Vaimulik juht ja ordineerimine

06/2015
Toivo Pilli, Tartu Salemi baptistikoguduse pastor

EKB Liidu töötegijate päevadel Nuutsakul, 22.–23. mail, käsitleti vaimuliku juhtimise ja ordineerimise küsimusi. Mõtteid jagasid Jack Loo, Joosep Tammo, Leho Paldre ja Toivo Pilli.

Eesti vabakogudused on ordineerimisel võtnud eeskujuks suuremate kirikute praktika. Seda on põhjendatud koguduse tegevuse korrastatuse vajadusega. Uues Testamendis said juhtideks need, kellel olid vastavad vaimuannid. Kogudus tunnustas andide rakendamist eestpalvega, millega mõnikord kaasnes käte pealepanemine.

Apostel ütleb: „Me palume teid, vennad, tunnustada neid, kes teie seas tööd teevad..." (1Ts 5:12). Siin ei öelda, „keda ma olen määranud" või „keda teie olete valinud". Juhtimine algas tegelikust tööst, millele kogudus andis oma tunnustuse.

Loe edasi: Vaimulik juht ja ordineerimine

Kolmainsus, Piibel ja Jumala rahvas

05/2015 19 holy trinity-1
Kirikukalendri keerdkäigud
Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Kirikuaasta kalendris tähistame läänekristluse traditsioone järgides nelipühale järgneval pühapäeval kolmainupüha. Idakirikus tähistatakse nelipüha ja kolmainupüha samal päeval, seejuures on kasutusel ka erinev kalender ja nii ongi juhtunud, et käesoleval 2015. a langeb kolmainupüha samale 31. mai päevale nii õigeusu kui läänekirikutes. Kolmainupüha tähistamise läänemaine praktika pärineb keskajast, 14. saj, ja see on jäänud kasutusele ka reformatsioonijärgsel ajal.

Vabakogudustes, kus kirikukalendrist järgitakse ainult suuremaid usupühi, asi sellega ka piirdub, ent vanemates sõsarkirikutes seostuvad kolmainupühaga veel muudki aspektid. Läänekristluse põhjamaise traditsiooni kohaselt tähistati näiteks luterlikus kirikus järgnevaid pühapäevi „pühapäevadena pärast Kolmainu Jumala püha" – sellise jaotuse leiame muide vanadest piiblitrükkidest, kus teksti sees on ära märgitud ka pühapäevased lektsioonid. Nii kõige esimene eestikeelne täispiibel, P1739, kui ka 200 aastat hiljem välja antud suur juubelipiibel SP sisaldavad näiteks Lk 16:19 ees sulgudesse asetatud märkust: „Evangeelium esimesel pühapäeval pärast kolmainujumalapüha". Sama süsteemi leiame veel 1991. a välja antud EELK „Kiriku laulu- ja palveraamatust". Mõned aastad hiljem ühtlustati nimetused oikumeeniliselt vanakirikliku katoliku ja anglikaani tavaga loetleda pühapäevi pärast nelipühi. Nii on praeguses EELK kalendris endine esimene pühapäev pärast kolmainupüha hoopis teine pühapäev pärast nelipüha (koos muutunud lektsioonidega). Sarnast asjakorraldust järgivad ka õigeusklikud, ent kuna nende jaoks nelipüha ongi ühtlasi kolmainupüha, siis loevad nad oma pühapäevi „pühapäevadena pärast kolmainupüha". Kokkuvõtteks võib tõdeda, et kuna pühapäevased piiblikohtade lugemised varieeruvad nii kirikuti kui ajas ja ruumis, siis on ainult mõistlik, et tänapäeval on lektsioonide piibliteksti vahele trükkimisest loobutud.

Loe edasi: Kolmainsus, Piibel ja Jumala rahvas

Tema ristib Püha Vaimuga

04/2015 18 pilliroog
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Ristija Johannes kuulutas ristimist Püha Vaimuga

Püha Vaim ei ole nagu mingi vedelik, mida saab valada.

„Pärast mind tuleb minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba kummardudes lahti päästma. Mina ristin teid veega, aga tema ristib teid Püha Vaimuga" (Mk 1:7–8).
Nii kuulutas Ristija Johannes Kristuse tulekut ja Püha Vaimuga ristimist. Aga mida tähendab, et tema ristib Püha Vaimuga? Johannesel ju puudusid teadmised koguduse hilisematest Püha Vaimu kogemustest. Tema sai toetuda üksnes juutide Pühakirjale ja Jumala juhtimisele. Sellele toetus ju kogu Johannese kuulutus ja tegevus. Üheks keskseks toetuspunktiks oli talle ilmselt prohvet Joeli raamat. Lisaks hirmsale Issanda päevale (vt Jl 1:15; 2:1jj) on seal juttu ka Püha Vaimu väljavalamisest. „Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale. Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi. Ja neil päevil valan ma oma Vaimu ka sulaste ja teenijate peale" (Jl 3:1–2). Siin ei ole mõte selles, nagu oleks Püha Vaim nagu mingi vedelik, mida saab valada, vaid tegemist on piltliku väljendiga, mis iseloomustab toimuva ulatust. Taolise piltliku ütlusega on tegu ka Am 5:24: „Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!" Joeli raamatu kui terviku mõte on: Jumal paneb maal kehtima oma õiguse. Ja selles on koht nii karmil karistusel kui ka Püha Vaimu elustaval jõul. Siin sobib meenutada ka prohvet Malaki kaudu antud Jumala sõnumit. Pärast karmi kohtukuulutust (vt Ml 3:19) pöördub Jumal nende poole, kes tema nime kardavad, ja lubab neile paranemist ning õiguse päikese tõusu (vt Ml 3:20j).

Loe edasi: Tema ristib Püha Vaimuga

Vabadus vanglas ehk ühe lõputöö kirjutamisest

01/2015 18 sven joonatan
Sven-Joonatan Siibak, 3D kogudus

Aastad 2011–2014, mil ma õppisin Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ajalugu, olid minu jaoks igati elumuutvad. Õppima asudes olid mul eluks omad plaanid, omad ideaalid, eesmärgid, mõtted ja soovid, mille poole püüelda. Kuid juba enne esimese semestri lõppu sain Jumalalt kutse asuda rajama kogudust ja elu sai hoopis teise suuna kui varem. Kolmanda õppeaasta septembris leidsin end fakti eest, et nüüd ongi viimane aasta käes ja tuleb asuda kirjutama siiani kaugelnäivat bakalaureusetööd. Küsisin endalt, mis see oleks, millest ma tahan kirjutada, mille kallal viitsiksin ööd ja päevad vaeva näha ning mis ei oleks vaid üks väikene avastusretk minu enda jaoks, vaid võiks endas kanda palju laiemat sõnumit.

Mida oleme täna meile antud vabaduses tegemas ja kui hästi oma igapäevaseid võimalusi evangeeliumi jagamiseks kasutame?

Loe edasi: Vabadus vanglas ehk ühe lõputöö kirjutamisest

„Õige“ koguduse õpetused

01/2015 12 tonu-1
Tõnu Lehtsaar, Tartu Kolgata koguduse diakon

Mind on läbi aastate vaevanud teooria ja praktika, õpetuse ja elu vahekorra küsimus. Psühholoogina tean mitutkümmet isiksuseteooriat, kuid ma ei oska sageli vastata küsimusele, kes on see inimene, kellega ma räägin. Olen õppinud arvukalt nõustamis- ja juhtimisteooriaid, kuid tean, kui raske on inimest aidata või organisatsiooni juhtida. Kristlasena mõtlen Piibli juhistele koguduses ja isiklikus elus, kuid sageli ei suuda neid järgida.

Koguduse edendamiseks kulub ära igasugune teadmine, alates sellest, kuidas kirikuhoonet ehitada ja gruppi juhtida, kuni õpetusliku pädevuseni välja.

Ilmselt soovib iga kristlane, et koguduse elu võiks edeneda. Leian, et edendamiseks kulub ära igasugune teadmine, alates sellest, kuidas kirikuhoonet ehitada ja gruppi juhtida, kuni õpetusliku pädevuseni välja. Samas on need teadmised mõttekad vaid sedavõrd, kuivõrd need teenivad koguduse vaimulikku mõtet – olla Kristuse ihu.

Koguduse edendamise vallas olen muutunud ettevaatlikuks lõplikke lahendusi pakkuvate õpetuste ja soovituste suhtes. Kunagi, kui olin noortejuht, olid meie koguduses parasjagu rasked ajad. Mäletan vaimust võitute dessante meie kogudusse. Kõige raskem oli see, kui „aulised" külalised lõhkusid ära pühendumise ja usalduse kohaliku koguduse vastu, jättes lahkudes endast maha tunde, et siin tehtav on vaimulikult küündimatu või lausa vale.

Loe edasi: „Õige“ koguduse õpetused

Joosep – mees, kes võttis vastutuse

12/2014 12 roosimaa peeter

Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Jeesuse sünd – kogu maailma ajaloo kulgu mõjutanud sündmus – on tõeline Jumala ime. Selle juures kasutas Jumal ka mitmeid inimesi.

Vast kõige enam tuleb evangeeliumides esile Maarja, kes Jumalat siiralt usaldades ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!" (Lk 1:38).
Seoses jõulusündmustikuga on ära toodud mitmete inimeste ütlused. Näiteks vaga Siimeoni sügavamõttelised sõnad: „Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet" (Lk 2:29j). Prohvet Hanna kohta on öeldud, et ta ülistas Jumalat ja rääkis Jeesusest (Lk 2:36–38). Ootuspäraselt on kõige pikemalt toodud Maarja kiituslaul (Lk 1:46–55).

Mees pidi suutma pere eest hoolitseda ja vastutust kanda.

Aga Joosep? Evangeeliumidest ei loe me ühtegi Joosepi sõna. Ta oli mees, kes neis sündmustes jäi nagu tahaplaanile, kuid ometi oli temagi osa väga otsustava tähtsusega. Joosep oli mees, kes julges võtta vastutuse.

Mida me teame Joosepist? Ta oli lihtne puusepp. See ametinimetus võis tähendada nii ehitusmeistrit, aga ka lihtsalt käsitöölist. Samas oli Joosep auväärsest Taaveti soost. Tema kodukoht oli seesama Petlemm, kust pärines ka kuningas Taavet.

Taaveti järglaste üle arvestuse pidamine oli kestnud sajandeid. Tulid uued põlvkonnad, nende nimed tuli kanda suguvõsanimistusse. Ning selles nimistus oli koht ka Joosepi jaoks.

Loe edasi: Joosep – mees, kes võttis vastutuse