Jeesus kui õpetaja

07-08/2015 18 saup6ld urmas

Urmas Saupõllu kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Õppimine Seminaris ja selle lõpusirgel lõputöö kirjutamine oli kui rändamine ajas, milles leidsin end Jumala hoidmises, juhtimises ja kõnetustes. Lõputööle pühendusin terve viimase kooliaasta. Aega oli ja nautisin seda täiega. Oma juhendaja Peeter Roosimaaga koos veedetud aeg Uut Testamenti lahates oli äärmiselt rikastav. See andis juurde oskust näha Piibli tekste avaramalt ja samas detailsemalt.

Imed õpetavad meile usaldust Jeesuse suhtes, kes teadis algusest lõpuni, miks ta midagi tegi.

Lõputöö „Jeesus kui õpetaja" kirjutamise juures olid mulle olulised eelkõige kaks aspekti: teema aktuaalsus ja huvi antud valdkonna vastu.

Loe edasi: Jeesus kui õpetaja

Kutsumine ja võidmine

06/2015 12 allan lilleorg

Taavo Lige, Nõmme baptistikoguduse pastor

22.–23. maini toimusid Nuutsakul meie vendluse vaimulike töötegijate päevad. Kaunis kevadine loodus tervitas saabujaid juba paljudele armsaks saanud laagrikeskuses. Avaõhtu teemaks oli korraldajate poolt valitud „Kutsumisest ja võidmisest". Need on mõisted ja valdkonnad, mille üle on enese sees ilmselt mõtisklenud iga jumalariigitöös olev inimene. Nii oli teema igati asjakohane ja positiivselt intrigeeriv. Teemakäsitlus oli jaotatud kahe esineja vahel, kelleks olid meie liidu president Meego Remmel ja Kiviõli vabakoguduse pastor Allan Lilleorg.

Võidmine on Jumala poolt antud võimekus teostada antud hetkes Jumala plaani..

Rõõmsaks üllatuseks ei järgnenud kahte sügavteoloogilist ettekannet, vaid praktiline ja kaasahaaravalt eluline mõttevahetus ning kogemuste jagamine.

Meego jaotas kokkutulnud kaheksasse gruppi ja esitas rühmasiseseks aruteluks kolm küsimust. Hiljem tehti vastustest kokkuvõte ja jagati seda ühiselt.

Loe edasi: Kutsumine ja võidmine

Vaimulik juht ja ordineerimine

06/2015
Toivo Pilli, Tartu Salemi baptistikoguduse pastor

EKB Liidu töötegijate päevadel Nuutsakul, 22.–23. mail, käsitleti vaimuliku juhtimise ja ordineerimise küsimusi. Mõtteid jagasid Jack Loo, Joosep Tammo, Leho Paldre ja Toivo Pilli.

Eesti vabakogudused on ordineerimisel võtnud eeskujuks suuremate kirikute praktika. Seda on põhjendatud koguduse tegevuse korrastatuse vajadusega. Uues Testamendis said juhtideks need, kellel olid vastavad vaimuannid. Kogudus tunnustas andide rakendamist eestpalvega, millega mõnikord kaasnes käte pealepanemine.

Apostel ütleb: „Me palume teid, vennad, tunnustada neid, kes teie seas tööd teevad..." (1Ts 5:12). Siin ei öelda, „keda ma olen määranud" või „keda teie olete valinud". Juhtimine algas tegelikust tööst, millele kogudus andis oma tunnustuse.

Loe edasi: Vaimulik juht ja ordineerimine

Kolmainsus, Piibel ja Jumala rahvas

05/2015 19 holy trinity-1
Kirikukalendri keerdkäigud
Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Kirikuaasta kalendris tähistame läänekristluse traditsioone järgides nelipühale järgneval pühapäeval kolmainupüha. Idakirikus tähistatakse nelipüha ja kolmainupüha samal päeval, seejuures on kasutusel ka erinev kalender ja nii ongi juhtunud, et käesoleval 2015. a langeb kolmainupüha samale 31. mai päevale nii õigeusu kui läänekirikutes. Kolmainupüha tähistamise läänemaine praktika pärineb keskajast, 14. saj, ja see on jäänud kasutusele ka reformatsioonijärgsel ajal.

Vabakogudustes, kus kirikukalendrist järgitakse ainult suuremaid usupühi, asi sellega ka piirdub, ent vanemates sõsarkirikutes seostuvad kolmainupühaga veel muudki aspektid. Läänekristluse põhjamaise traditsiooni kohaselt tähistati näiteks luterlikus kirikus järgnevaid pühapäevi „pühapäevadena pärast Kolmainu Jumala püha" – sellise jaotuse leiame muide vanadest piiblitrükkidest, kus teksti sees on ära märgitud ka pühapäevased lektsioonid. Nii kõige esimene eestikeelne täispiibel, P1739, kui ka 200 aastat hiljem välja antud suur juubelipiibel SP sisaldavad näiteks Lk 16:19 ees sulgudesse asetatud märkust: „Evangeelium esimesel pühapäeval pärast kolmainujumalapüha". Sama süsteemi leiame veel 1991. a välja antud EELK „Kiriku laulu- ja palveraamatust". Mõned aastad hiljem ühtlustati nimetused oikumeeniliselt vanakirikliku katoliku ja anglikaani tavaga loetleda pühapäevi pärast nelipühi. Nii on praeguses EELK kalendris endine esimene pühapäev pärast kolmainupüha hoopis teine pühapäev pärast nelipüha (koos muutunud lektsioonidega). Sarnast asjakorraldust järgivad ka õigeusklikud, ent kuna nende jaoks nelipüha ongi ühtlasi kolmainupüha, siis loevad nad oma pühapäevi „pühapäevadena pärast kolmainupüha". Kokkuvõtteks võib tõdeda, et kuna pühapäevased piiblikohtade lugemised varieeruvad nii kirikuti kui ajas ja ruumis, siis on ainult mõistlik, et tänapäeval on lektsioonide piibliteksti vahele trükkimisest loobutud.

Loe edasi: Kolmainsus, Piibel ja Jumala rahvas

Tema ristib Püha Vaimuga

04/2015 18 pilliroog
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Ristija Johannes kuulutas ristimist Püha Vaimuga

Püha Vaim ei ole nagu mingi vedelik, mida saab valada.

„Pärast mind tuleb minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba kummardudes lahti päästma. Mina ristin teid veega, aga tema ristib teid Püha Vaimuga" (Mk 1:7–8).
Nii kuulutas Ristija Johannes Kristuse tulekut ja Püha Vaimuga ristimist. Aga mida tähendab, et tema ristib Püha Vaimuga? Johannesel ju puudusid teadmised koguduse hilisematest Püha Vaimu kogemustest. Tema sai toetuda üksnes juutide Pühakirjale ja Jumala juhtimisele. Sellele toetus ju kogu Johannese kuulutus ja tegevus. Üheks keskseks toetuspunktiks oli talle ilmselt prohvet Joeli raamat. Lisaks hirmsale Issanda päevale (vt Jl 1:15; 2:1jj) on seal juttu ka Püha Vaimu väljavalamisest. „Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale. Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi. Ja neil päevil valan ma oma Vaimu ka sulaste ja teenijate peale" (Jl 3:1–2). Siin ei ole mõte selles, nagu oleks Püha Vaim nagu mingi vedelik, mida saab valada, vaid tegemist on piltliku väljendiga, mis iseloomustab toimuva ulatust. Taolise piltliku ütlusega on tegu ka Am 5:24: „Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!" Joeli raamatu kui terviku mõte on: Jumal paneb maal kehtima oma õiguse. Ja selles on koht nii karmil karistusel kui ka Püha Vaimu elustaval jõul. Siin sobib meenutada ka prohvet Malaki kaudu antud Jumala sõnumit. Pärast karmi kohtukuulutust (vt Ml 3:19) pöördub Jumal nende poole, kes tema nime kardavad, ja lubab neile paranemist ning õiguse päikese tõusu (vt Ml 3:20j).

Loe edasi: Tema ristib Püha Vaimuga

Vabadus vanglas ehk ühe lõputöö kirjutamisest

01/2015 18 sven joonatan
Sven-Joonatan Siibak, 3D kogudus

Aastad 2011–2014, mil ma õppisin Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ajalugu, olid minu jaoks igati elumuutvad. Õppima asudes olid mul eluks omad plaanid, omad ideaalid, eesmärgid, mõtted ja soovid, mille poole püüelda. Kuid juba enne esimese semestri lõppu sain Jumalalt kutse asuda rajama kogudust ja elu sai hoopis teise suuna kui varem. Kolmanda õppeaasta septembris leidsin end fakti eest, et nüüd ongi viimane aasta käes ja tuleb asuda kirjutama siiani kaugelnäivat bakalaureusetööd. Küsisin endalt, mis see oleks, millest ma tahan kirjutada, mille kallal viitsiksin ööd ja päevad vaeva näha ning mis ei oleks vaid üks väikene avastusretk minu enda jaoks, vaid võiks endas kanda palju laiemat sõnumit.

Mida oleme täna meile antud vabaduses tegemas ja kui hästi oma igapäevaseid võimalusi evangeeliumi jagamiseks kasutame?

Loe edasi: Vabadus vanglas ehk ühe lõputöö kirjutamisest