Piibellik majapidamine kogudustes

01/2014 12 alice-1
Alice Pärnitsi kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Minu Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöö teemaks oli „Õpetus heast majapidamisest Piiblis ja kaasaegses vabakirikus Eesti EKB Liidu näitel".

Piibli üks keskseid tõdesid on: kõik kuulub Jumalale.

Kas me tunnistame seda või mitte, kuid taotlus elada võimalikult rahuldustpakkuvat elu on inimesele loomuomane. Kristlastena oleme tihti nagu kitsed kolme kuhja vahel: valida tuleb halva, hea ja suurepärase vahel − seda kõike oma arusaamise põhjal kombineerides. Piibel toob aga välja oma elujuhise: „et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises" (Kl 1:10).

Loe edasi: Piibellik majapidamine kogudustes

Otsides usku inglise keele tunnis

11/2013 21 P6134257-2
James Larsoni kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Töötasin mitu aastat Eesti koolides võõrkeele õpetajana. Pean tunnistama, et koolimajas puutusin usuteemaga kokku väga vähe. Paar korda küsis üks julge õpilane, kas ma usun Jumalasse? Vastasin „jah" ja üldiselt jutt sinnapaika jäigi. Kas kristlasena oleksin pidanud ütlema rohkem?

Arutelu keelte koosolekutel läks tihti sellele, et õpilased tegelevad nii paljude muude asjadega – sh ekskursioonid, erinevad klubid, sündmused – et neil ei ole aega tunnis käia ja keelt selgeks saada. Samuti kurdeti, et ei ole aega n-ö „lõimumiseks" – muude teemade sisseviimine keele õpetamisel – ja õpetajatel samuti ei ole aega lisamaterjale otsida. Seega, isegi kui riiklikus õppekavas on „kultuurilised" teemad esindatud, ei tähenda see, et kool leiaks aega nende käsitlemiseks. Õpik on ju vaja läbi võtta – keel on vaja selgeks saada – õpilased peavad sooritama riikliku eksami, mis sisaldab suuresti grammatikat.

Religiooni üle arutlemiseks rohkem aega ei olnud. Aga kas peaks? Kas tuleks jätta midagi kõrvale, et õpetaja saaks võtta väljastpoolt õpikut midagi kultuuri või isegi religiooni kohta? Kas usu üle peaks üldse arutlema koolis? Paljude vabakoguduste üks tunnusjoon on, et riik ja kirik peavad olema lahutatud. Kas see siis tähendab, et usk ei tohi leida kõlapinda koolis, mis on ju riiklik institutsioon? Kuidas võiks leida usku koolis?

Üks lugu oli nunnast, kes kirjeldab maalinguid, ja teine kirikuõpetajast, kes õpib autoga sõitma.

Loe edasi: Otsides usku inglise keele tunnis

Pöördumine Vanas Testamendis

10/201312 maarja larson
Maarja Larsoni kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Pöördumise ehk meeleparanduse nõue on meile tuttavam Uuest Testamendist. Kuid mida kõneleb sellest juba Vana Testament? Sellest huvist lähtuvalt valisin oma diplomitöö teemaks „Pöördumise keskseid momente Vana Testamendi raamatutes". Esmase ülevaate pöördumissõnumist Piiblis annab vastavate märksõnadega tutvumine. Heebreakeelses Vanas Testamendis väljendatakse pöördumist mitme sõnaga. Neljast pöördumist kirjeldavast tegusõnast on kõige enam kasutusel üks – šub. See sõna tähistab eelkõige füüsilise liikumise muutust – end pöörama, ümber pöörduma, tagasi pöörduma. Sõna ülekantud tähenduseks on pöörduma Jumala poole või temast ära. Verb kirjeldab väga ilmekalt meeleparanduse kahte poolt – ärapöördumine kurjast ja pöördumine hea poole.

Pöördumine tähendas tagasitulemist Jumala käskude pidamise juurde.

Milles seisnes pöördumine Vanas Testamendis?

Millest pidi ära pöörduma? Millal ja kuidas pöörduti Jumala poole? Nendele küsimustele vastuse leidmisele aitab kaasa üldise konteksti mõistmine. Jumal oli oma rahvale andnud Siinail Moosese kaudu Seaduse, millega kaasnes kohustus kuuletuda Jumala käskudele. Me loeme, kuidas Iisrael ei olnud selles kuigi ustav. Siis ootas Jumal oma rahvalt meeleparandust. Pöördumine tähendas tagasitulemist käskude pidamise juurde.

Loe edasi: Pöördumine Vanas Testamendis

„Sõna“ saatering Pereraadios sai täis

09/201323 mari jannar peeter
Mari ja Jannar Järg

„Alguses oli sõna, ja sõna oli Jumala juures, ja sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole midagi, mis on tekkinud." Selle kirjakohaga tervitas kuulajaid Pereraadio piibliõppe saade „Sõna" 2008. a jaanuarist kuni 2013. a augusti keskpaigani, mil läks eetrisse sarja viimane saade. Kuue aasta vältel uuriti kõiki Piibli 66 raamatut Moosesest Johannese ilmutuseni. Saade pakkus kuulajaile nii teoloogilisi taustateadmisi, Jumala Vaimust juhitud jutlusi kui ka tunnistusi erinevate inimeste kogemustest.

Üks eksklusiivsemaid tunnistusi pärines 70ndatest, mil Valga evangeelse nädala ühel teenistusel kõneles tol ajal veel noor usklik Tõnu Lehtsaar.

„Sõna" sai alguse Pereraadio ustava töötegija Tõnu Lehtsaare murest Piiblit uurivate saadete vähesuse pärast. Oma tähelepanekuid jaganud, pakkus ta ise välja ka saate formaadi, mis osutus hiljem toimivaks läbi terve sarja. Tartu Kolgata kogudusest leiti saatele sobivaks toimetajaks Rivo Rajandu, kelle teoloogiline haridus „Sõna" vedamisele tugevasti kaasa aitas. Toimetaja ülesandeks jäi iga saate jaoks materjal otsida: sõlmida kokkulepped vaimulikest õppejõudude Peeter Roosimaa ja Ermo Jürmaga, valida sobiv jutlus ning leida kõnekas tunnistus saate sõnumit kinnitama.

Loe edasi: „Sõna“ saatering Pereraadios sai täis

Efesose kirja 5:21–33 eksegeetiline vaatlus

09/201312 helina-diana
Helina-Diana Helmdorfi kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Seminari lõputöös soovisin käsitleda ainest, millel oleks ühtaegu nii maiselt praktiline kui ka sügav vaimulik väärtus. Kord autoroolis Jumalaga kõneldes tajusin ühtäkki selgelt, et minu kauaotsitud teema peitub Efesose kirjas. Selle viiendas peatükis joonistub praktiliste printsiipide taustal välja Pauluse teoloogiline arusaam abielu kristoloogilisest olemusest. Tekstilõik Ef 5:21–33 seob väga oskuslikult kaks dimensiooni – maise ja taevase ühenduse, käsitledes terviklikult nii inimese ihulikku kui vaimulikku intiimsust.

Paulus võib kirjutada pikalt, nimetamata nt sõna „kogudus", kuid ta ei kõnele eriti millestki, viitamata Kristusele.

Meie elu ja kristlik kuulutus on viljakas siis, kui see rajaneb Jumala Sõna tasakaalustatud õpetusel, mistõttu on hädavajalik seda sügavuti tundma õppida. Diplomitöö keskendub valitud kirjakoha eksegeetilisele analüüsile. Ma käsitlesin nii tekstiga seotud ajastuloolisi teemasid, selle taustsüsteemi, samuti Efesose kirja adressaadi ja autorsusega seotud küsimusi. Eelkõige seadsin eesmärgiks uurida välja, mida ütleb Paulus nende mitmekihiliste mõttekujundite kaudu abielu kohta. Millist sõnumit edastab perikoop Kristuse ja koguduse suhte kohta.

Loe edasi: Efesose kirja 5:21–33 eksegeetiline vaatlus

Jutlustamine – Jumala mõtete edasiandmine II

08/201313 pastorite hommik
Jack Loo
Algus Teekäijas 06.2013

Oma jutlust kujundama hakates jälgige, et uurite Piiblit antud tekstis kõige olulisema tõe väljaselgitamiseks. Siis võtke see tõde kokku ühte lihtsasse lausesse. See lause peaks olema vastus küsimusele: „Mis on olulisim tõde, mille inimesed peaksid minu jutlusest koju kaasa saama?" Kuna keskne tõde on nii oluline, ehitage oma jutlus üles selle ümber. Kontrollige keskse tõe valguses jutluse vormi ja suunitlust.

Jutlustamise eesmärk on muuta elusid.

Jälgige, et iga jutlus avaldaks Jumala mõtteid, nagu need teie tekstist ilmnevad. Seminaris jutlustamistunde andes oli minu vist sagedasim küsimus üliõpilastele: „Kus see mõte teie valitud tekstis kirjas on?" Apostel Paulus õhutab meid õppima „mitte üle selle, mis on kirjutatud" (1Kr 4:6). Meie, jutlustajad, ei tohiks juhtida kuulajaid mõtete jänesehaakidele, millel pole midagi pistmist meie jutluse piibelliku põhiteemaga. Me ei tohiks kulutada oma jutlust omaenda või kellegi teise arvamustele, otsekui oleksid need sama autoriteetsed kui Jumala mõtted.

.

Loe edasi: Jutlustamine – Jumala mõtete edasiandmine II