Aprill 2022
Riina Ani, Viljandi baptistikogudus, kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Läbipõlemine on teema, millega on arvatavasti iga inimene ühel või teisel moel kokku puutunud. Uurisin oma Seminari lõputöös, millised on KUSi tudengite mentorite kogemused seoses läbipõlemisega. Antud töös mõistetakse läbipõlemist kui pikaajalisest ülemäärasest stressist tekkinud emotsionaalset, vaimset ja füüsilist kurnatust.
Uurimuse käigus ilmnes, et KUSi mentorid on enamasti läbipõlemisega kokku puutunud kas isiklikult või näinud kõrvalt oma mentiid sellest läbi minemas. Mentorlus aitab läbipõlemisega toime tulla ja kui piisavalt varakult märgata ülekoormuse ohtu, saab seda ka ennetada. Kirjandusest tuli välja, et nendel, kes suudavad enese eest paremini hoolitseda ning piire seada, näiteks reguleerides oma töö- ja puhkeaega, delegeerides ülesandeid kaastöötajatele ning leides rasketel hetkedel tuge oma lähedastelt, on läbipõlemise risk väiksem. Mentorid vastasid küsimusele, mis nende arvates aitab kaasa läbipõlemise ennetamisele, ja tõid vastustes sarnaselt eelmainitule välja, et vaja on avatud suhtlust, läbipõlemise probleemi teadvustamist, hingehoidlikku nõustamist. Lisaks on oluline teadlik puhkamine, töökoormuse kontrolli all hoidmine ja hea ajaplaneerimine. Väga tähtis on elav suhe kogudusega, palveelu ja Püha Vaimu juhtimine.
Kui inimene on läbi põlenud, tunnetab ta seda nii füüsiliselt, vaimselt kui ka emotsionaalselt.
Mentorite kogemused seoses läbipõlemisega
Milliseid kogemusi omavad KUSi tudengite mentorid seoses läbipõlemisega isiklikus elus ja/või mentii elus? Lõputöö jaoks läbitöötatud kirjandusest tuli välja, et igaüks väljendab läbipõlemist omal kombel, kuid põhiteemad on samad: tööle pühendumise kadumine; tähtsast, tähendusrikkast, põnevast tööst on saanud ebameeldiv, teostamatu ja mõttetu kohustus; emotsioonide kulumine; positiivsed tunded, nagu entusiasm, pühendumus, turvatunne ja rõõm, on kadunud. Seda väidet kinnitavad mentorite vastused küsimusele, millised kogemused on neil olnud läbipõlemisega.
Toon mõned näited mentorite vastustest. „Tahtmatus asjaga tegeleda, kiusatus loobuda, madal enesehinnang, täielik abitus, rõõmu kadumine.“ ‒ „Ärevushäiretega depressiooni eelne seisund.“ ‒ „Ikka tuleb elus ette perioode, kui enam ei jõua, aga siis tuleb leida võimalus usaldusisikuga rääkimiseks/puhkamiseks, et mitte läbi põleda.“
Kokkuvõtvalt saame öelda, et ülekoormuse tagajärjed annavad end tunda inimelu kõigil tasanditel. Lisaks eelmainitule on häiritud ka söögiisu ning inimest rõhub pidev väsimustunne. Seega võib järeldada, et kui inimene on läbi põlenud, tunnetab ta seda nii füüsiliselt, vaimselt kui ka emotsionaalselt. Sõltumata põhjustest, kannatab enamik inimesi läbipõlemise all omaenda vajaduste unarusse jätmise, töö- ja puhkeaja tasakaalu rikkumise tõttu.