August 2021

4. augustil otsustasid Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) kõigi liikmeskirikute ja -liitude juhid esitada vaide Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2021 korralduse nr 270 peale. See korraldus käsitleb meetmeid, mis peaksid tagama COVID-19 viiruse leviku taaskordse laienemise pidurdumise.
EKNi pöördumises toonitatakse, et avalike jumalateenistuste korraldamist ei saa põhiõiguste mõttes taandada kogunemisvabaduse realiseerimisele. „Usuvabaduse sisu ja olemus on spetsiifiline“ ning lisatakse, „õigus osaleda jumalateenistusel soovi korral anonüümselt on põhiõigus. Arusaam, et kogudus võiks hakata inimesi, kes soovivad jumalateenistusele tulla, liigitama erinevate tervisetõendite ja vaktsineerimise alusel, on vastuolus sellega, mis on kiriku ja koguduse olemus ja eesmärk.“ Samuti rõhutatakse, et „kogudused on paikadeks, kust saavad hingelist ja vaimset kindlust, abi ja tuge mitte ainult selle koguduse liikmed, vaid kõik, kes seda soovivad. Kui aga tekitatakse inimestes tunne, et kirikusse minnes võidakse hakata kontrollima tema tervisedokumente koos isikusamasusega, võib see tähendada paljude inimeste jaoks ka sellest hingetoest loobumist…“

Juuni 2021

Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Haigekassa; Eesti Haiglate Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon

Head inimesed!
Viimased poolteist aastat on olnud kõigile Eestimaa elanikele keeruline aeg. Oleme pidanud tegema järeleandmisi meile omastes ja armsates tegevustes ning iga päev kohanema kiiresti muutuvate oludega. See on olnud suur jõupingutus.
Suve algus on helgem ja lootustandev, kuid me ei tohi unustada hinda, mida oleme pidanud maksma.
COVID-19 haigus on Eestis viinud haiglasse ligi 9000 inimest ja nõudnud üle 1000 elu. Nad on olnud meie lähedased ja sõbrad, meie linnade ja valdade elanikud, kogukonna liikmed. Me kutsume üles neid, nagu kõiki teisigi lahkunuid, meenutama ning soovime palju jõudu ja tervist paranenutele. Sügaval südames tunneme elu imelist jätkuvust.
Me seisame iga pere, iga inimese kõrval, kes on kaotanud lähedase. Ühtegi inimest ei ole võimalik asendada, küll aga on hoolimisel ja armastusel jõud leevendada valu ning sammhaaval tervendada elu. Meil on võimalus pakkuda üksteisele tuge.

Juuni 2021 

Ott Aro, Kaitseväe kaplan
Kui minu käest on küsitud, mida ma arvan kaplaniteenistuse vähendamisest ja ühe inimese Kaitseväkke ning teise Kaitseliitu allesjätmisest, on minu aus vastus olnud, et ma ei tea. Üritan selgitada.
Olen kaplani ametikohal olnud erinevates väeosades: Narva-Jõesuus, Tallinnas ja Jõhvis. Selle aja jooksul olen näinud nii Kaitseväe kui ka ajateenijate muutumist. Mõlemad on meie ühiskonna peegelpilt. Kui ühiskond muutub, paistab see ka ajateenistuses silma. Kaitsevägi üritab ajaga kaasas käia ja teenistust uuele põlvkonnale vastuvõetavaks muuta. Selleks on vähendatud ajateenistuse pikkust, muudetud kutsumise tähtaegu, antud rohkem linnalubasid ja vaba aega iseenese jaoks. Nii on ajateenijale jäetud valikuid, millega ta on kokku puutunud tsiviilelus. Videomängud ja burgerid sõdurikodus, võimalus käia vabal ajal sportimas või niisama puhata. Rahaliste ja perekondlike probleemide korral aitab sotsiaaltöötaja ning hingeliste hädade korral psühholoog või kaplan. Need kõik on õiged ja vajalikud meetmed, et noored mehed oleksid valmis võimalikult murevabalt oma riiki teenima.

Ajateenistuse lõpuks on seljatagused iroonilised kommentaarid kiriku ja Jumala ning kaplani kohta enamasti kadunud ja minu juurde leitakse tee.

Juuni 2021 

Kui oled saanud 70 ja üle selle, siis mõtled loomulikult, millised on veel sinu võimalused oma teekaaslasi ja õpilasi teenida. Viimane lockdown’i aeg pani mind koolis internetipõhiselt õpetama ning nii tekkis rida uusi kogemusi ja oskusi.
Tulemuseks oli mõte luua oma YouTube’i kanal. Mõeldud ‒ tehtud. Kanali motoks on: „Kui palju parem on hankida tarkust kui kulda, ja arukuse hankimine on hõbedast olulisem“ (Õp 16:16).
Postitan lühikesi 5–12-minutilisi videosid kolm korda nädalas. Igal pühapäeval võid vaadata mõtisklust selle päeva evangeeliumi üle. Perikoobid on võetud meie Liidu kalendrist.
Igal teisipäeval püüan postitada mõne mõttearenduse üldistel teemadel: poliitikast, elustiilist, haridusest, tervisest jne.
Neljapäeviti leiad kanalilt rubriigist „Minu Piibel“ vaatlusi Pühakirja üle. Analüüsimisele tulevad Piibli tekstid, mis on olnud kristliku kultuuri ja süstemaatilise teoloogia jaoks tähendusrikkad.
On veel üks grupp lühikesi loenguid filosoofiast. Neid tavavaataja ei näe, küll on need aga nähtavad minu õpilastele. Rubriigi nimed on vastavalt kursustele: Filosoofia I ja

Juuni 2021 
Laur Lilleoja, sotsioloog

2020. aasta lõpus viis Eesti Uuringukeskus OÜ Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel 6. korda läbi uuringu „Elust, usust ja usuelust”. Tegemist on 5-aastase intervalliga teostatud elanikkonna uuringuga, mille eesmärgiks on anda ülevaade eestimaalaste usulistest vaadetest ning nendega seonduvatest hoiakutest ja uskumustest. Uuringusse kaasati juhuvalimi meetodil 1000 täisealist Eesti elanikku.

Värskete tulemuste valguses peab usku oluliseks või väga oluliseks enam kui 40% küsitletutest.