Ühendav usk

06/2013 Aldur Vunk, filmi stsenarist

Dokumentaalfilm "Ühendav usk" (Maagiline Masin OÜ, 2013. Kestus 28 minutit. Produtsent Kristiina Davidjants, režissöör Elo Selirand) valmis Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel.
Filmi eesmärgiks oli selgitada ristiusu Eestimaale jõudmise lugu. Juba enam kui sada aastat on kristluse tulekut seletatud eeskätt kaotusena muistses vabadusvõitluses. See saksa rüütlite poolt toodud usu kujund ise on alguse saanud meie rahvusromantilise eneseteadvuse hälli juures, kui rahvakirik oli saksameelne ja kroonukirik venemeelne. Pealegi pidid kõik eestlasi koondavad loosungid olema lihtsad ja arvestama selle haridustasemega, mis edasipüüdlikul maarahval toona olla sai.

Filmi tempo ei ole madal, vähem kui poole tunniga vaadeldakse tuhande aasta sündmusi.

Loe edasi: Ühendav usk

Rahva seas loendatud killunev religioon

18 kilp alar05/2013 Alar Kilp, TÜ politoloog

Kui võrrelda 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduste andmeid, siis pole muutunud niivõrd end usutraditsiooni või -ühendusega samastuvate inimeste hulk (umbes 29%), kuivõrd see, millise usutraditsiooni või -ühendusega nad ennast määratlevad. Mainitud vahemikus on kõige märkimisväärsemalt kahanenud luterlaste (13,6%-lt 10%-le) ja kasvanud õigeusklike hulk (12,8%-lt 16%-le). Kui lisada, et mainitud aja jooksul on riigi poolt registreeritud usuühenduste üldarv ligi neljandiku võrra kasvanud (tänaseks üle 500), siis on tänane usuline maastik Eestis rohkem killustunud, mistõttu end usuliselt määratlevad inimesed jagunevad suurema hulga ühenduste vahel.

Absoluutarvudes (ehk kõikide rahvusgruppide lõikes) on end luterlasena määratlevate vähemalt 15-aastaste inimeste arv Eestis vähenenud 152237-lt 108513-le ja baptistide arv 6009-lt 4507-le (sarnane langus on toimunud ka katoliiklaste üldarvus).

Eestlased moodustavad Eestis küllaltki turvalise ühiskondliku enamuse, mistõttu rahvusluslik identiteet püsib hästi ka usuliste sümbolite ja traditsioonita.

Loe edasi: Rahva seas loendatud killunev religioon

Kristlikud koolid kui alternatiiv

05/2013
Einike Pilli, EKNi haridustöö projektijuht14 FEP 4829-1

Viimase aastaga on Eesti haridusmaastikul toimunud huvitav muutus – lisandumas on mitu kristlikku kooli. Autorile teadaolevalt alustavad septembris Tartu Luterlik Peetri Kool (EELK), Kaarli Kool (EELK), Püha Johannese Kool (MPEÕK), Kohila Mõisakool.

Praegu töötavad Tartu Katoliku Hariduskeskus (RKK), Tallinna Toomkool (EELK), Narva Õigeusu Humanitaarkool (MPEÕK), Tartu Kristlik Põhikool (Elu Sõna) ja end rooma-katoliku kirikuga seostav Vanalinna Hariduskolleegium. Lisaks koolidele töötavad nende juures mitmed lasteaiad, eelkoolid ja ka mõned huvikoolid.

Soovime pakkuda kogu perele – nii lapsele kui vanematele terviklikku maailmavaadet toetavat haridust, et needsamad väärtused, mis on kodus, oleksid olulisel kohal ka koolis.

Pikema tutvustuse koolide põhimõtete, väärtuste ja eesmärkide kohta leiab nende kodulehekülgedelt. Põhjaliku ülevaate kristlikest õppeasutustest annab ajakirja „Kristlik Kasvatus" selleteemaline erinumber (2, 2012).

EKB Liidul ei ole oma üldhariduskooli, lasteaeda ega huvikooli. Samas õpib meie koguduseliikmete lapsi kristlikes koolides ja ehk kaaluvad veel mitmed selle otsuse tegemist.

Loe edasi: Kristlikud koolid kui alternatiiv

Kirikute esindajad kohtusid USA suursaadikuga

03/2013 Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

25 kohtumine suursaaadikuga-1Ameerika Ühendriikide suursaadiku Jeffrey D. Levine palvel toimus 14. märtsil kohtumine Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajatega.

Ligi aasta Eestis töötanud USA saadik tunnustas kirikute head koostööd nii omavahel kui riigiga, millest andis põgusa ülevaate piiskop Einar Soone. Piiskop Ago Lilleorgi sõnul olid just USA ja Kanada sõjavägede kogemustega ohvitserid need, kes aitasid Eesti kaitseväes kaplanaati üles ehitada. Härra Levine tundis huvi ka kirikute elu vastu nõukogude perioodil.

Suursaadiku sõnul on president Obama erilist tähelepanu pööramas inimõiguste arengule maailmas, sealhulgas homoseksuaalide õigustele. Tundes huvi, milline on eesti kirikute seisukoht neis küsimustes, tutvustas piiskop Philippe Jourdan kirikute ühist platvormi, mille aluseks on piibellikud põhimõtted abielust mehe ja naise vahel. Viimase sõnul taunib kirik inimeste häbimärgistamist ja diskrimineerimist, kuid samas toonitas, et inimeste õigused on kirikute arvates kõige paremini kaitstud traditsioonilises ja tugevas perekonnas.

Perekond – kas viimane vaat(l)us?

03/2013 22 varro vooglaid-1
Varro Vooglaidu intervjueeris Kerli Indermitte

Ühel pühapäeval kirikusse astudes märkasin laual ümbrikke, millel oli kiri PEREKOND ja stiliseeritud pildike traditsioonilisest perest – isa, ema ja kaks last. Ümbrikut avades mõistsin peagi: selleks, et niisugune pilt perekonnast meie maal püsima jääks, tuleb selle eest üheskoos seista.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tegutseb alates 2012. aastast. Teekäija lugeja jaoks seostub selle tegevus ehk esmalt paljudes kogudustes jagatud võimalusega, anda oma allkiri kavandatava kooseluseaduse vastu ja veel sündimata laste elude poolt.

Ühiskonna alustalaks on elukestvale abielule toetuv perekond kui mehe ja naise vahelise armastuse ning nende ühendusest sündivate laste kasvamise loomulik keskkond.

Loe edasi: Perekond – kas viimane vaat(l)us?