Jüngriks olemine I. Jumal – illusioon või reaalsus?

01/2017 12 tammo joosep
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Antiik-Kreeka kuningas Hiera olevat luuletaja Simonideselt küsinud: „Kes on Jumal?” Simonides palunud endale mõtlemiseks 8 päeva, siis veel 14 ja seejärel veel 4 nädalat. Lõpuks muutunud kuningas rahutuks. Luuletaja vastanud: „Mida enam ma mõtlen selle üle, kes Jumal on, seda enam mu keel kangestub. Mõistusega ma teda haarata ei suuda.“

Samasugust ebalevust näitavad ka eestlaste hulgas läbiviidud sotsioloogilised uurimused. Väitega, et isikuline Jumal on olemas, nõustub täielikult 9%, pigem on nõus 19%. Samas sellega, et on olemas mingi kõrgem vägi, elujõud või energia, mis mõjutab inimesi ja kõike maailmas toimuvat, nõustub täielikult 20% ja on pigem nõus 46%. Kristlaseks peab end 49% ja usu poole kalduvaks 35% inimestest. (EKNi religioonisotsioloogiline uuring „Elust, usust ja usuelust, 2015“)

Ometi laulame ühiselt Eesti hümni:

Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

Loe edasi: Jüngriks olemine I. Jumal – illusioon või reaalsus?

Uskumise, kuulumise ja käitumise vaheline dünaamika

11/2016 18 mart oksa
Mart Oksa kokkuvõte oma KUSi lõputööst


Minu lõputöö teema oli „Uskumise, kuulumise ja käitumise vaheline dünaamika Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidus”.
EKN poolt läbiviidud korduvuuring „Elust, usust ja usuelust 2015” näitas, et kogudustesse kuuluvate inimeste uskumused pole sugugi alati kooskõlas kristliku õpetusega kogudustes. EKB Liitu (edaspidi: Liit) kuuluvate koguduste liikmeid oli seal küsitletute seas ainult üheksa. Seepärast kasvas minus huvi uurida lähemalt Liitu kuuluvaid kogudusi. Millised on meie kogudusi külastavate inimeste uskumused – kas ühtsemad ja kristlikumad kui eelpool viidatud uuringus osalenute omad või mitte? Lõputöö põhineski EKNi ja Liidu koguduste liikmete seas 2016. aastal läbiviidud uuringu, mis sisaldas lühendatud kujul EKNi kasutatud küsimustikku, võrdlusel.

Kogudustesse kuuluvate inimeste uskumused pole sugugi alati kooskõlas kristliku õpetusega kogudustes.

Töö eesmärgiks püstitasin uskumise, kuulumise ja käitumise vahelise dünaamika analüüsi Liidu kogudustes ja seda EKNi uuringu taustal. Teine soov oli uurida, kas Liit, hõlmates erinevaid vaimulaade, on uskumise, kuulumise ja käitumise vahelises dünaamikas vaimulaadide lõikes eristuv või mitte?

Uskumise all mõtlen teadlikku ja esmast usku Jumalasse kui Isasse, Jeesusesse kui Päästjasse ja Püha Vaimu, aga ka spetsiifilisemat usku kristliku õpetuse seisukohast, kus osatakse enda jaoks põhjendada ja reflekteerida piibellikke seisukohti ja moraalinorme. Muidugi areneb uskumine kogu kristliku elu vältel.

Loe edasi: Uskumise, kuulumise ja käitumise vaheline dünaamika

Millist teoloogiat võib leida noorte ülistuslauludest?

10/2016 16 eike vellend
Eike Mägi (Vellendi) kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Foto: Ermo Jürma

EKB Liidus on nüüdisaegne ülistusmuusika järjest enam esile tõusmas ja näib saavat koguduse noorte seas peaaegu valdavaks ühislaulu stiiliks. Mitmetele autoritele tuginedes võib öelda, et laulude teoloogia kujundab teataval määral ka koguduse teoloogiat ja samuti noorte arusaama Jumalast, kogudusest, usuelust. Sellest tulenevalt tõuseb esile küsimus, kuivõrd laiapõhjaline on noorte poolt lauldavate ülistuslaulude teoloogia ja kas noorte lauludes käsitletavad teoloogilised teemad on piisavad, et toetada noore inimese arusaama Jumalast, kogudusest, usuelust. Need mõtted inspireerisid mind kirjutama oma diplomitööd teemal „Ülistuslaulude teoloogiline analüüs Piiblipäevade 2011–2015 näitel“.

Analüüsimiseks sai võetud 42 ülistuslaulu, mida lauldi 2011–2015 noorte Piiblipäevadel. Selleks, et analüüsida laule, mida me täna laulame, on vaja teatavat mõõdupuud, mille alusel seda teha. Meie peamiseks mõõdupuuks peab olema loomulikult Piibel, kuid meil on ka ajalooline pärand, mida kannavad endas EKB Liidu ajalugu, baastekstid, mis loovad seeläbi meie teoloogilist identiteeti. Seetõttu olid analüüsi aluseks EKB Liidu teoloogilised baastekstid, mis suures osas said võetud 2007. aastal ilmunud Toivo Pilli raamatust „Usu värvid ja varjundid“, ning lisaks veel kolm eraldi ülistuslaulude analüüsikategooriat. Sellest tulenevalt kasutasin ülistuslaulude analüüsimiseks järgmiseid kategooriaid: kolmainsus ülistuslauludes, romantika ülistuslauludes, sõnale orienteeritus versus Vaimule orienteeritus, päästmine versus pühitsus, traditsioon versus kontekst, individuaalne usukäsitus versus kogukondlik vastutus ehk mina ja meie, verbaalne kuulutus versus teenimine ühiskonnas, koguduste autonoomia versus koostöö.
Analüüsi tulemused olid üsnagi huvitavad ja selgus, et osa kategooriaid oli väga suures osas esindatud, samas kui mõned olid peaaegu üldse olematud.

Loe edasi: Millist teoloogiat võib leida noorte ülistuslauludest?

Abielueelne töövihik „Valmistudes abieluks”

09/201621 peep saar

Peep Saare kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Facebooki avarustes on viimastel kuudel olnud näha rõõmsaid ja toredaid pulmapilte, kus noorpaar ja nende lähedased tähistavad abielu algust. Neid on olnud lausa nii palju, et on küsitud, kas sellel suvel on hakatud rohkem abielluma või on tegu tänase infoühiskonna nähtusega, kus kõik toimuv on nähtav ka kõrvalseisjatele?

Töövihikust leiab kristlike paarinõustajate kontaktandmeid ja soovituslikku kirjandust edaspidiseks lugemiseks.

Abiellumine Eesti ühiskonnas
Ma ei oska öelda, kumb vastus on korrektne, sest tänavusi statistilisi numbreid pole ma veel näinud. Vaadates aga eelmistele aastatele, võime näha järgmisi trende:
90 aastaga on Eestis sõlmitavate abielude arv vähenenud kolmandiku võrra. Kui 1923. aastal sõlmiti 9052 abielu, siis 2014. aastal 6220.

Loe edasi: Abielueelne töövihik „Valmistudes abieluks”

Uus kogudus, vanad ideed

07-08.2016 21 valjamae
Kaarel Väljamäe kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Mina kaardistasin oma uurimustöös EKB Liidu seisukohalt uudsete koguduslike eluvormide arengut. Vaatluse all olid kaks koguduse algatust – Viimsi ja Kalamaja kogukonnad. Siin artiklis pööran tähelepanu neist viimasele.
Lugeja leiab artiklist terminid, nagu „missionaalne kogudus” ja „missionaalne kogukond”, mis on ehk võõrad. Paraku on nii, et mitmed mõisted tulevad praktilise tegevuse ja ka õppimise kaudu inglise keelest. Me ei pruugi ei uutest ega vanadest sõnadest ühtmoodi aru saada. Keele uurimine ja ühtse sõnavara loomine võiks olla misjoniteoloogia üks väljakutsetest ka meie seminaris, kuid minu töö seda ei taotlenud.
Minu eritähelepanu pälvis uue ja vana koguduse suhe, rajamise põhjuste, visiooni ja läkitusega seonduv, meeskonna kujunemine ja areng, koguduserajajaks olemine, rajamise käigus ettetulevad probleemid ja neist saadud õppetunnid.

Kogudus on ühiskonnas täiesti teistsuguse kultuuri esindaja, ilmaliku inimese jaoks justkui hääl „teisest maailmast”.

Loe edasi: Uus kogudus, vanad ideed

Algkogudus taastas kodurahu

11/2015 18 roosimaa peeter
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Aastaid tagasi oli mul võimalus kuulata üht ettekannet, kuidas algkogudus kasvas Püha Vaimu jõus. Mäletamist mööda oli alustekstiks: „Ja Jumala sõna levis ning jüngrite arv Jeruusalemmas kasvas väga suureks; ka suur hulk preestreid võttis usu omaks” (Ap 6:7).

Algkoguduses oli mure igapäevase abiandmise pärast.

Ettekanne oli huvitav. Selles toodi esile mitmeid Püha Vaimu tegevusega seotud ilminguid, mis soodustasid inimeste pöördumist ja koguduse kasvu. Siiski jäi seda kõike kuulates südamesse ka teatav kripeldus. Ma ei osanud leida ettekande seost loetud kirjakoha kontekstiga. Nimelt katkestab Apostlite tegude autor aeg-ajalt oma lugude jutustamise ja võtab eelnevate tegevuste tulemused lühidalt kokku. Üks selline vahekokkuvõte ongi valitud piiblisalm.

Loe edasi: Algkogudus taastas kodurahu