Neville Callami kohtumised Eestis

10/2013
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Ülevaade Maailma Baptistiliidu (BWA) peasekretär Neville Callam'i kohtumistest Eesti Vabariigis viibimise ajal, 11.-13. oktoober.

 27 peapiiskopi juures

27 regionaalministri juures

27 pastoritega koos27 riigikogu aseesimehe juures

Sõdurina sõjas

10/201318 ado
Raadiosaatest Ühiskonnapeegel lühendas Margus Einlo

Baptistikoguduse liige hr Jaan Valk, tahaks rääkida teemal, millele inimene sageli ei mõtle, vähemalt rahuajal mitte. Räägime sõjast. Sinu missioonid, auaste ja kui on, siis medalid?
Mina olen vanemseersant, mul on ligi kaksteist aastat kaitseväe kogemust, enamus sellest ajast elukutseliste väeosas Scoutspataljon. Olen käinud rahuvalve missioonidel Kosovos, Iraagis ja Afganistanis.

Sa ütlesid Afganistan. Lugesin kunagi ajalehest ühe Briti sõduri mälestusi sealt. Ta ütles, et võrreldes Afganistaniga on Iraagi missioon lihtsalt jalutuskäik pargis.
See on vaatenurga küsimus. Minu teenistuse intensiivsus oli Iraagis kordades suurem kui Afganistanis. Küll aga kaotused olid seal suuremad. Seal oli vastane tunduvalt kaevamishimulisem, meeletult oli maasse kaevatud igasuguseid lõhkekehi.

Loe edasi: Sõdurina sõjas

Kalamaja ja Karlova kogudused arendavad kogukonda

24 salem karlovas-106/2013
Vilver Oras, algatusmeeskonna liige

Üha enam küsivad kogudused, kuidas muuta oma tegevus relevantseks ja ühiskonnas aktiivselt kaasarääkivaks? Kuidas saab kogudus olla selline, kelle kohaolekut kogukond selgelt tajub ja tunnustab? Jeesuse eeskuju näitab meile, et ei piisa rõõmusõnumi jagamisest vaid sõnades. Ajal, kui inimesed üha teravamalt tunnetavad armastuse defitsiiti, on oluline armastust välja näidata. Nii nagu Jaakobus Kristuse järgijaid üles kutsub – tegudes. Ainus armastus, mis tekib eraldatuses, on enesearmastus. Seepärast peaksid kogudused enam panustama sellesse, mis loob suhteid. Üksikuid inimesi on meie ümber rohkelt. Seepärast peaksid Jeesuse järgijad, kelle olemuses on olla suhtes, olema eeskujuks. Seda on paljud kogudused mõistnud ja löövad aktiivselt oma kogukonna elus kaasa ning otsivad evangeeliumi jagamiseks praktilisi võimalusi.

Mõlemas linnas on need ettevõtmised kasvanud mitmepäevasteks, sealseid elanike ja organisatsioone ühendavateks festivalideks.

Loe edasi: Kalamaja ja Karlova kogudused arendavad kogukonda

Ühendav usk

06/2013 Aldur Vunk, filmi stsenarist

Dokumentaalfilm "Ühendav usk" (Maagiline Masin OÜ, 2013. Kestus 28 minutit. Produtsent Kristiina Davidjants, režissöör Elo Selirand) valmis Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel.
Filmi eesmärgiks oli selgitada ristiusu Eestimaale jõudmise lugu. Juba enam kui sada aastat on kristluse tulekut seletatud eeskätt kaotusena muistses vabadusvõitluses. See saksa rüütlite poolt toodud usu kujund ise on alguse saanud meie rahvusromantilise eneseteadvuse hälli juures, kui rahvakirik oli saksameelne ja kroonukirik venemeelne. Pealegi pidid kõik eestlasi koondavad loosungid olema lihtsad ja arvestama selle haridustasemega, mis edasipüüdlikul maarahval toona olla sai.

Filmi tempo ei ole madal, vähem kui poole tunniga vaadeldakse tuhande aasta sündmusi.

Loe edasi: Ühendav usk

Rahva seas loendatud killunev religioon

18 kilp alar05/2013 Alar Kilp, TÜ politoloog

Kui võrrelda 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduste andmeid, siis pole muutunud niivõrd end usutraditsiooni või -ühendusega samastuvate inimeste hulk (umbes 29%), kuivõrd see, millise usutraditsiooni või -ühendusega nad ennast määratlevad. Mainitud vahemikus on kõige märkimisväärsemalt kahanenud luterlaste (13,6%-lt 10%-le) ja kasvanud õigeusklike hulk (12,8%-lt 16%-le). Kui lisada, et mainitud aja jooksul on riigi poolt registreeritud usuühenduste üldarv ligi neljandiku võrra kasvanud (tänaseks üle 500), siis on tänane usuline maastik Eestis rohkem killustunud, mistõttu end usuliselt määratlevad inimesed jagunevad suurema hulga ühenduste vahel.

Absoluutarvudes (ehk kõikide rahvusgruppide lõikes) on end luterlasena määratlevate vähemalt 15-aastaste inimeste arv Eestis vähenenud 152237-lt 108513-le ja baptistide arv 6009-lt 4507-le (sarnane langus on toimunud ka katoliiklaste üldarvus).

Eestlased moodustavad Eestis küllaltki turvalise ühiskondliku enamuse, mistõttu rahvusluslik identiteet püsib hästi ka usuliste sümbolite ja traditsioonita.

Loe edasi: Rahva seas loendatud killunev religioon

Kristlikud koolid kui alternatiiv

05/2013
Einike Pilli, EKNi haridustöö projektijuht14 FEP 4829-1

Viimase aastaga on Eesti haridusmaastikul toimunud huvitav muutus – lisandumas on mitu kristlikku kooli. Autorile teadaolevalt alustavad septembris Tartu Luterlik Peetri Kool (EELK), Kaarli Kool (EELK), Püha Johannese Kool (MPEÕK), Kohila Mõisakool.

Praegu töötavad Tartu Katoliku Hariduskeskus (RKK), Tallinna Toomkool (EELK), Narva Õigeusu Humanitaarkool (MPEÕK), Tartu Kristlik Põhikool (Elu Sõna) ja end rooma-katoliku kirikuga seostav Vanalinna Hariduskolleegium. Lisaks koolidele töötavad nende juures mitmed lasteaiad, eelkoolid ja ka mõned huvikoolid.

Soovime pakkuda kogu perele – nii lapsele kui vanematele terviklikku maailmavaadet toetavat haridust, et needsamad väärtused, mis on kodus, oleksid olulisel kohal ka koolis.

Pikema tutvustuse koolide põhimõtete, väärtuste ja eesmärkide kohta leiab nende kodulehekülgedelt. Põhjaliku ülevaate kristlikest õppeasutustest annab ajakirja „Kristlik Kasvatus" selleteemaline erinumber (2, 2012).

EKB Liidul ei ole oma üldhariduskooli, lasteaeda ega huvikooli. Samas õpib meie koguduseliikmete lapsi kristlikes koolides ja ehk kaaluvad veel mitmed selle otsuse tegemist.

Loe edasi: Kristlikud koolid kui alternatiiv