Oktoober 2019 
Helle Liht, Kohila baptistikogudus

Kliimamuutusest räägitakse viimasel ajal aina sagedamini. Isegi meil siin Eestis, kus umbes pool maa pindalast on kaetud metsaga, magevett jätkub seni kõigile ja õhupuhtus kvalifitseerub maailma parimate hulka. Aga ÜRO viimane kliimamuutuste aruanne paneb muretsema meidki, keda maailma räsivad üleujutused, põuad, taime- ja loomaliikide väljasuremine ning viljakate alade kõrbestumine pole tegelikult veel puudutanud. Tasapisi hakkab meieni jõudma teadmine, et oleme ülejäänud maailmaga samas paadis.

Usklike tähtsad asjad toimuvad skaalal mina – Jumal – teised inimesed, kõik muu on vähetähtis.

Eestimaalase juured on mullas
Nii arutlesimegi mõni aeg tagasi sõpradega lõunalauas istudes kliimamuutuste üle. Jututeema jõudis ka selleni, kuidas seostub meie usk füüsilise maailmaga. Kõigil oli jagada mõni lugu või kogemus, kuidas Jumala kõnetus on temani jõudnud looduse kaudu, olgu see siis matkarajal sipelgapesa uurides, tormise mere ääres näolt soolakaid piisku pühkides või koduaias sõrmi kevadisse mulda pistes ja seemnetele auke uuristades.
Meil ei olnud mingit raskust mõista ega sõnastada seoseid Jumala ja füüsilise maailma vahel – on ju Jumal selle kõige Looja.
Ühelt poolt ehk sellepärast, et eestlaste identiteet on otsapidi kinnitunud maa, metsa ja mere külge. Meie esivanemad harisid põldu ja kündsid merd. Nad sõltusid vihmast, tuulest ja päikesest, maa viljakusest ja mere andidest. See tunnetus on meile ilmselt geenidega edasi antud. Isegi täna, mil üle kolmandiku meie rahvast on koondunud linnadesse, toimetame ikka valdurmikitalikult, nutitelefon ühes ja seenenuga teises käes. Loodustunnetus on osa eestlaseks olemisest.

Oktoober 2019 
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Greta Thunberg’i nimi on viimased kuud olnud üle maailma ajalehtede esikülgedel. Ühed peavad teda kaasaja prohvetiks, teised lihtsalt roheliste poliitikute poolt ära kasutatud lapseks.
Kes ta siis on? Greta ema on tuntud Rootsi ooperilaulja Malena Ernman ja isa näitleja Svante Thunberg. Greta on vegan, kes veenis ka oma vanemaid veganiteks hakkama. Keskkonna säästmise eesmärgil keeldub ta lendamast ja reisib enamasti rongi või elektriautoga. New Yorki jõudmiseks kasutas ta purjekat Malizia II. Ta on loobunud uute rõivaste ostmisest ja rakendab enda suhtes ostmiskeeldu (nn shop-stop). Ta ostab kasutatud rõivaid või laenab neid pereliikmetelt. Uusi asju soetab ainult äärmisel vajadusel. Gretal on Aspergeri sündroom. Diagnoositud on ka ADHD, obsessiiv-kompulsiivne häire ja valikuline mutism.

Kaasaegne ökoreligioon küsib: mida ma pean kartma? Kuid ristiusk näitab: mida ma võin loota.

September 2019
„Sinu käes on kõik mu ajad...“ (Ps 31:16).

1. Korraldatud minevik
Üksnes korraldatud minevikuga võid sa elada tervenisti olevikus ja astuda tulevikku.
Kus oled sa jäänud süüdi?
Milliseid koormaid oma minevikust kannad sa ikka veel kaasas?
Kas sa oled nende eest Jeesuselt andestuse saanud?
Pole oluline, kui suur on su süü – vale, abi­elurikkumine, abort, vargus – Jeesus on nende eest ristil oma verega maksnud. Sinu edasine elu võib olla uus ja vaba.

02/2019 
Alar Kilp, Tartu Ülikooli politoloog

Huvi pärast vaatasin, kas keegi Tartu ülikooli riigiteaduste õppekava 130st tudengist kandideerib. Riigikokku kandideerimiseks peab olema 21aastane, õpinguid ülikoolis alustatakse reeglina 19aastaselt. Neli tudengit kandideerivad. Neist üks sai 21 alles äsja jaanuarikuus.
Rohkem kui tuhandest nimest koosnevast Riigikokku kandideerijate nimekirjast leidsin ka ühe sugulase, mitmeid tuttavaid, töökaaslasi ja kirikuõpetajaid. Mõtlesin, miks nii paljud soovivad poliitikasse kandideerida ajal, mil poliitilist ametit (nt ministri oma) on vägagi keeruline pidada? Põhjus, miks keerulistel aegadel on poliitikasse pürgijaid rohkem kui rahulikel, võib tuleneda sellest, et osa inimesi ammutab väljakutsetest, vastasseisudest ja kriisidest energiat ja adrenaliini. Ülejäänud hoiavad seetõttu juhtivatest avalikest ametitest ja tegevustest eemale. Savisaarest sai suur poliitik siis, kui „Toompead rünnati“.
Kandideerijate nimekirjast oli inspireeriv näha ka neid, kelle tutvustuses on kirjas, „75aastane, FIE, pensionär“. Just see – „kandideerin ja olen FIE“ – pani mõtlema.

Valimisprogramme tasub ise lugeda vaid teemadel, mis puudutavad konkreetselt sinu tegevusvaldkonda või huvi.

01/2019 
Mikael Raihhelgauz, Tallinna Betaania kogudus

Lugupeetud Lõuna-Eesti IX Palvushommikusöögi külalised!
Kõigepealt küsiksin teilt ühe küsimuse... Kes teist on kunagi armunud olnud? Palun tõstke käsi üles. Suur tänu! Aga kui te nüüd mõtlete selle inimese peale, kellesse kunagi armusite (või olete praegu armunud) –, kas oskaksite öelda, miks armusite just temasse? Äkki selle pärast, et tal on ilusad silmad? Või selle pärast, et ta oskab hästi laulda või meeldivaid komplimente teha?

Tõeline vabadus ei ilmuta end siis, kui me teeme midagi, mida me hullult tahame teha.

Tegelikult me saame aru, et ükski neist vastustest ei sobi. Ilmselt kõik need väited tõepoolest kehtivad, aga öelda, et nad on meie kiindumuse põhjuseks, ainult pisendaks seda tunnet. Me ei suuda armumist ratsionaliseerida. Me ei saa mingit kataloogi lehitseda ja otsustada: Okei, nüüd ma armun sellesse mehesse või naisesse. Mingi hetk me lihtsalt avastame, et oleme armunud – me oleme juba seal ning sinna pole midagi parata. Ometi nimetame kallist inimest oma väljavalituks. Armuda ei saa ju sunni järgi – see oleks jõle. Tegemist on meie enda vaba valikuga! Armumise vabadus on üks väga kummaline asi ja ma arvan, et ta seletab nii mõndagi vabaduse kohta üldiselt.