03/2015
Alar Kilp, Tartu Ülikooli politoloog
1. märtsil toimunud valimistel oli suurimaks kaotajaks IRL (kaotas 9 kohta) ning suurimateks võitjateks Riigikokku lisandunud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (7 kohta) ja Vabaerakond (8 kohta).
Tõenäoliselt sarnaneb lähemal paaril aastal valitsuskoalitsioon valitsustele, mida oleme näinud viimased 8 aastat. Koalitsiooni peamiseks jõuks on Reformierakond, kes valib kahte või kolme väiksemat liitlast sotsiaaldemokraatide, IRLi või Vabaerakonna hulgast.
Uut Riigikogu võib pidada varasemaga võrreldes konservatiivsemaks, kuna sooneutraalset kooseluseadust kas taunivate või selle rahvahääletusele panemist pooldavate erakondade arv on kasvanud ühelt (IRL) kolmele (lisandunud on ka Vabaerakond ja EKRE). Samas võib uus Riigikogu siiski võtta absoluutse enamuse toel (vähemalt 51 saadikut) vastu kooseluseaduse rakendussätted, kuna peale EKRE peaksid erakonnad jätma oma saadikutele võimaluse hääletada selles küsimuses oma südametunnistuse järgi. Just nii toimisid 2014. aasta oktoobris kooseluseaduse vastuvõtmisel kõik Riigikogu erakonnad (sotsiaaldemokraatidest ei hääletanud keegi vastu, ent samas ei olnud kõik ka poolt, IRList ei hääletanud keegi poolt, ent kõik polnud ka vastu). Sellest hoolimata on nüüd Riigikogus erakond (EKRE), kellel on antud küsimuses selge erakondlik seisukoht ning kes lubas oma valimisplatvormis toetada "kristlikke väärtusi" ja kaitsta "traditsioonilist, terviklikku perekonnamudelit, kuhu kuuluvad ema, isa ja lapsed."
Loe edasi: Valiti konservatiivsem, demokraatlikum ja solidaarsem Riigikogu