02/2014
Indrek Luide kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Juba enne seminari õpinguid usaldati minu kätte Karmeli Vabakoguduse kõik dokumendid, mida oli hoolikalt hoidnud pastor Ernst Ader. Kui saabus aeg lõputöö teema valida, oli hea põhjus süveneda sellesse materjali tõsisemalt. Diplomitöö pealkiri: Tallinna Karmeli Evangeeliumi Kristlaste Vabausuühing.

Stroomi ärkamine

Karmeli usuühingu sündimisele eelnesid väga olulised sündmused. 1905. aastal kuulutas juudi soost evangelist Johannes Rubanovitš Tallinnas Stroomi rannas Eduard Lilienthali suvila katuselt evangeeliumi. Miks katuselt? Sest kokkutulnute hulk oli niivõrd suur. Ajaloolise mälu järgi ligi 5000 inimest. Neid koosolekuid loetakse evangeeliumi kristlaste liikumise alguseks.

Aeg oli poliitiliselt väga pingeline. Ühiskonnas kasvas jumalatus, mis omakorda põhjustas inimestele sisemisi kriise. Drastiliselt suurenes alkoholism. Kõlbeline langus ning usuliste huvide vähenemine kutsus esile kristlike kogukondade hoogsama tegevuse ateismi pealetungi peatamiseks.
Stroomi rannas toimunud vaimulikud kokkutulekud hõlmasid perioodi 1905–1910. Elu normaalne osa on, et vastsündinute eest tuleb hoolitseda ja ka usulist arengut tuleb suunata. Evangelistidelt oodati edasisi juhatusi: õpetamist, julgustamist ja manitsemist. Ühtlasi tähendas see, et liikumine vajas enda määratlemist. „Paistab, et uskkondade piire ületava osaduse taustal jäi paljudele nende senine koguduslik elu kitsaks," kirjutab Peeter Roosimaa.

01/2014
Alice Pärnitsi kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Minu Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöö teemaks oli „Õpetus heast majapidamisest Piiblis ja kaasaegses vabakirikus Eesti EKB Liidu näitel".

Piibli üks keskseid tõdesid on: kõik kuulub Jumalale.

Kas me tunnistame seda või mitte, kuid taotlus elada võimalikult rahuldustpakkuvat elu on inimesele loomuomane. Kristlastena oleme tihti nagu kitsed kolme kuhja vahel: valida tuleb halva, hea ja suurepärase vahel − seda kõike oma arusaamise põhjal kombineerides. Piibel toob aga välja oma elujuhise: „et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises" (Kl 1:10).

11/2013
James Larsoni kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Töötasin mitu aastat Eesti koolides võõrkeele õpetajana. Pean tunnistama, et koolimajas puutusin usuteemaga kokku väga vähe. Paar korda küsis üks julge õpilane, kas ma usun Jumalasse? Vastasin „jah" ja üldiselt jutt sinnapaika jäigi. Kas kristlasena oleksin pidanud ütlema rohkem?

Arutelu keelte koosolekutel läks tihti sellele, et õpilased tegelevad nii paljude muude asjadega – sh ekskursioonid, erinevad klubid, sündmused – et neil ei ole aega tunnis käia ja keelt selgeks saada. Samuti kurdeti, et ei ole aega n-ö „lõimumiseks" – muude teemade sisseviimine keele õpetamisel – ja õpetajatel samuti ei ole aega lisamaterjale otsida. Seega, isegi kui riiklikus õppekavas on „kultuurilised" teemad esindatud, ei tähenda see, et kool leiaks aega nende käsitlemiseks. Õpik on ju vaja läbi võtta – keel on vaja selgeks saada – õpilased peavad sooritama riikliku eksami, mis sisaldab suuresti grammatikat.

Religiooni üle arutlemiseks rohkem aega ei olnud. Aga kas peaks? Kas tuleks jätta midagi kõrvale, et õpetaja saaks võtta väljastpoolt õpikut midagi kultuuri või isegi religiooni kohta? Kas usu üle peaks üldse arutlema koolis? Paljude vabakoguduste üks tunnusjoon on, et riik ja kirik peavad olema lahutatud. Kas see siis tähendab, et usk ei tohi leida kõlapinda koolis, mis on ju riiklik institutsioon? Kuidas võiks leida usku koolis?

Üks lugu oli nunnast, kes kirjeldab maalinguid, ja teine kirikuõpetajast, kes õpib autoga sõitma.

10/2013
Maarja Larsoni kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Pöördumise ehk meeleparanduse nõue on meile tuttavam Uuest Testamendist. Kuid mida kõneleb sellest juba Vana Testament? Sellest huvist lähtuvalt valisin oma diplomitöö teemaks „Pöördumise keskseid momente Vana Testamendi raamatutes". Esmase ülevaate pöördumissõnumist Piiblis annab vastavate märksõnadega tutvumine. Heebreakeelses Vanas Testamendis väljendatakse pöördumist mitme sõnaga. Neljast pöördumist kirjeldavast tegusõnast on kõige enam kasutusel üks – šub. See sõna tähistab eelkõige füüsilise liikumise muutust – end pöörama, ümber pöörduma, tagasi pöörduma. Sõna ülekantud tähenduseks on pöörduma Jumala poole või temast ära. Verb kirjeldab väga ilmekalt meeleparanduse kahte poolt – ärapöördumine kurjast ja pöördumine hea poole.

Pöördumine tähendas tagasitulemist Jumala käskude pidamise juurde.

Milles seisnes pöördumine Vanas Testamendis?

Millest pidi ära pöörduma? Millal ja kuidas pöörduti Jumala poole? Nendele küsimustele vastuse leidmisele aitab kaasa üldise konteksti mõistmine. Jumal oli oma rahvale andnud Siinail Moosese kaudu Seaduse, millega kaasnes kohustus kuuletuda Jumala käskudele. Me loeme, kuidas Iisrael ei olnud selles kuigi ustav. Siis ootas Jumal oma rahvalt meeleparandust. Pöördumine tähendas tagasitulemist käskude pidamise juurde.

09/2013
Mari ja Jannar Järg

„Alguses oli sõna, ja sõna oli Jumala juures, ja sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole midagi, mis on tekkinud." Selle kirjakohaga tervitas kuulajaid Pereraadio piibliõppe saade „Sõna" 2008. a jaanuarist kuni 2013. a augusti keskpaigani, mil läks eetrisse sarja viimane saade. Kuue aasta vältel uuriti kõiki Piibli 66 raamatut Moosesest Johannese ilmutuseni. Saade pakkus kuulajaile nii teoloogilisi taustateadmisi, Jumala Vaimust juhitud jutlusi kui ka tunnistusi erinevate inimeste kogemustest.

Üks eksklusiivsemaid tunnistusi pärines 70ndatest, mil Valga evangeelse nädala ühel teenistusel kõneles tol ajal veel noor usklik Tõnu Lehtsaar.

„Sõna" sai alguse Pereraadio ustava töötegija Tõnu Lehtsaare murest Piiblit uurivate saadete vähesuse pärast. Oma tähelepanekuid jaganud, pakkus ta ise välja ka saate formaadi, mis osutus hiljem toimivaks läbi terve sarja. Tartu Kolgata kogudusest leiti saatele sobivaks toimetajaks Rivo Rajandu, kelle teoloogiline haridus „Sõna" vedamisele tugevasti kaasa aitas. Toimetaja ülesandeks jäi iga saate jaoks materjal otsida: sõlmida kokkulepped vaimulikest õppejõudude Peeter Roosimaa ja Ermo Jürmaga, valida sobiv jutlus ning leida kõnekas tunnistus saate sõnumit kinnitama.