Jõulupakid jõudsid Jordaaniasse

04/2015 27 toap6randal-1
Peteris Eisans, Läti baptistiliit
Fotod: Zvaigzne Austrumos

Läti baptistiliidu „Koidutähe" esimene faas kogus Süüria ja Iraagi põgenike lastele Jordaanias jõulukingitusi ning 3500 eurot talvevarustuse ostmiseks. Projekti toetati ka eesti kogudustes. Merekonteiner saabus jaanuari lõpus Aqabasse, kus see takerdus sadamatööliste streigi tõttu, kuid jõudis pealinna Ammani veebruaris – kõik 3550 kingakarpi olid terved! Abi üleandmisel elasime lihtsas korteris, kus meie hingeõhk oli nähtav ja temperatuur nagu väljaski, +3 kraadi. Oli õige otsus, mitte osta tekke Riiast, kust me poleks osanud osta nii pakse ja sooje tekke nagu seal vaja.

Loe edasi: Jõulupakid jõudsid Jordaaniasse

Valiti konservatiivsem, demokraatlikum ja solidaarsem Riigikogu

03/2015 04 alar kilp-1
Alar Kilp, Tartu Ülikooli politoloog

1. märtsil toimunud valimistel oli suurimaks kaotajaks IRL (kaotas 9 kohta) ning suurimateks võitjateks Riigikokku lisandunud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (7 kohta) ja Vabaerakond (8 kohta).

Tõenäoliselt sarnaneb lähemal paaril aastal valitsuskoalitsioon valitsustele, mida oleme näinud viimased 8 aastat. Koalitsiooni peamiseks jõuks on Reformierakond, kes valib kahte või kolme väiksemat liitlast sotsiaaldemokraatide, IRLi või Vabaerakonna hulgast.

Uut Riigikogu võib pidada varasemaga võrreldes konservatiivsemaks, kuna sooneutraalset kooseluseadust kas taunivate või selle rahvahääletusele panemist pooldavate erakondade arv on kasvanud ühelt (IRL) kolmele (lisandunud on ka Vabaerakond ja EKRE). Samas võib uus Riigikogu siiski võtta absoluutse enamuse toel (vähemalt 51 saadikut) vastu kooseluseaduse rakendussätted, kuna peale EKRE peaksid erakonnad jätma oma saadikutele võimaluse hääletada selles küsimuses oma südametunnistuse järgi. Just nii toimisid 2014. aasta oktoobris kooseluseaduse vastuvõtmisel kõik Riigikogu erakonnad (sotsiaaldemokraatidest ei hääletanud keegi vastu, ent samas ei olnud kõik ka poolt, IRList ei hääletanud keegi poolt, ent kõik polnud ka vastu). Sellest hoolimata on nüüd Riigikogus erakond (EKRE), kellel on antud küsimuses selge erakondlik seisukoht ning kes lubas oma valimisplatvormis toetada "kristlikke väärtusi" ja kaitsta "traditsioonilist, terviklikku perekonnamudelit, kuhu kuuluvad ema, isa ja lapsed."

Loe edasi: Valiti konservatiivsem, demokraatlikum ja solidaarsem Riigikogu

Meie kaplanid

03/2015 21 kaplan kakko-1
Eduard Kakko, Kaitseliidu kaplan

EKB Liidu vaimulikud teenivad kaplanitena Eesti kaitsejõududes. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes on Urmas Roosimaa ja Viru jalaväepataljonis Ott Aro, reservis Veljo Kaptein ja Elari Tamm. Kaitseliidu Pärnumaa malevas Eduard Kakko.

Teine rühm teenib vanglates ja arestimajades. Tartu Vanglas Angelina Urbel ja Üllas Linder, Viru Vanglas Paul Gill.
Kolmandat rühma esindab Ida Politseiprefektuuris Ago Rand.

Kaplaniteenistuse eripära seisneb selles, et me esindame kristlikku maailmavaadet uskmatute keskel koguduse otsest tuge arvestamata. Militaarkeeles tähendab see, et sa oled „tulejoonel" üksi. Tabavalt võrdleb Kristus seda inimesega, kes on nagu linn mäe peal. Ainult et kõigi „torud" on suunatud sinu vastu. Siis on eriline rõõm, kui sa oled kellelegi tõepoolest ka vajalik. Raskes olukorras võib juhtuda nii, et sa oled ainus õige sõnumi tooja ja suunanäitaja. Usun, et see lause ongi kaplanitöö lähtepunkt. Väidet kinnitab kaplanite aruanne, kus võib lugeda suurt vestluste ja nõustamiste arvu. Selles töös on eriline rõõm, kui sa kohtud mõttekaaslastega, kui on keegi, kes Jumala asjadest tõsiselt huvitub või toetab sinu mõtteid. Nemad tulevad ja lähevad, kaplan aga jääb.

Loe edasi: Meie kaplanid

Hoolime ja aitame – „Sõbra käsi“ ja “Sõbralt sõbrale”

03/2015 23 klaas vett
Piret Tenno, Kuressaare Siioni kogudus

Selles maailmas märkame enda ümber inimesi, kes on oma eluga hädas. Abi võime osutada võimalusel ise, aga selle puudumisel on hea juhatada neid sinna, kust abi võib leida.

Olen lihtne kristlane, Siioni koguduse liige ja Jumala juhtimisel sattunud tööle Kuressaare Linnavalitsuse sotsiaalosakonda. Usun, et Jumalal oli ka selleks oma plaan ja mõte. Oma ameti tõttu tuleb mul igapäevaselt puutuda kokku inimestega, kellel ei lähe siin elus kuigi hästi. Just seetõttu vajavad nad tuge ja toetust, et sellest olukorrast välja tulla.

Aasta tagasi külastas Siioni kogudust kaupluseketi „Sõbralt sõbrale" turundus- ja arendusjuht Henri Lehtsaar ning tutvustas Saaremaa kogudustele võimalust saada abi neile, kellele seda kõige enam vaja on.

See pakkumine tuli kui taevakingitus, mida oleme selle aasta jooksul tõdenud kogu sotsiaalosakonnaga. Tihti seisame oma töös silmitsi olukordadega, kus näeme, et pere või inimene on hädas, aga meie võimalused on piiratud ja pakutavast abist paraku lahenduseks ei piisa. Nii olen mõnelgi korral võtnud südame rindu ja saatnud abipalve „Sõbra käe" ja „Sõbralt sõbrale" poole teele. Seni on need kõik saanud positiivse lahenduse.

Loe edasi: Hoolime ja aitame – „Sõbra käsi“ ja “Sõbralt sõbrale”

Riigijuhtimiseks on vaja jumalikku tarkust

02/2015
Erki Tamm, Tallinna Kalju koguduse pastor

Jeesuse jüngrite jaoks oli nende õpetaja tegevus poliitiliselt täielik ebaõnnestumine. Iisraeli kuningriigi taastamine oli Messia-ootuste suurim sisu. Jeesus aga jättis kasutamata kõik oma võimalused. Ta pigem kannatas, kui loobus oma kutsumusest. Ta ei lubanud tasuta kala ja leiba, vaid kutsus inimesi meelt parandama.

Ketsemani aia loos saame pisut aimu, mis toimus Jeesuse hinges. Ta teadis, et teda ootab ees väga raske tund. Sellistel hetkedel hakatakse kahtlema endas, oma kutsumuses, liikumissuunas, kaaslastes, ka Jumalas. Millele me loodame siis, kui kõik kokku variseb? Kuid Jeesus teadis, et ta elul on selles kohas ja sel ajal jumalik eesmärk. Ta teadis, et selle täitumist ei jäta Isa juhuse hooleks. Kõik on tema kontrolli all. Isegi siis, kui inimlikult justkui kõik nurjuks. Rist ei räägi lihtsalt lõpust, vaid lõpuniminevast armastusest. Jumalal on alati midagi veel varuks. See selgus kolmandal päeval, mida ülestõusmispühadena tähistame.

Loe edasi: Riigijuhtimiseks on vaja jumalikku tarkust

Teaduspreemia Tarmo Uustalule

02/2015 04 tarmo uustalu
Erki Tamm, Teekäija peatoimetaja

Vabariigi Valitsuse 12. veebruari istungil määrati riigi teaduspreemia täppisteaduste alal
Tarmo Uustalule.

Tarmo, sinu teadustöid hinnati viimase nelja aasta perspektiivis ja leiti need parimad olevat. Milles seisneb sinu teemade olulisus ja aktuaalsus?

Ma olen loonud uut matemaatikat (loogikat ja algebrat) ja kasutanud tuntut programmeerimiskeelte ja neid toetavate programmeerija tööriistade täiustamiseks. Sihiks on, et eksimist koodis oluliselt raskendada või see sootuks võimatuks muuta. Üks kõige kiiremini
arenevaid tehnoloogiaid siin on funktsionaalprogrammeerimine, sh eriti selle eesliin, nn sõltuvate tüüpidega programmeerimine.

Sa tegutsed valdkonnas, mis on eriti rahvusvaheline. Milline on eesti teadlaste positsioon maailmas neis teemades?

Loe edasi: Teaduspreemia Tarmo Uustalule