Rahvuslik ja vaimulik ärkamine Eesti taasiseseisvumise taustal
August 2021
Peeter Võsu, Oleviste kogudus
Läbi 30 aasta on kõlanud erinevaid seisukohti Eesti iseseisvuse taastamise kohta. Mõne arvates oli meil lihtsalt õnne. On ka pakutud, et olime piisavalt nutikad või et keskvõimul ei jäänud muud üle, kui meie vabadusetaotlusega nõustuda. On öeldud ka, et see oli ime. Üksikud on lisanud: „Jumala ime.“
Puudus manuaal „Kuidas Nõukogude Liidust lahkuda“.
On ilmselge, et jõuga ei oleks me midagi ära teinud. Meil polnud relvastust ega armeed. Polnud ka pretsedenti, mida iseseisvumise saavutamiseks järgida. Nõukogude Liidust ei olnud ju ükski riik lahkunud. Kõik varasemad katsetused seda teha olid läbi kukkunud. Puudus manuaal „Kuidas Nõukogude Liidust lahkuda“.
Meediasse on nendest aegadest jõudnud nii rahvuslike kui toonaste riigijuhtide ausaid tunnistusi, et vabaduse suunas liikumine oli hästi edenenud, kuid puudus selgus, kuidas astuda reaalne samm, et ka soovitud tulemuseni jõuda. Vaatamata sündmuste ootamatule arengule, mis tõi Moskvas võimule Jeltsini, oleks ka tema võinud okupeeritud alade vabanemisele vastu seista. See oleks meie oma riigi lootused kustutanud. Ka rahvusvaheline üldsus ei kiirustanud meie iseseisvust tunnustama enne, kui Venemaa seda tegi.
Oleme väikese rahvana oma iseseisvuse saanud kingitusena, mille eest võlgneme tänu Jumalale. Loomulikult oli kogu selles loos terve hulk erinevate rollidega inimesi, kes tegid ära palju, et need püüdlused realiseeruks. Vaatamata kõigele oli see ime, mille eest saame vaid tänada.