate koostööna moodustati Eesti haldusüksuste lippudest staadionile risti kujutis. Rist sümboliseeris kristlaskonna palveid kõigi Eestimaa piirkondade eest. See tähistas ühtlasi osa Kristuspäevast, mis kestab edasi. Kristuspäev oli alguseks üle-eestilisele palvevõrgustikule, mida on juba viimased pool aastat maakondade ja valdade tasandil ehitatud. "Eesti palvetab" jääb selle motoks ka edaspidi ning kõigil soovijatel on võimalik oma palvegrupi või kogudusega olla osa sellest liikumisest.
Kutsun meid kõiki üles jätkuvalt katma palvetega kogu Eestimaa, et Jumal võiks hoida ja kaitsta meie maad ja rahvast ning pöörata kõigi südamed enda poole. Lisaks palvekambrile saab igaüks meist olla valguseks kodu- ja töökohas, nõnda et tema armastus võiks levida kõikjale. Just seda pikemaajalist eesmärki kannab ka Kristuspäev.20 armin-7289406

Järgmisena tullakse samal viisil kokku Islandil, kus 2013. aasta mais hüüavad saareriigi kristlased oma maa pärast Jumala poole.

"Palvel on eriline jõud ... tänupalve on see, mida me ei tohiks unustada oma argipäevas. /.../ Olgem siis täna vähem nõudvad ning kriitilised, rohkem rahumeelsemad, ühtehoidvamad ning tänulikud. Õppigem andestama nii endale kui teistele meie eksimused. /.../ Nii oleme kaitstud meie ise, meie lapsed ja lapselapsed. Nii on hoitud ka Maarjamaa!" Ülle Rajasalu, Harju maavanem

.

Pastorina kordusõppustel

06/2012 Gunnar Kotiesenile esitas küsimusi Ermo Jürma

Miks pastor Kotiesen käib Eesti Kaitseväes kordusõppustel?
Olen tänulik Jumalale, et võin olla pastor, kuid leian, et esmalt olen lihtsalt Gunnar Kotiesen – abikaasa, isa, sõber, kodanik jne. Kordusõppustel ei käinud seega ainult pastor, vaid ka ka abikaasa ja... ning seal olles olin 32. pataljoni koosseisus olev miinipildujaülem, seersant Gunnar Kotiesen.
Miks – eks sellele on ühest küljest lihtne vastus – Eesti Vabariigi seadus käsib. Teisalt – tunnen koguduse karjasena enda sees vastutust/võimalust olla inimestega koos just seal, kus nad on.
21 seersant kotiesen
Kas sa oled kaalunud alternatiivteenistuse võimalust?
Tean mitmeid toredaid usuinimesi, kes on valinud alternatiivteenistuse ja ma arvan, et nad on teinud enda seisukohalt õige valiku. Mina seda valinud (ausalt öeldes ka kaalunud) ei ole.

Mida võiks „Kristuse Jeesuse tubli sõdur" (2Tm 2:3) õppida ajateenistuses?
Õppimimsvõime, mis on ju meeleparanduse peamine nurgakivi, on iga kristlase hädavajalik omadus. Oleme me siis oma eluga sõjas või rahus, kodus või tööl, koolis või suvevaheajal.
Olen kuulnud kordusõppuste suhtes palju kriitikat korraldusliku poole pealt jne, aga isiklikult leidsin mitmeid asju, millest sain õppida. Üks põnevamaid vaatepilte minu jaoks on see, kui tublid eesti mehed, kes on harjunud ennast elus positsioneerima autode, riiete, kellade jne väliste asjadega pannakse korraga ühtemoodi riidesse – s.t nad kaotavad kõik oma välised eelised – kuidas nad siis käituvad ja püüavad taasleida oma positsiooni/identiteeti uues keskkonnas. Minu jaoks oli seda põnev vaadata ja mis seal salata, ka enda nahal kogeda. Õppetund sellest on ikka väga lihtne – me oleme need, kes me oleme seesmiselt. Riiete, töökoha ja muuga saame oma sisu vaid ajutiselt varjata.
Teine väga lihtne taasmeeldetuletus olid inimsuhted. Mitmete meestega olime koos 2001. aasta suurõppustel. Kõik need, kellega olime jõudnud ehitada sisulisi suhteid, olid ka kümme aastat hiljem head vestluspartnerid ja vastupidi – ükski suhe, mis oli jäänud "allavoolu minevaks", ei olnud kuidagi paremaks käinud. Kui meil on elus midagi, mida peame väärtustama, siis kindlasti on need inimsuhted!

Kuivõrd oli kordusõppustel teemaks usk?
Usk oli täiesti igapäevane teema. Eriti peale seda kui tuli välja, et olen pastor. Mulle meeldis väga selles keskkonnas avatult suhelda Jumala, kristluse ja koguduse teemadel. Mehed ei pea seal metsas kellelegi midagi tõestama, see annab aluse väga otsesteks ja ausateks vestluseks.

Kas sõnal „distsipliin" on mingit ühisosa kaitseväes ja koguduses?
Ma arvan, et distsipliin on väga oluline meie igapäevaelu kordaminekutes. Loomulikult ei olnud reservistide elu kordusõppustel päris nii reglementeeritud kui ajateenijatel, aga meilgi olid omad ülesanded ja kohustused, mida tavaelus ju ei ole. Tuli leida enda sees sisemine motivatsioon, et teha ka neid asju rõõmsa meelega, mitte virisedes ja halvustades. Minu meelest on see järgimistväärt põhimõte ka koguduse igapäevaelus. Tehes vahel asju, mis ei ole ilmselt meie esimene valik, on olnuline leida oma südames üles rõõm ja vabadus, et tegutseda ausatel ja jätkusuutlikel motiividel.

Kui südamest saab „seda asja" teha?
Arvan, et kordusõppustel saab olla igaüks kogu südamega. Samuti ei näe ma vahet sõjaolukorral. Ainus erinevus võib olla ehk sellel, millist ülesannet keegi peab täitma. Kui inimene on kindel, et ta relva ei haara, siis on sellest hea koheselt ja selgelt rääkida. Aga kodumaa kaitsmisel on palju ka selliseid kohti, kus relva ei pea haarama – olgu siis need inimesed panustamas seal kogu südamega!

.

Ärgem jätkem Euroopat ainuüksi poliitikutele

01/2012 Klaus Rösler / Helle Liht

Eelmise aasta detsembri alguses toimus Prahas Euroopa Baptistiföderatsiooni (EBF) tavapärane meeskonna aasta-lõpu koosolek, millest võttis esmakordselt osa ka 2011. aasta septembris presidendiks valitud saksa pastor Hans Guderian. Teekäija vahendab Hans Guderiani sõnumi EBFi meeskonnale ka oma lugejatele.

Hans Guderiani sõnul on EBFi liikmesliitudel oma koguduste ja nende liikmetega suur roll Euroopa edendamisel. EBFi kuulub 57 baptistiliitu kokku 850 000 liikmega Euroopas, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias. See on täiesti arvestatav elanikkond EBFi piirkonnas, kelle ülesandeks on praeguse kriisi olukorras jõuda kaugemale poliitilistest ja majanduslikest püüdlustest ning täita Euroopa eluga, mida iseloomustab üksteisega suhtlemine, üksteisest hoolimine ja üksteisemõistmine.

Koguduste ülesandeks on jõuda kaugemale ka rahvuslikest huvidest, mis on nii mõneski Euroopa riigis võtnud äärmusliku vormi ja väljenduvad natsionalistlike rühmituste võidukäigus, mis seab ohtu teistest rahvustest inimeste elu ja heaolu. „Me peame üksteisele meelde tuletama, kui hea on ühinenud ja avatud Euroopa meie jaoks," on Hans Guderian veendunud. Tema sõnul ei saa enam eeldada, et kogudused väärtustavad osadust teiste maade ja teistest rahvustest kogudustega. Pärast Teist maailmasõda oli Saksa kantsleri Konrad Adenaueri (1876-1967) ja Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle (1890-1970) südameasjaks sõjaaja vaenlaste lepitamine. Sellel ajal innustus kogudustevaheline koostöö nendes riikides ning mitmete ühiste projektide kaudu avardus koguduseliikmete nägemus Jumala riigist. Sõjajärgselt rajati ka Euroopa Baptistiföderatsioon, mis ühendas sõja ajal vaenujalal olnud riikide kogudusi ning selle kaudu levitas ja kehastas Jumala riigi sõnumit lepitusest ja osadusest. Pärast raudeesriide langemist 1989. aastal olid nii „läänekad" kui „idakad" väga innukad kasutama saabunud vabadust ja üksteist külastama, sõprussuhteid rajama ja üksteist tundma õppima. Üle Euroopa tekkis palju sõpruskogudusi, kelle ühise töö tulemusena rikastusid väga paljude inimeste elud. Täna, 20 aastat hiljem, on see entusiasm ja teadlikkus taandumas. Poliitiliselt ühinenud ja avatud Euroopas on taas pead tõstmas individualism ja rahvusäärmuslikud ideed. Samuti kipub kaduma osadus eri riikide koguduste vahel.

„Rahu, lepitus, osadus – need on olulised väärtused, mille poole me peame jätkuvalt püüdlema ka täna," väidab Hans Guderian. Neid tuleb välja elada eelkõige erinevate koguduste tasandil ega tohi jätta ainult riigiametnike läbirääkimiste teemadeks. Hans Guderian soovitab luua ja arendada olemasolevatest veel tugevamaid sõprussidemeid kohtumiste, jumalateenistuste, puhkelaagrite ja teiste ühisprojektide kaudu. Ainult nii võib üksteist paremini tundma õppida ja ühiste jõududega ühiskonnas osadust ja üksteisemõistmist väärtustada. Ainult nii võib osa saada Jumala loodud rikkustest, millele igal maal ja rahval on lisada oma killuke. Rahvusvahelised kohtumised aitavad mõista, mida Jumal on tegemas teistes maades ja selle läbi avardada ka iseenda arusaamist Jumala riigist ja selle olemusest. „Me ei tohi jätta Euroopat ainult poliitikutele," ütleb Hans Guderian, kes näeb EBFi ühe olulise ülesandena EBFi liikmesliitude omavahelise suhtlemise ja koostöö edendamist.