Üksinda tuhandete keskel

12/2012 Erki Tamm, Aima pastor
Kui 40 aastat tagasi valmis Mustamäe lõpus uus maja, sai Aima oma mehe ja pojaga sinna kolmetoalise korteri. Enam ei jaksa 80aastaseks saav väikest kasvu 18 aimavanamemm kaheksandalt korruselt õue tulla. Tema päevad mööduvad koos haige pojaga tubaselt. Abikaasa suri viis aastat tagasi.

„Olen tänulik, et olen hoolitsetud," ütleb ta.


Kuigi Aima on kurb, siis mitte sellepärast, et tervis on kehv või sageli peab olema üksi. Talle teeb muret hoopis muu. „Kahju, et ma pole olnud nii hea, kui oleks pidanud," ütleb vana emake ja ta terased silmad valguvad pisaraid täis. „Palju raskusi elus oleks saanud ära hoida, kui ma oleksin kuulanud teiste nõuandeid. Ma ei taha minna Taevaisa ette tühjade kätega. Tahan, et mul oleks ikka eluvilja ka. Loodan, et mu palved tulevad teistele kasuks."

.

Loe edasi: Üksinda tuhandete keskel

Jut(l)ustajad meie ümber

12/2012 Mart Soonik, lektor, ettevõtja tähelepanutööstuses, www.msmedia.ee

Meie nägemis- ja kuulmisväljas on hulk jutustajaid ja jutlustajaid, selle artikliga minagi nende hulgas. Kõik nad püüavad võita tähelepanu, kummutada eelarvamusi ja panna meid käituma oma soovide järgi. See on meie valik, kas lubame neid oma tähelepanuvälja, milles peamine koht peaks ju olema oma lähedastel kaasteelistel, mitte lõhnaveel või uuel automargil.


„Kes, läbi millise kanali, millise sõnumiga ja missuguse soovitud efektiga mind tegelikult kõnetab?"

.

Loe edasi: Jut(l)ustajad meie ümber

Kümme aastat kirikute ja riigi ühishuvide protokolli

11/2012 Joosep Tammo, EKN asepresident

„Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses." (1Tm 2:1-2)

Kümme aastat tagasi allkirjastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokolli. 17. oktoobril kohtusid Stenbocki majas härra Andrus Ansipiga EKN juhatuse esimees piiskop Einar Soone, juhatuse liikmed piiskop Philippe Jourdan ja pastor Joosep Tammo ning täitevsekretär Ruudi Leinus.

.

Loe edasi: Kümme aastat kirikute ja riigi ühishuvide protokolli

Aul põhinev vägivald

11/2012 Egon Sarv, misjonär Indoneesias

Mis on au?
Eesti tuntud film "Klass" algab teismelise poisi küsimusega: "Mis on au?" Jah, mis on au? Meie elame 12 sarv egonlääne kultuuriruumis ja nt Cambridge sõnaraamat kirjeldab au omadusena, mis põimib omavahel tunnustuse, uhkuse ja aususe. Individualistlikus läänes põhineb inimese au peamiselt tema käitumisel ühiskonnas.
Kuid mitte kõik kultuurid ei näe ega defineeri au selliselt. On ühiskondi, kus au omab hoopis teistsugust sotsiaalset tähendust. Paljud kultuurid, nt Lähis-Idas ja Aasias, ei ole individualistlikud, vaid kollektiivsed. Seal on au ka kollektiivne mõiste. Seal vastutab iga liige kogu oma pere, hõimu, usu vms grupi au säilimise eest.

Jumala plaanis on meestel ja naistel erinevad rollid, kuid üks pole teisest kuidagi kõrgem, parem ega püham.

.

Loe edasi: Aul põhinev vägivald

Isa või isane?

11/2012
Erki Tamm, Teekäija peatoimetaja

Isadepäeva konverentsi provokatiivsele teemapüstitusele viidates esitas avaloengu pidanud Meego Remmel ka loogilise jätkuküsimuse. Viidates suvises Akadeemias ilmunud Mari Järvelaidi artiklist ahvide liigile, kes kõik probleemid seksiga lahendavat ja kel puuduvat moraalsed piirangud ja tabud, küsis ta: „Kas seesugust eeskuju tahaksid inim-isad järgida?"
Kolmetunnise konverentsi turm-tihedas ettekandesajus jäi pinnale pigem tõdemus, et tänaste noorte hulgas on hakatud hindama pehmeid väärtusi. Teismeliste noormeeste hulgas läbiviidud uurimusest kõneldes leidis TÜ professor Dagmar Kutsar, et tugevast eakaaslaste survest hoolimata on hoolivat tüüpi noori enam kui hoolimatuid naistemehi. Viimased on ka oma eluga vähem rahulolevad. Seega võib öelda, et kõvaks meheks võib pidada pigem neid, kes pehmemaid väärtusi hindavad.

Kõvaks meheks võib pidada neid, kes pehmemaid väärtusi hindavad.

.

Loe edasi: Isa või isane?

Kooseluseadus ja karistusseadustiku muutmine

10/2012
Erik Salumäe, Eesti Kirikute Nõukogu õigusalane nõustaja

Käesoleva aasta suvel tõi Justiitsministeerium avalikkuse ette kaks seadusandlikku algatust. Ühega muudetakse Karistusseadustikus karmimaks karistamine vaenu õhutamise eest, teine on „Kooseluseaduse kontseptsioon", millega soovitakse mh tunnustada ka samast soost isikute kooselu, andes neile võimaluse see notari juures registreerida.
Erinevad kirikud ja Kirikute Nõukogu on nendele algatustele reageerinud aktiivselt ja kriitiliselt. On küsitud, et kuidas ometi saavad kirikud olla vastu sellistele muudatustele, mis tugevdavad riiklikku kaitset vaenu õhutamise või vihkamisele kihutamise vastu või annavad võimaluse saada läbi registreerimise riikliku kaitse ja tunnustuse sellisele kooselule, kus kaks inimest teineteist armastavad, isegi kui mõlemad on samast soost.
Jah, nii võib tõepoolest küsida. Loodetavasti aitab käesolev artikkel kirikute seisukohti nende algatuste suhtes kuigivõrd selgitada.

.

Loe edasi: Kooseluseadus ja karistusseadustiku muutmine