Pöördumine Vanas Testamendis

10/201312 maarja larson
Maarja Larsoni kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Pöördumise ehk meeleparanduse nõue on meile tuttavam Uuest Testamendist. Kuid mida kõneleb sellest juba Vana Testament? Sellest huvist lähtuvalt valisin oma diplomitöö teemaks „Pöördumise keskseid momente Vana Testamendi raamatutes". Esmase ülevaate pöördumissõnumist Piiblis annab vastavate märksõnadega tutvumine. Heebreakeelses Vanas Testamendis väljendatakse pöördumist mitme sõnaga. Neljast pöördumist kirjeldavast tegusõnast on kõige enam kasutusel üks – šub. See sõna tähistab eelkõige füüsilise liikumise muutust – end pöörama, ümber pöörduma, tagasi pöörduma. Sõna ülekantud tähenduseks on pöörduma Jumala poole või temast ära. Verb kirjeldab väga ilmekalt meeleparanduse kahte poolt – ärapöördumine kurjast ja pöördumine hea poole.

Pöördumine tähendas tagasitulemist Jumala käskude pidamise juurde.

Milles seisnes pöördumine Vanas Testamendis?

Millest pidi ära pöörduma? Millal ja kuidas pöörduti Jumala poole? Nendele küsimustele vastuse leidmisele aitab kaasa üldise konteksti mõistmine. Jumal oli oma rahvale andnud Siinail Moosese kaudu Seaduse, millega kaasnes kohustus kuuletuda Jumala käskudele. Me loeme, kuidas Iisrael ei olnud selles kuigi ustav. Siis ootas Jumal oma rahvalt meeleparandust. Pöördumine tähendas tagasitulemist käskude pidamise juurde.

Loe edasi: Pöördumine Vanas Testamendis

„Sõna“ saatering Pereraadios sai täis

09/201323 mari jannar peeter
Mari ja Jannar Järg

„Alguses oli sõna, ja sõna oli Jumala juures, ja sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole midagi, mis on tekkinud." Selle kirjakohaga tervitas kuulajaid Pereraadio piibliõppe saade „Sõna" 2008. a jaanuarist kuni 2013. a augusti keskpaigani, mil läks eetrisse sarja viimane saade. Kuue aasta vältel uuriti kõiki Piibli 66 raamatut Moosesest Johannese ilmutuseni. Saade pakkus kuulajaile nii teoloogilisi taustateadmisi, Jumala Vaimust juhitud jutlusi kui ka tunnistusi erinevate inimeste kogemustest.

Üks eksklusiivsemaid tunnistusi pärines 70ndatest, mil Valga evangeelse nädala ühel teenistusel kõneles tol ajal veel noor usklik Tõnu Lehtsaar.

„Sõna" sai alguse Pereraadio ustava töötegija Tõnu Lehtsaare murest Piiblit uurivate saadete vähesuse pärast. Oma tähelepanekuid jaganud, pakkus ta ise välja ka saate formaadi, mis osutus hiljem toimivaks läbi terve sarja. Tartu Kolgata kogudusest leiti saatele sobivaks toimetajaks Rivo Rajandu, kelle teoloogiline haridus „Sõna" vedamisele tugevasti kaasa aitas. Toimetaja ülesandeks jäi iga saate jaoks materjal otsida: sõlmida kokkulepped vaimulikest õppejõudude Peeter Roosimaa ja Ermo Jürmaga, valida sobiv jutlus ning leida kõnekas tunnistus saate sõnumit kinnitama.

Loe edasi: „Sõna“ saatering Pereraadios sai täis

Efesose kirja 5:21–33 eksegeetiline vaatlus

09/201312 helina-diana
Helina-Diana Helmdorfi kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Seminari lõputöös soovisin käsitleda ainest, millel oleks ühtaegu nii maiselt praktiline kui ka sügav vaimulik väärtus. Kord autoroolis Jumalaga kõneldes tajusin ühtäkki selgelt, et minu kauaotsitud teema peitub Efesose kirjas. Selle viiendas peatükis joonistub praktiliste printsiipide taustal välja Pauluse teoloogiline arusaam abielu kristoloogilisest olemusest. Tekstilõik Ef 5:21–33 seob väga oskuslikult kaks dimensiooni – maise ja taevase ühenduse, käsitledes terviklikult nii inimese ihulikku kui vaimulikku intiimsust.

Paulus võib kirjutada pikalt, nimetamata nt sõna „kogudus", kuid ta ei kõnele eriti millestki, viitamata Kristusele.

Meie elu ja kristlik kuulutus on viljakas siis, kui see rajaneb Jumala Sõna tasakaalustatud õpetusel, mistõttu on hädavajalik seda sügavuti tundma õppida. Diplomitöö keskendub valitud kirjakoha eksegeetilisele analüüsile. Ma käsitlesin nii tekstiga seotud ajastuloolisi teemasid, selle taustsüsteemi, samuti Efesose kirja adressaadi ja autorsusega seotud küsimusi. Eelkõige seadsin eesmärgiks uurida välja, mida ütleb Paulus nende mitmekihiliste mõttekujundite kaudu abielu kohta. Millist sõnumit edastab perikoop Kristuse ja koguduse suhte kohta.

Loe edasi: Efesose kirja 5:21–33 eksegeetiline vaatlus

Jutlustamine – Jumala mõtete edasiandmine II

08/201313 pastorite hommik
Jack Loo
Algus Teekäijas 06.2013

Oma jutlust kujundama hakates jälgige, et uurite Piiblit antud tekstis kõige olulisema tõe väljaselgitamiseks. Siis võtke see tõde kokku ühte lihtsasse lausesse. See lause peaks olema vastus küsimusele: „Mis on olulisim tõde, mille inimesed peaksid minu jutlusest koju kaasa saama?" Kuna keskne tõde on nii oluline, ehitage oma jutlus üles selle ümber. Kontrollige keskse tõe valguses jutluse vormi ja suunitlust.

Jutlustamise eesmärk on muuta elusid.

Jälgige, et iga jutlus avaldaks Jumala mõtteid, nagu need teie tekstist ilmnevad. Seminaris jutlustamistunde andes oli minu vist sagedasim küsimus üliõpilastele: „Kus see mõte teie valitud tekstis kirjas on?" Apostel Paulus õhutab meid õppima „mitte üle selle, mis on kirjutatud" (1Kr 4:6). Meie, jutlustajad, ei tohiks juhtida kuulajaid mõtete jänesehaakidele, millel pole midagi pistmist meie jutluse piibelliku põhiteemaga. Me ei tohiks kulutada oma jutlust omaenda või kellegi teise arvamustele, otsekui oleksid need sama autoriteetsed kui Jumala mõtted.

.

Loe edasi: Jutlustamine – Jumala mõtete edasiandmine II

Jutlustamine – Jumala mõtete edasiandmine, I osa

12 pilli loo-106/2013 Jack Loo

Aastaid tagasi kõnelesin ühel perekonverentsil Kalifornia mägedes. Ühel hommikul alustas üks täiskasvanutest sõbralikku vestlust minu toona kuueaastase poja Robert'iga. Teadmata, et Robert on konverentsi kõneleja poeg, küsis ta temalt: „Mis tööd su isa teeb?" Mu poeg vastas kiiresti: „Mu isa ei tee tööd, ta ainult räägib."

Mu poeg vastas kiiresti: „Mu isa ei tee tööd, ta ainult räägib."

Ma naeratan, kui mõtlen oma pisipoja vaatenurgale. Kuid jutlustamine pole ju pelgalt rääkimine, eks? Kindlasti pole ta selleks mõeldud. Jutlustamine on mõeldud Jumala mõtete edasiandmiseks. Meie, jutlustajad, oleme kutsutud enamaks kui lihtsalt oma sõnade väljaütlemiseks. Oleme kutsutud kuulutama Jumala sõnu. Jesaja 51:16s teatab Jumal: „Ja ma panin oma sõnad sulle suhu, ma peitsin sind oma käe varju alla." See kirjakoht on mind nii lohutanud kui kohutanud. Teadmine, et Jumala käsi on minu peal, on sügavalt lohutav. Teadmine, et kannan vastutust tema poolt minu suhu pandud pühade sõnade eest, võib olla ka kohutav. Kuid see ongi jutlustamine.

Loe edasi: Jutlustamine – Jumala mõtete edasiandmine, I osa

Meie igapäevane leib

11/2012
Tiina Holmen, Pärnu Immaanueli koguduse liige

18 tiina holmenMinu rännak usuteel algas juba üsna ammu – tudengipõlves. Sattusin ühte tuppa elama koos rõõmsameelse ja heatahtliku tütarlapsega, kes oma iseloomult oli mulle täielik vastand. Selline kunstniku-tüüp, kellel minu meelest näis reaalse eluga olevat vähe pistmist. Mina tõsimeelse praktikuna olin kinnine ja endasse tõmbunud, toanaaber seevastu puistas mulle kõigest – oma südamevaludest ja unelmatest. Ja kui ta elus vastutuult kohtas, siis oli ta väga õnnetu ja nuttis minu kaelas. Mäletan, kui võõrastav see mulle tookord tundus. Minu meelest oli ta emotsionaalselt kole ebastabiilne (andku ta see väide mulle andeks!) ja tihti mõtlesin oma isekuses: milleks küll selline tuulelipp minuga tuba jagama sattus?

.

Loe edasi: Meie igapäevane leib