Miks on nii palju erinevaid kirikuid?

06/2014
Märt Saar, Noorteühendus Koma juhataja

Kirikuid on tõesti palju! Seda nii geograafilistel, kultuurilistel ja õpetuslikel põhjustel.

Kui järgi uurida, siis tegelikult ei ole ühtegi kirikut, mis oleks kestnud nii kaua kui kristlus ise: 2000 aastat! Huvitav, miks?

Üheltpoolt me teame, et Kristuse kogudus on üks ja ülemaailmne, see on nähtamatu ja kestab üle aegade. Kristus ise ütles: „Ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu" (Mt 16:18).

See kogudus ei räägi alati ühte keelt, ei kanna sarnast ajalugu ega mõista üheselt traditsioone. Ometigi on tal üks Issand ja Pühakiri. Selle ühtsuse tunneb ära, kui oled kristlane, puutud kokku teiste kirikutega ja kohtad seal teisigi Kristuse järgijaid. Kristlus on nagu suur perekond ja kirikud nagu erinevad kodud, kus koos käiakse. Iga kodu on oma kodukoha nägu.

Tuleb ka märkida, et Piibel toob välja, et tegelikult ei ole mitte üks kirik, vaid kaks sünagoogi – on Jumala tempel ja Saatana sünagoog (Ilm 3).

Siinjuures tuleb tähele panna, ka Eestis on "kirikuid", mida kristlased ise kirikuteks ei nimeta (mormoonid või jehoovatunnistajad). Me eristame end nendest, kuna näeme Piiblit ja Kristust täiesti erinevalt.

Sinul oma jumal, minul oma. Milles vahe?

06/2014
Märt Saar, Noorteühendus Koma juhataja

Vahet võib olla mitmes asjas. Näiteks selles, kas su jumal elab? Kas su jumal räägib? Kas su jumalal on vägi ja kas ta tegutseb? Kui sul on selline jumal, on mul väga hea meel! Ma loodan, et ta on ka hea su vastu!

Aga ma lisaksin su küsimusele midagi. Nimelt Piibli-Jumalale läheb väga korda, kas sa tunnistad teda Jumalana või mitte. Ta on väljendanud end nii mitmelgi korral üsna radikaalselt. Ta väidab end olevat ainujumala ja ta defineerib oma nime kui „Mina olen". Ta ei taha, et tema nimegi asjata suhu võetaks või temast kuju tehtaks, isegi kui see meie silmis oleks ilus ja vägev. Sellega ta välistab igasuguse ignorantsuse ja ta küsib ka sinult: Kes ma olen sinu jaoks tegelikult?

Kristlastena me tunneme teda ka kui Isa. Meie jaoks väljendubki ligimesearmastus selles, et tahame seda kui oma parimat ka sinuga jagada.

Surmateadete edastamine

05/2014
Ago Ranna kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Inimelu juurde kuulub surm ja see on otsustatud juba enne meie sündi. Paradiisiaias öeldi inimesele: „Aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!" (1Ms 2:17).

„Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud" (Rm 5:12).

Piiblit, eriti Vana Testamenti, lugedes leiame arvukalt juhtumeid, kus surmasõnumeid on edastatud nii omastele, kogu linnale kui ka tervele rahvale. Teated jõudsid kohale väga erineval moel. Sauli ja Joonatani surma ütles sõnumitooja Taavetile otse välja (2Sm 1). Absalomi surmast teavitati tema isa Taavetit aga mõistukõnet kasutades (2Sm 18:14–19:8). Seega surm ja sellest teadasaamine on inimesi saatnud igal ajal.

Teenistusülesandeid täites ei saa valida, millisele sündmuskohale minna ja millisele mitte.

Paraku juhtub Eestis praktiliselt igal päeval mõni traagiline sündmus, kus hukkuvad inimesed. Oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöös uurisin Jõhvi jaoskonna näitel politseinike ja kaplanite praktikat surmateadete edastamisel. Selleks kasutasin intervjuusid, mis koosnesid vabast vestlusest ja etteantud küsimustest. Soovisin teada saada, kuidas nad rakendavad oma seniseid teadmisi ja oskusi leinasõnumite kättetoimetamisel ning milline oleks nende arvates seejuures kaplani roll. Vaatluse all olid korravalvurite isikuomadused ja nende praktilised kogemused. Küsitlesin patrullpolitseinikke ja piirkonna konstaableid, lisaks ka nelja politseikaplanit.

Loe edasi: Surmateadete edastamine

Diakoonia reaktsioon majandussurutisele Tartus

04/2014
Margus Suvi kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Arvatavasti Teekäija lugejad mäletavad või on ise kogenud 2000. aastate lõpus alanud majandussurutist, mida rahvapäraselt kutsutakse MASUks. Kuna olen viimased kuus aastat töötanud sotsiaaltöö riskirühmadesse kuuluvate inimestega, sh töötutega, olen sageli kohanud heitumuse kasvu. Oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöös uurisin, kas majanduslanguse aastatel otsisid töö kaotanud inimesed abi koguduse diakoonia- või sotsiaaltööst ja mil viisil lähenes kirik oma halastustööga töötutele.

Enamik kogudusi kasutab diakooniatöös juhtumi- ja vajadusepõhist lähenemist.

Lõputöös andsin ülevaate diakoonia teooriast, töötute olukorrast MASU tingimustes ning Tartu linnas tegutsevate protestantlike koguduste diakooniatööst aastatel 2000–2012. Et saada ülevaadet koguduste diakooniatööst ja selle reaktsioonist MASUle, intervjueerisin 2013. aastal 11 Tartu protestantliku koguduse esindajat. Küsimustele vastasid Tartu Annelinna, Kolgata, Salemi, Maarja, Pauluse, Peetri, Maranata, Püha Luuka ja Adventistide koguduse ning Päästearmee korpuse esindajad.

Loe edasi: Diakoonia reaktsioon majandussurutisele Tartus

Uus leping Jumala lepingute reas

03/2014
Taavo Lige kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Minu huvi Piiblis esinevate lepingute vastu omab mitmeaastast ajalugu. Olulise tõuke sai see Nõmme Baptistikoguduse piiblitundides Heebrea kirja seletuse sarjaga. Eriliselt köitis mind Pühakirjas esile toodud vana ja uue lepingu võrdlemine ning Kristuse roll uue lepingu jõustamisel. Aja jooksul oli esile tõusnud teisigi küsimusi. Kas kristlased on ka Jumalaga lepingusuhtes? Kui jah, siis kas uus leping iisraellaste ja paganakristlaste jaoks on üks ja sama? Kas ja kui palju erineb Piiblis esinevate lepingute vorm ja olemus tänapäevastest?

Piibli valgel võime öelda, et Jumal on lepingu Jumal.

Oma lõputöös andsin ülevaate lepingu mõistest, Piiblis esinevatest põhilistest Jumala poolt antud lepingutest. Uurimuse rõhuasetus on uuel lepingul. Lähemalt käsitlesin Heebrea kirja osa 8:1–10:18.

Loe edasi: Uus leping Jumala lepingute reas