02/2018
Mikael Raihhelgauz, Tallinna Betaania kogudus

Ma pole kunagi kogenud kiusamist oma rahvuse tõttu. Mäletan vaid üht juhtumit, mis lõppes siiski õnnelikult. See oli teises klassis. Riideid vahetades panin tähele, et paralleelklassi poisid on leidnud kellegi telefoni. Palusin, et nad viiksid mobiili koolitädile – sealt saaks omanik selle kätte. Vastusena kõlas roppuste jada, mida ilustas üks venelast tähistav poeetiline üte.

Üllatusena avastasin, et minu identiteedi lahutamatud osad on nii 1920ndate revolutsiooniliste motiividega venekeelsed hümnid kui ka Timo Lige ülistus-pop.

Poisse oli palju ning mina olin üksi, seega olin sunnitud taanduma ja abiväge otsima. Peagi olin tagasi, kaks tugevamat klassivenda kaasas. Nad seletasid rahulikul toonil, et nende sõpradega nii ei räägita. Telefon sai koolitädi juurde viidud. Pärast seda intsidenti ütles üks neist poistest (kes oli muide ise mustanahaline eestlane): „Pole vahet, mis värvi sa oled või mis keelt sa räägid. Tähtis on vaid see, et oled minu sõber.” See oli minu jaoks oluline sõnum, mis ei lähe ilmselt kunagi meelest ära.

06/2017
Märt Saar, Tartu Risttee kogudus

Samal päeval, kui Kõrgema Usuteadusliku Seminari tudengid kaitsevad oma lõputöid, saan kokku EKB Liidu endise presidendi Meego Remmeliga, kes hetkel töötab rahvusvahelise õppejõu, 3D koguduse juhatuse liikme ning Eesti Kirikute Nõukogu asepresidendina. Räägime temaga teemal, mis viis teda maikuus Washington DC-sse, esindamaks Eestit ja siinseid kristlasi. World Summit in Defence of Persecuted Christians oli tippkohtumise pealkiri, ehk teisisõnu, ülemaailmne kogunemine tagakiusatud kristlaste kaitseks.

Sellel tippkohtumisel oli 650 inimest esindamas 130 riiki, kes olid kutse järgi kas „persecuted” (tagakiusatud) või „advocate” (heakskõnelejad)? Sina olid vist pigem see viimane?
Jah, aga kui küsiti, kuidas meil Eestis elu on, siis lõin silmad piinlikkustundest maha. Meil on ikka ülim rahu võrreldes teistega. Samas olen selle teemaga kokku puutunud ka varasemalt, olles olnud Evangeelse Alliansi peasekretär. Allianss on selle teemaga tegelenud aastakümneid ja tal on ÜRO juures vaatlejastaatus inimõiguste teemal. Aga selline kogunemine nagu Washingtonis oli kindlasti midagi erakordset.

12/2016

PISA-lapsed skoorivad nullidele
Märt Saar, Tartu Risttee kogudus

Detsembrikuu algas suure uhkustundega. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teadvustas pressikonverentsil üle kolme aasta uued PISA-testide tulemused. Sel korral oleme möödunud ka Soomest ja meist on tublimad vaid Jaapani ning Singapuri lapsed. Järgmise põlvkonna üle ei ole uhke mitte ainult kuuendat last ootav minister, vaid ilmselt ka kõik Maarjamaa suured ja väiksed. Võib öelda, et kooliharidus on head vilja kandnud, võime hinge tõmmata ja rahulikud jõulud vastu võtta.

Kuid see on ilusam pool meie rahvamustrist. Nimelt jõudis kaks nädalat enne PISA tulemuste avalikustamist mees nimega Eerik Jõks (Eesti Kirikute Nõukogu teadur) tulla välja mahuka kogumikteosega „Kuhu lähed MAARJAMAA?”. Ja olgem ausad, see on eeskätt valus ja alles siis poeetiline küsimus. Nimelt on 500leheküljelises raamatus kirjutanud 46 autorit südamevaluga ridu, mis heidavad valgust meie tulevikule ja noorte hingeelule. Raamat põhineb Saar Polli uurimusel „Elust, usust ja usuelust”, mille järgi oleme rahvas, kes istub pimeduses.

10/2016
Anthony Peck, EBFi peasekretäri ettekanne KUSi ja EKNi üritusel „Võõristame või võõrustame: Eesti, Euroopa ja Lähis-Ida rändluskogemusi“

Keda me kardame, kas põgenikke või islamiusku? Kas me näeme praegust olukorda kriisi või õnnistusena? Vastusest neile küsimustele sõltub ka probleemi lahendus.

Hetkeolukord

Oleme vast kõik lugenud õõvastavaid uudiseid hiljuti Aleppos toimunust, näinud, kuidas Angela Merkeli poolt lubatud avatud uks ei ole enam sugugi nii avatud. Teame, et eelmisel aastal loodi Balkani koridor, kuid siis hakkasid piirid järjest sulguma – Ungaris, Austrias, Makedoonias, Sloveenias ja Horvaatias. Tulemuseks on põgenike üha halvenev olukord Kreekas.

Ohus on ka Euroopa Liidu ja Türgi kokkulepe illegaalse rände peatamiseks. Kokkuleppe lagunemine ja selle tulemused paneksid taas väljakannatamatu surve Kreeka valitsusele ning põgenikele jääksid suletuks kõik seaduslikud teed Põhja suunas. Samal ajal tuleb Türgil endal tegeleda sadade tuhandete põgenikega Süüria piirialadel ja mujal. Lisame siia veel üha suureneva inimeste hulga, kes põgenevad vaesuse, poliitilise ebastabiilsuse ja konfliktide eest erinevatest Aafrika piirkondadest.

Me teame ka mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide vastumeelsust põgenikekvootide suhtes. Oleme kuulnud Ungari presidendi enesekindlat kirjeldust Ungarist kui kristliku tsivilisatsiooni viimasest kaitsevallist Euroopas. Sellega andis ta mõista, et moslemitest põgenikud Süüriast, Iraagist ja mujalt ei ole teretulnud. Mitmed teised riigid on sama väljendanud sooviga vastu võtta vaid „kristlastest” põgenikke.

10/2016
Leho Paldre, Kolgata koguduse pastor

Tähtvere Õunaõuepäevadel köitis tähelepanu Tartu Kolgata koguduse rikkalik välikohvik. Õhtul jätkus siseruumides teemaõhtu „Reisijutud: Kristlased maailma eri paigus”. Kokku oli 25. septembri pärastlõunal linnaosas avatud tosin õuekohvikut.
Pühapäeva keskpäevaks oli ligi 30liikmeline meeskond kujundanud Kolgata õue detailideni viimistletud ja maitsekalt väljapeetud välikohvikuks. Kolm telki, viis müügipunkti, elav muusika, kunstipärased kaunistused, värskelt voolav õunamahl, pannkoogid, grillburgerid, professori seljanka, lõpmatu valik kooke, taimetee ja kohv, kaltsuvaibad, käsitöökaardid, maheaiasaadused, reipad tervitajad väraval, laste töötoad, pinksilaud, pleedid jaheduse vastu, ... Puudele kinnitatud piiblisalmid, koguduse infolehed laudadel, alfa-kutsed. Koguduse inimesed vestlemas külastajatega. Palju rõõmsaid nägusid, elevust, sagimist.