Minge siis, tehke jüngriteks!

04/2012 Margus Kask, KUS rektor

I osa

Matteuse evangeeliumi eelviimases lauses kõlab Jeesuse käsk: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!" Kas see kehtib ka meile? Me ei pea ilmselt selles küsimuses korraldama hääletust. Jeesuse nõue on maksev ka 21. sajandi kogudusele. Kuna kogudus koosneb konkreetsetest inimestest, siis peavad just koguduste liikmed seda käsku täitma. Igaüks muidugi oma moel ja vastavalt oma annile.

Mulle teeb rõõmu, et „jüngerdamise" teema on meie kogudustes praegu moes. Õigem oleks isegi öelda, et rõõmu teeb Jeesuse sõnade tõsiselt võtmine. Käesolevas kirjutises soovin anda omapoolse panuse Jeesuse käsu paremasse mõistmisse ja ellurakendamisse. Kuna evangelist Johannes ütleb, et „alguses oli Sõna", siis esmalt vaatlen väljendeid „jünger" ja „jüngriks tegema/saama" ning nende tähendust piiblimaailmas.

Uues Testamendis on jüngriks saamist tähistavaid tegusõnu kasutatud neli korda (Mt 13:52; 27:57; 28:19; Ap 14:21). Vanas Testamendis sellist tegusõna ei esine. Küll aga on Eelija ja Eliisa loos mainitud prohvetite koole ning ühtlasi jutustatud viiekümnest prohvetijüngrist, otsetõlkes „prohveti pojad" bēnê hannebîîm (2Kn 2:3). Heebrea „poeg" on väga mitmetähenduslik, kuid ka eesti keeles on seoses pojaga erinevaid väljendeid: „vaimne poeg", „isamaa poeg", „mägede pojad", „talupoeg" jne. „Poeg" tähendab ikka esmalt järeltulijat. Iisraeli ühiskonnas olid pojad väga tähtsad, eriti esmasündinud poeg. Poegadel olid kohustused oma vanemate ees, tihti võisid nad olla lausa vastutavad näiteks oma isade võlgade eest (2Kn 4:1), samuti pidid nad teinekord oma isa eest karistust kandma (Jos 7:24-26; 2Sm 21:1-9).18 koolitus k6rdlas

Vanas Testamendis on kasutatud sõna „poeg" mitmesugustes seostes. Üheks tähenduseks on kuulumine teatud elukutset omavate inimeste hulka. Selles seoses näeme ka väljendit „prohvetijüngrid/pojad". Siin on taustaks antiikajastu tava, et õpetaja-õpilase vahekorda kirjeldatakse isa-poja suhte abil. Sellise prohvetijüngrite kooli kohta ei ole meil palju andmeid. Ilmselt ei olnud seal tegemist karismaatilisele isikule pühendunud järgijatega, vaid pigem nendega, kes ühiselt õppisid prohveti kõrval tundma Jumala sõnumit.

„Jüngri" olemusse kuulub järgimine. Nii leiame Vana Testamendi jutustustest mitmeid paare: Mooses ja Joosua, Eelija ja Eliisa, Jeremija ja Baaruk. Nende puhul oli tegemist kas siis teenri ja isanda või ka prohveti ja assistendi suhtega. Õpetaja ja tema õpetuse andunud järgimist seal ei olnud, sest vanatestamentlikule mõtteviisile oli võõras inimisiksuse seadmine usuliseks ja moraalseks eeskujuks. Piibli nõue on, et pühendutakse ainult Jumalale (vrd 3Ms 25:18).

Vanas Testamendis ilmub sõna „õpilane/jünger" ainult ühel korral (1Aj 25:8). Seal jutustatakse templi muusikute teenistuskordade liisuheitmisest, kus osalesid „õpetajad koos õpilastega". See kirjakoht räägib konkreetse oskuse ja elukutse edasiandjatest ehk n-ö meistritest-sellidest.

Iisraeli usk põhines ilmutusel. Jumal avaldas oma tahet inimeste kaudu ning prohvetid ja jumalasulased ei kõnelenud ei enda eest ega enda pärast. Nad olid Jumala sõnumi vahendajad. Nende eesmärk oli pühenduda üksnes Jumalale. Seepärast ei leia me Vanast Testamendist suurte liidrite järgimist. Nii nimetab ka Mooses ennast kõigest Jumala sulaseks (2Ms 4:10jj, vrd 4Ms 12:3).

Siin peitubki põhjus, miks Vanas Testamendis sisuliselt ei räägitagi jüngritest ehk nendest, kes on oma elu pühendanud kellegi järgimisele. Juutide jaoks oli Siinail antud lepingu pidamine elu kõige olulisem küsimus. Prohvetid kuulutasid Jumala sõna ja templis toimus Jumala seadmiste järgi korraldatud teenistus.

Järgmises osas heidame „jüngerlusega" seoses lähema pilgu Uuele Testamendile.

.

Uskumuste ja väärtuste üksmeel viib sihile

03/2012

Taavo Lige, Nõmme koguduse pastor

Möödunud aastat jäi meenutama Eesti Koguduste Partnerite poolt vaimulikele korraldatud seminar: „Samas koguduses – sama visiooniga – samal leheküljel". Arutleti, kuidas innustada kogudust üksmeelselt tegutsema püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Koolituspäeva juhtis inglisekeelsete koguduste rajamise juht dr. Gene Selander meie USA partnerliidust Converge Worldwide.

Jumalal on oma plaan koguduse ja iga kristlase jaoks. Elamaks oma elu mõtestatult ja kasulikult, on vaja seda plaani mõista ja selle teostumiseks tegutseda. G. Selander iseloomustas seda protsessi järgmiste märksõnadega: kõik saab alguse eesmärgist, mida selgitatakse visiooni abil, arendatakse missionaalse (tegevus)plaani põhjal ja toestatakse põhiväärtustega. Nende märksõnade sisu peaks andma vastused küsimustele: mida me teeme, millal ja kus, kuidas, kes (kes me oleme, mida me väärtustame)?

23 selander

Jumala sõnast näeme, et koguduse peamine eesmärk on kokkuvõetav kahte Kristuse poolt antud korraldusse – suur misjonikäsk ja suur armastusekäsk. Peaeesmärgi saavutamiseks tuleb meil püstitada vahepealseid teetähiseid, mille abil liikuda peaeesmärgi suunas ja samas hinnata senitehtut ning vajadusel korrigeerida kurssi. Koguduse eesmärgi saavutamisel on ääretult oluline ühtsus, mida Pühakiri korduvalt rõhutab.

Tänapäeva kogudustes võime märgata mitmeid ühtsust takistavaid asjaolusid. Nendeks võivad olla erinev spiritualiteet, erinevused koguduse jumalateenistuse vormides, pidev enda teistega võrdlemine, erinevad visioonid jne. Koguduse ühtsuse suurendamisel on suur tähtsus pastoril, aga ka koguduse juhtkonnal tervikuna. Ühtsuse kasvule eesmärkide saavutamisel aitab kaasa muutusi soosiv juhtimine. Selle juurde kuulub loovuse julgustamine, jüngriks olemise ja selles kasvamise innustamine, isiklik eeskuju.

Lektor esitas oma mõtete selgitamiseks skeemi (vt joonis), mis võiks aidata pastoreid ja teisi töötegijaid koguduse ühtsuse suurendamise suunas liikumisel. Skeem kajastab uskumuste ja väärtuste skaalat. Kui pastori, juhatuse ja koguduseliikmete vaieldamatute, eelistatavate, valikuliste, mitteoluliste uskumuste/väärtuste pilt langeb kokku, siis tõenäoliselt on ühtsus selles koguduses suur.

Erinevused koguduse erinevate gruppide samasugustel skeemidel aitavad omakorda analüüsida, mida ja kus tuleks muuta ning kuidas saaks asju parandada.

.

Ainsusnelipühilus – väike eripära või suur eksitus?

03/2012

Argo Buinevitš, teoloogiamagister

Ainsusnelipühilus (Oneness Pentecostalism) pole juhuslik vääratus, vaid pea 100 aasta vanune eksiõpetus. On tähelepanuväärne, et maailma suurim nelipühi liit Assemblies of God pani Kolmainsust eitavad „oneness" jutlustajad oma konfessioonist välja juba aastal 1916. AG-st välja arvatud vennad rajasid mittetrinitaarse liidu General Assembly of the Apostolic Assemblies, millega ühines 1918.a Pentecostal Assemblies of the World. Pärast ühinemist 1945.a grupiga Pentecostal Assemblies of Jesus Christ sai uue konfessiooni nimeks United Pentecostal Church International. UPCI-sse kuuluvad ka Eestis tegutsevad misjonärid Nate Turner (Elujõe kogudus) ja Jacky Willhoite, kes on juba eksitanud Eesti kristlasnoori end ümber ristida laskma.

JUMAL MASKIDE TAGA

Ainsusnelipühiluse järgi on üks jumalik isik ajaloos tegutsenud kolmel eri moel, väljendudes küll Isa, Poja ja Püha Vaimuna, kandes justkui eri aegadel erinevat maski. Kiriku ajaloost on selline hereesia (valeõpetus) tuttav modalismi ja sabellianismina ning ka urshanismina.

Ainsusnelipühilased armastavad rääkida Tertullianusest ja teistest kirikuisadest, kes oleks justkui leiutanud Kolmainsuse. Õigem oleks aga öelda, et kirikuisad avastasid Kolmainsuse. Kõige tähtsam on aga uurida Piiblit ja vaadata, kuidas Jumal oma Sõnas ennast meile on ilmutanud.

Kuidas seletada Jeesuse ristimise sündmust (Lk 3:21-22), kus taevast kostis hääl: «Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!» ja Püha Vaim langes tuvi kujul Jeesuse peale? See on sündmus, kus 3 isikut: Isa, Jeesus ja Püha Vaim on korraga ühes pildis tegutsemas, ometigi erinevalt. Nate Turner ütleb, et ta ei näe siin kolme isikut.(!) Nate Turner näeb siin vaid Jeesust. Ainsusnelipühilaste arusaama järgi on Jeesus ühtlasi ka Isa ja Püha Vaim. Siit ka ainsusnelipühi teoloogia teine nimetus – Jesus only. Ainsusnelipühilased ütlevad, et kuna Jumal on kõikvõimas, siis ta suudab ennast ilmutada korraga kolmel eri moel. Piltlikult öeldes kasutas ainsusnelipühi õpetuse järgi Jumal Jeesuse ristimise sündmusel kolme maski korraga. Selliselt tegi ainsusnelipühi loogika järgi Jumal inimestele teatrit, jättes inimestele petliku mulje kolmest erinevast isikust, kuigi tegelikult oli vaid üks isik. Seega on ainsusnelipühi õpetuse järgi ühes isikus olev Jumal inimesi lollitanud ja petnud!?

ÜKSOLEMISEST

Piibli järgi oli Jeesuse suhe oma Isaga ka inimesena elades niivõrd lähedane, et Jh 10:30 ütleb Jeesus: „Mina ja Isa oleme üks." Kas nad on siis ka üks isik? Piibel kasutab üksolemist ka abielus oleva mehe ja naise kohta (Mk 10:7): „Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks." Mõistagi on ka pärast abiellumist endiselt 2 isikut, kuigi 1 abielu. Nii ka Jumal on 1, kuid Isa, Jeesus ja Püha Vaim on 3 isikut.

Kui Jeesus palvetas, siis ta rääkis Isaga. Näiteks Ketsemani aias palvetab Jeesus: „Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!"(Lk 22:42). Siin tulevad esile Jeesuse tahe ja Isa tahe. Ainsusnelipühi õpetuse valgel rääkis aga Jeesus justkui oma teise minaga, või kellega? Või korraldas Jeesus Ketsemani aias palvetades jüngritele lihtsalt näidisõppetunni, kuidas nood peaksid palvetama (kui ta taevasse tagasi läheb ja on valmis neid kuulma), kõnetades Ketsemani palvetes vaid tühjust...

Ülempreesterlikus palves palub Jeesus jüngrite pärast „et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks: mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind." Jällegi tuleb esile üks olemine, mis mõistagi ei tähenda, et kõik jüngrid oleksid 1 isik. Loe tähelepanelikult Johannese evangeeliumi 17. peatükki. Kas selline võiks välja näha inimese sisemonoloog, vestlus iseendaga?

Johannese 5:19 räägib Jeesus talle antud meelevallast: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg" ja jätkab (s30-32): „Mina ei saa iseenesest teha midagi. Ma mõistan kohut nõnda, nagu ma kuulen, ja minu otsus on õiglane, sest ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud. Kui ma tunnistaksin iseenese kohta, ei oleks mu tunnistus kehtiv. See, kes minu kohta tunnistab, on keegi teine, ja ma tean: see tunnistus, mida tema minu kohta tunnistab, on kehtiv." Jeesuse jutust on selgelt aru saada, et Isa ja Jeesus on kaks eri isikut. Ütleb ju Jeesus otsesõnu, et „keegi teine" tunnistab tema kohta. Ainsusnelipühi õpetuse järgi (Isa ja Jeesus on üks isik) põeb aga Jeesus ilmselgelt isiksuse lõhestumist. Seega teevad ainsusnelipühilased Jeesusest vaimuhaige, kes ei saa päris hästi aru, mitu teda on!

JEESUS VALETAS?!

Jeesus valmistas oma maise elu lõpufaasis jüngreid tulevikuks ette. Jeesus rääkis neile, et ta lahkub Isa juurde ning Isa ja Jeesus läkitavad jüngrite juurde Püha Vaimu (Jh 14:26; 15:26; 16:7). Kolmainujumalat uskudes on see arusaadav. Kuidas aga mõista seda ainsusnelipühi õpetuse järgi, kus Isa, Poeg ja Püha Vaim on üks isik? – Jeesus ütles, et läheb Isa juurde, tegelikult aga iseenda juurde. Jeesus ütles, et nad Isaga läkitavad jüngrite juurde Püha Vaimu, tegelikult tuleb ta aga ise, lihtsalt teisel kujul. Ühesõnaga, ainsusnelipühi õpetus teeb Jeesusest valetaja!? Selline on siis ainsusnelipühi valeõpetuse „vale-Jeesus".

Oneness Pentecostalismi esindajatega on peetud aegade jooksul mitmeid põhjalikke debatte. Ühel esinduslikul teledebatil olid kristliku trinitaarse poole peal maailmakuulus eksiõpetuste ekspert Dr Walter Martin ja Calvin Beisner ning ainsusnelipühilasi esindasid UPCI general superintendent Nathaniel Urshan ja Robert Sabin. Oneness versus Trinity teledebatte on võimalik jälgida videosalvestustena. Nagu teledebattidest näha, hakkavad ainsusnelipühilased olukordades, kus nende eksimused on sisuliste argumentidega esile toodud, sõnu väänama, teemat mujale juhtima ja manipuleerima, mis pole eksiõpetajate juures muidugi üllatav. Eks vale ajab valetaja keerutama, et kuidagi püüda oma supist välja tulla. Kui dr Martin mitmel ja mitmel korral küsib, kas ainsusnelipühilased peavad teda ja teisi kristlasi Piibli õpetuse põhjal oma vennaks Kristuses, siis oli vastuseks üks lõputu kõrvalepõiklemine... Ühesõnaga, kes ei usu samamoodi nagu ainsusnelipühilased, on hukatuses.

JUMALA ARMUST PÄÄSTEKS EI PIISA

Veel üks Piibli õpetusest erinev ainsusnelipühilaste arusaamine on see, et päästetud saamiseks ei piisa usust Jeesuse lunastustöösse ja uussünnist. Sektidele ja uususunditele on omane, et Jumala armust ei piisa ja päästeks tuleb täita mingid lisanõuded (teatud teod, riitused, vormelid vms). Ainsusnelipühilaste arusaamise järgi on inimene päästetud vaid siis, kui ta on ristitud allakastmisega „Jeesuse nimel". Kui inimene on ristitud „Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel" või on ristimisel kasutatud vähem vett, siis pole pääsemist loota. Glossolaalia (võõrastes keeltes rääkimine) on ainsusnelipühilaste õpetuse järgi päästmise tunnuseks, mis on samuti Piibli õpetusega vastuolus.

Kokkuvõtteks võime tõdeda, et esmapilgul väiksena tunduv erinevus kristliku Kolmainuõpetuse ja ainsusnelipühilaste arusaama vahel osutub tegelikult tohutuks. Nagu väikse suunaerinevuse kohta on öeldud, et alustasime koos, aga lõpetame valgusaastate kaugusel. Siin pole ka midagi imestada, sest jumalapilt ehk arusaamine Jumalast on usu juures alustrajava tähtsusega.

Nii, nagu on 1800 aasta jooksul kristlike teoloogide poolt leidnud kinnitust modalismi eksitus, nii on viimase 100 aasta jooksul kristlike teoloogide poolt leidnud kinnitust ka ainsusnelipühiluse ekslikkus Piibli õpetusega võrreldes. Väliselt kena tänapäevase karismaatilisuse taga on Jumala nägu moonutav vana valeõpetus. Oneness Pentecostal liikumine eksitab inimesi ka Eestis ning iga hingekarjase ülesanne on karja lambavaraste eest kaitsta (Jh 21:16).

Ainsusnelipühiluse käsitlusi internetis:

Dr. Edward Dalcour' põhjalik käsitlus – www.christiandefense.com/oneness.htm

ja lühiülevaade – www.christiandefense.com/Oneness%20Concise%20look.htm

Watchman Fellowship Profile, by Jason Barker – www.watchman.org/profile/onenesspro.htm

Lühiülevaade – www.4truth.net/fourtruthpbnew.aspx?pageid=8589952678

Ainsusnelipühi teoloogiat on paljude raamatute kaudu tutvustanud ainsusnelipühi piiskop David Bernard, kes on United Pentecostal Church International superintendent ja Urshan Graduate School of Theology president. www.newlifeupc.org/resources/from-david-k-bernard/books

Apologeetikadoktor James R. White analüüsib artiklis The Trinity, the Definition of Chalcedon, and Oneness Theology ainsusnelipühi õpetust, viidates ka David Bernard'i kirjutistele – http://vintage.aomin.org/CHALC.html

Usundiuurija Mike Oppenheimeri artiklid ainsusnelipühiluse kohta – www.letusreason.org/Onendir.htm

Raamatud:

Beisner, E. Calvin. 1998. „Jesus Only" Churches. Zondervan. Lühikokkuvõte – www.ecalvinbeisner.com/freearticles/OnenessPentecostalism.pdf

Boyd, Gregory. 1992. Oneness Pentecostals and the Trinity. Baker.

Dalcour, Edward L. 2011. A Definitive Look At Oneness Theology: In the Light of Biblical Trinitarianism. 3rd Edition, Revised, Updated, and Expanded. North-West University. E-book (PDF) - $5

.

Miks meid loodi? II

3/2011 Meelis Vesi Pärnumaalt

Algus Teekäijas 1/2011 Jaanuari numbris esitasin sama pealkirja all küsimuse, miks Jumal lõi inimese? Kui tähtis see küsimus meie arvates on?

Loomise eesmärgi olulisust aitab taibata see, et oleme ka ise teatud mõttes loojad. Oma kodudes näeme sadu inimeste loodud esemeid. Mõistagi oskame nimetada kõigi nende otstarvet. Muidu ei saaks neid ju kasutada. Kõik esemed on loodud kindla eesmärgiga.

Looduse keskel taolist eesmärgipärasust ei kohta, sest mis eesmärk võiks olla juhuslikul puuoksal, liivahunnikul või tuulepuhangul? Paremal juhul aimame looduse kui terviku loomise mõtet.

Seega seostame eesmärki just konkreetselt valmistatud asjadega. Ühtlasi on eesmärk (otstarve) loodud asjade tähtsaim tunnus. Vastavalt sellele on põhjust arvata, et eesmärk on ka inimelul. Et meid luues oli Jumalal kindel eesmärk.

Filosoofiaõpikutest saame lugeda, et inimelu eesmärgist saabki rääkida ennekõike seoses religiooniga. Just religioon vahendab mõtet loomisest ja loomine viitab eesmärgile. Maailma ja inimest materialistlikult käsitades on inimelu eesmärgist rääkimine hoopis keerulisem.

Usklikena pole meil ehk põhjust filosoofiale liigset tähelepanu pöörata. Küll võime tunnustada ütlust, et filosoofia esitab küsimusi, usk (Piibel) vastab neile küsimustele.

Milline on vastus meie olemise põhiküsimusele?

Küsides juhuslikelt inimestelt, mida nad oma elu eesmärgiks peavad, saame erinevaid vastuseid. Näiteks, et selleks on head suhted kaasinimestega, tubli töötegemine ja loomingulisus. Pakutakse ka enesega rahulolu ja reisimist. Küsimusse süüvides ütleb endast lugupidav kodanik, et tema elu mõtteks on inimkonna õnn – nii olulises küsimuses ei saa ju olla liialt enesekeskne.

Arvatakse ka, et igaühel on oma elu mõte või et kõik taandub lõpuks seksuaalsusele.

Miskit õiget on kõigis taolistes arvamistes. Siiski ei saa ühtki neist pidada põhjuseks, miks Jumal meid lõi ehk elu tõeliseks eesmärgiks. Ja nimelt ühel väga lihtsal põhjusel – iga eesmärki omava loodud objekti eesmärk on väljaspool teda ennast. Seda on oluline meeles pidada ka inimelu eesmärgi puhul, sest meil on kiusatus otsida oma olemasolu mõtet lähtuvalt iseendast. See pole aga loogiline.

Võrdluseks võime võtta mistahes inimese poolt loodud asja, mille eesmärk on meile tuttav. Näiteks sellise igapäevase tarbeeseme nagu tool. Pole kahtlust, et tooli eesmärk on väljapool tooli. Selleks on istumisvõimalus inimesele. Oleks kummaline väita, et tooli eesmärgiks on olla tool, olla tugev tool, olla ilus tool jne.

Tuleb selgelt eristada kahte asja – loodud objekti omadusi ja tema eesmärki. Esemete puhul saame sellega hiilgavalt hakkama. Kui asi puudutab aga meid endid, muutume vahel ebaloogilisteks ja üritame elu mõtet näha elu kvaliteedis (omadustes).

Kahtlemata kuulub kvaliteet elu juurde. Meie tegemised ja tahtmised ei saa aga olla elu tõeliseks eesmärgiks, põhjuseks, miks Jumal meid lõi.

Võime küsida, kas taoline inimelu võrdlemine elutu objektiga on lubatav? Ateistlike vaadetega filosoof Bernard Russell väitis, et juba elule eesmärgi otsimine alandab inimese eseme seisusesse ja on seepärast vastuvõetamatu. Samuti on pakkunud mõni skolastik, et elusolendite eesmärk on olendites endis, mitte väljapool.

Küll ei arva nii Piibel. Seal võrreldakse inimest näiteks saviga, millest pottsepp anuma valmistab. Loomulikult teeb ta seda väga konkreetsel eesmärgil ja midagi alandavat selles savi jaoks pole. Pigem ülendavat, mis seisneb savi suhtestumises endast kõrgemaga – inimesega.

Seega asetab inimeksistentsi eesmärk meid vahendi rolli ja nagu teame, on eesmärk ja vahend kaks erinevat asja. Oleme vahendid meist väljapool asuva vajaduse (probleemi) lahendamisel.

Lähtuvalt sellest tuleks arvata, et inimelu mõte puudutab mingil moel kõiki inimesi. Samas see siiski ei välista, et näiteks usklikel on selle eesmärgi saavutamisel eriline osa.

Taolisele kõiki inimesi puudutavale eesmärgile mõeldes võib tunduda, et ehk peaks sellega tegelemise siiski Jumala hooleks jätma. Näiteks möönis ka kuulus prantslane Rene Descartes, et inimese poolt on lausa jultumus soovida oma loomise eesmärki teada saada.

Kui see aga nii oleks, peaksime loobuma mistahes eksistentsiaalsete küsimustega sügavuti tegelemast. Seda me aga teha ei taha ja nagu eelmises kirjatükis osutasin, on meie loomise eesmärgist räägitud juba Piibli esimesel leheküljel. Seega on meil võimalus oma elu mõtet teada.

Meenub ka korduvalt kuuldud arvamus, et meie olemise eesmärgiks võiks olla Jumal ise, meie Looja. Osalt on see loogiline, samas leiame Pühakirjast hulgaliselt viiteid, et Jumalal endal meie käest midagi tarvis ei ole. Ta on täiuslik. "Jumal... ei lase end inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja. Tema ise annab kõigile elu ja õhu ja kõik." (Ap17:14-15)

Mida võiks täiuslik Jumal siis ebatäiuslikult inimeselt oodata?

Kuulsin hiljuti ühe tuntud isiku heietust, et tema ei oska maailma ja inimese loomisele paremat põhjust leida kui Jumala uudishimu. Ehk siis Jumala soov näha, kuidas inimesed siin maapeal oma asjadega hakkama saavad.

Kui Jumal on aga täiuslik, kuidas saame rääkida tema uudishimust? Ta teab ju nagunii kõike. Või on asi hoopis vastupidi – uudishimu kuulub täiuslikkuse juurde ja selleta oleks tegu ebatäiuslikkusega?

Taoline arutlus muutub paraku targutamiseks. Selle asemel oleks mõistlik pöörata tähelepanu hoopis inimkonna kurjuse- ja kannatuseprobleemile ja küsida: miks on inimkonna ajalugu nii kannatusterohke? Mis seos on sel meie olemasolu põhjusega?

Kas Jumal ei suutnud luua inimkonda vabana kurjusest ja kannatusest? Kas ta pole ju kõikvõimas. Või ei tahtnud ta seda? Kuidas saame sel juhul rääkida ta pühadusest ja armastusest? Ilmselt oleme neid küsimusi varemgi kuulnud.

Nimetatud kahtlustega on helged pead tegelenud läbi sajandite ja arvan, et asjasse peaks selguse tooma just meie loomise põhjuse mõistmine.

Ristiinimestena oleme kindlad, et inimkonna kannatuste taga pole Jumala otsene tahe. Kannatuste põhjus peab peituma kusagil mujal.

Nagu öeldud, on 1.Moosese raamatu esimese peatüki järgi inimese loomise eesmärgiks valitsemine kalade, lindude, loomade ja roomajate üle. Kas ütleb see midagi inimkonna kannatuste põhjuse kohta? Tundub, et ei ütle. Või siiski?

Loodetavasti avaneb aga peagi võimalus teemat jätkata.

Võime tunnustada ütlust, et filosoofia esitab küsimusi, usk (Piibel) vastab neile küsimustele.

Iga loodud objekti eesmärk on väljaspool teda ennast.

.

Kuidas leida vaikset aega argipäevas

09/2011 Ene Paldre, 10 aastat abielus Lehoga, 6aastase Johanna, 4aastase Loora ja 2aastase Matilde ema

Tahtsin anda emmedele-kaasvõitlejatele mõned praktilised näpunäited, kuidas jääda ellu tihenenud ajakavaga koduses argirutiinis. Siis ent taipasin, et tegu ei ole üksnes vaimuliku küsimusega, vaid ellujäämisega üldse.

Kui igapäevane pere toitmise, kodu koristamise, pesupesemise, magamata ööde, oma kallite laste jonnihoogude jõuetuksvõttev murdlaine meid jalust rabab, kuidas siis uuesti tõusta? Lisagem siia veel hooajalised aiatööd, hoidiste valmistamine, muhkude-haavade tohterdamised, ootamatud haiglasviibimised, külaliste vastuvõtmised. Iga emme võib seda loetelu jätkata või ka lühemaks teha.

.

Loe edasi: Kuidas leida vaikset aega argipäevas

Lepingusuhe seob osapooled

10/2011 Allar Haljasorg, Kohila Baptistikogudus

Me kõik oleme sõlminud lepinguid ja oleme siiani mitmetes lepingulistes suhetes. On need siis müügi-, kinke-, üüri-, rendi-, laenu-, töövõtu-, elukindlustuse jne lepingud. Aastate jooksul on minul sõlmitud mitu kausta lepinguid, mida ma vahetevahel taas üle vaatan, eriti siis, kui plaanin sõlmida mõne uue lepingu või meelde tuletada juba sõlmitud lepingu punkte.

.

Loe edasi: Lepingusuhe seob osapooled