Otsing

5/2009 Peeter Tamm, Elva baptistikoguduse pastor

Ülestõusnud Jeesuse Kristuse esimesel kohtumisel jüngritega, nagu Johannese evangeeliumis on jäädvustatud, ütleb Jeesus neile: "Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid." Seejärel Jeesus puhub nende peale ja ütleb: "Võtke vastu Püha Vaim!" (Jh 20:21.22).

Jeesuse tegevus on Vana Testamendi prohveteeringute (Jl 3) kehastamine, pilt Püha Vaimu saabumisest ja vastuvõtmisest. Meile ei jää märkamata Püha Vaimu tulemise ja vastuvõtmise otsene seos jüngritele antud ülesandega – olla Jeesuse läkitatud, sarnaneda Talle.

.

6/2009 Franklin Graham, Lootuse festivalil Saku Suurhallis, 30. mail 2009, tõlkis pastor Leho Paldre

Külastasin Tallinnat koos isaga 25 aastat tagasi, kui Eestis olid väga rasked ajad. Me saime koos jutlustada Oleviste kirikus. Täna võime austada ja ülistada Jumalat vabaduses – 25 aastat tagasi poleks selline festival olnud lubatud. Vaadake, mida Jumal on teinud!

Piiblis on lugu noorest mehest, kes oli pärit heast kodust. Tal olid armastavad vanemad, tal oli vend. Aga midagi oli valesti. Lugu ise on järgmine.

3/2009 Aare Tamm, Ridala baptistikoguduse pastor

„Ja Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu ehtsa ja kalli nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesuse pea peale. Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: "Milleks see salvi raiskamine? Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele." Ja nad tõrelesid naisega. Aga Jeesus ütles: "Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo. Vaeseid on teie juures ju alati, ning kui te tahate, võite teha neile head – mind aga ei ole teil alati. Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette salvinud mu ihu matmiseks. Aga tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mida ta on teinud."" (Mk 14:3-9)

Mõtteid ohvri väärtusest

Mida me Issandale loovutame? Äkki anname liiga palju!? Maailma majandusel on rasked päevad. Kogudused elavad samas maailmas. Kerge ei ole kellelgi. Kõik inimesed peavad õppima raha lugema. Muidu ei tule omadega välja.

Kindlasti puudutab see ka koguduse liikmete toetust oma kogudusele. Usun, et nii mõnigi inimene võib siin ennast vabandada ja mõelda – mul eneselgi vähe. Mul omalgi kitsas käes. Jumal, palun saa minust aru. Ja korjanduskarpi pudenevad sendid...

Loetud kirjakoht rääkis meile naisest, kes tõi Jeesusele ohvriks terve varanduse – salvi, mis maksis kõva töömehe aastapalga. Mõelda vaid, korraks salvi pähe. Ruum head aroomi täis ja läinud see vara ongi.

Mõne inimese arust oli see lausa raiskamine. Selle rahaga oleks võinud hoopis toetada vaeseid. Kuid ometi oli tegu suhtumise küsimusega.

Meenub lugu kahest müürsepast. Teekäia küsis ühelt: „Mis sa siin teed?" „Teenin oma igapäevast leiba. Kandi müüri eest saan nii ja nii palju raha ja päevas suudan nii palju müüri laduda. Raske ja nüri töö. Aga noh, elatist on ju vaja kuidagi teenida."

Teekäia küsib sama küsimuse teiselt müürimehelt: „Mis sa siin teed?" Töömehe nägu lööb särama ja ta jutustab õhinaga: „Siia tuleb Jumala koda. See tuleb suur ja lõpmata kaunis kirik. Ma olen väga õnnelik, et tohin selles töös kaasa lüüa!"

Kaks töömeest ja üks ja sama töö. Üks vaevab ennast, teine rõõmustab, et tohib Jumalat teenida. Jällegi suhtumise küsimus. Kas anname Issandale rõõmuga oma parima või hädaldame Koguja sõnadega: Kõik on tühi töö ja vaimunärimine.

„Minu on hõbe ja minu on kuld, ütleb vägede Issand" (Hg 2:8). Jumalal ei ole ei majandussurutist ega kriisi. Kuid ometi just kitsikuste kaudu katsub Jumal meid läbi: kes me tegelikult oleme? Kuidas me suhtume temasse? Kas meie usk on nüri kohustus või lööb see meie silmad särama? Me oleme valmis oma Issandale tooma parima, kallima vara, mis meil on? Ja nii nagu me anname, nii me ka ise saame. „Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti." (2Kr 9:6)

Pere, kes käis kirikus harva, istus lõunalauas. Jutt läks hommikusele jumalateenistusele. Mees kritiseeris küll jutlust, küll laule. Nende kümneaastane poeg kuulab isa juttu ja küsib korraga: „Aga isa, kui palju sa korjanduskarpi panid?" Pika puiklemise peale ütleb isa: „Noh ühe krooni ja mis siis?" Poiss seepeale: „No mida sa siis ühe krooni eest saada tahtsid?" Naera või nuta. Poisil oli omamoodi õigus.

Kui ootame Issandalt parimat, tuleb ka meil anda parim.

Jumal näeb üsna hästi meid läbi. Kas loovutame temale ülejäägi või oma kõige kallima?

Naine andis oma kõige suurema varanduse, mille oli ehk oma emalt päranduseks saanud. Seda oleks võinud ju jätta kingituseks omakorda oma tütrele. Aga ei! Ta armastas Issandat nii väga, et ta ei kahelnud. Parim kuulugu Issandale! Ta tegi Issandale kauni teo. Ja seda tegu käskis Jeesus meenutada, kus iganes evangeeliumi kuulutatakse.

Parima Issandale andmine ei ole raiskamine, vaid on investeering taeva panka. Sealt saame protsendid. Kord läks kuningas turule rahvast vaatama. Seal nägi ta kerjust ja palus kerjuselt midagi endale anda. Kerjus soris kaua oma kerjakotis: seal oli päts leiba, oli õunu ja pirne, oli isegi poolik juustukera. Kuid koti põhjast leidis ta kolm riisitera. Need loovutas ta kuningale. Järgmisel päeval tuli kuninga saadik ja ütles kerjusele: „Siin on sinu kolm riisitera, mis sa eile andsid kuningale. Siin nad on." Ja ta ulatas kerjusele kolm kullast riisitera. Kerjus veeretas neid peos ja kirus vaikselt: „Oleks ma talle terve pätsi leiba andnud, oleks mul täna kamakas kulda! No vähemalt õuna või pirnigi! Täna oleksin need kullast tagasi saanud. Aga mina rumal! Ei raatsinud kuningale anda enamat kui kolm riisitera..."

Armas sõber! Kui sa tood Issandale midagi, siis mõtle enne hoolega, mida anda: kas kolm riisitera või midagi hoopis enamat? Jumal ei jää kellelegi võlgu. Tema tasub rikkalikult. „Jumal armastab rõõmsat andjat" (2Kr 9:7).

Talle ärgu kuulugu vaid osa meie varast või sissetulekutest, vaid kuulugu kõik, terve meie elu. Tasuks pärime muidugi igavese elu. Aga see paistab olevat veel mägede taga. Kuid midagi saame kohe. Me kogeme hindamatut. Me kogeme Jumala õnnistust.

Selle kinnituseks tahan jutustada oma loo.

Mitte, et mina midagi väärt oleksin, vaid Jumal on erakordne Jumal, kelle õnnistuse suurus ületab kõik meie ohvrid, jätab varju meie murtud alabasternõu väärtuse.

Oli aasta 1971. Töötasin koos abikaasaga Tallinnas. Meil oli äsja muretsetud oma kaunis kodu Kohilas. Isegi auto olime soetanud. Me teenisime tolle aja kohta väga hästi. Kokku kusagil üle 500 rubla kuus. Võrdluseks: maja maksis 3000 ja auto eest käisime välja 2500 rubla. Peres kasvas kaks last. Kolmene Erki ja pooleteisene Ethel. Töötasime usinalt kaasa Kohila Baptistikoguduses. Elu oli ilus ja kindlustatud. Naise vanemad kolisid ka meie majja ja nii oli lapsehoidmise probleem lahendatud. Elu oli rahulik ja kindel. Kuni...

Samal aastal tegi toonane vanempresbüter vend Võsu mulle ettepaneku, minna Sadala koguduse pastoriks. Olen kuulnud, kuidas mehed ja naised võitlevad ja otsivad selgust. Minul seda tarvis ei olnud. Hinges oli kohe kindlus, et see on Jumala tee! Augustis oli Kohila koguduse aastapäev ja vend Herman Mäemets andis edasi samasuguse soovi – mine Sadalasse!

Järgmisel pühapäeval olin Sadalas. Zaporožets vuras vapralt igal pühapäeval Kohila ja Sadala vahet, edasi-tagasi kokku 350 km. Ühtegi pühapäeva ei jäänud vahele, kuni novembrist kolisime Sadalasse, teenima 43liikmelist kogudust.

Naine küll ütles, et tema jaoks oli see alul kui musta kotti minek. Jäta kõik töö, hea sissetulek, vastmuretsetud elamine ja mine väikesesse maakohta elama! Väikesed lapsed käeotsa ja minek. Kuid ta ei nurisenud. Kui rahalisest poolest rääkida, siis kogudusest saime palka 25 rubla kuus. Seda oli üks jagu vähem kui linnas 500. Väikeste laste pärast ei saanud abikaasa tööle minna. Minul tuli maal töö leidmiseks vajalik amet alles õppida.

Nüüd selle ohvri, kui seda nii võiks nimetada, plusspool. Meie pere ei olnud kunagi näljas. Riided õmbles perele naine ise ja mõned kleidid külarahvalegi. Aga mitte keegi ei suuda ära mõõta neid õnnepisaraid, mida Issanda ees valasime! Me armusime kogudusse ja olime õnnelikud. Me tundsime, et oleme Issandale vajalikud. Tema õnnistas ülirohkesti.

Mis puudutab majanduslikku poolt, siis üsna pea saime elamise Jõgevale. Nagu tol ajal öeldi, kõigi mugavustega, kahetoalise korteri kesklinnas. Meie peal elas kompartei esimene sekretär. Tema andis loa korteri eraldamiseks baptisti jutlustajale. Tore mees oli. Teinekord aitas hommikul „sapikut" tagant tõugata, kui see käima ei tahtnud minna. Saime head töökohad. Mina keevitajaks, naine juurdelõikajaks, oli tükitöö. Abikaasa palga kohta öeldi, et nii suurt palka pole selles asutuses enne keegi saanud. Meil oli kõik, mis vaja eluks ja jumalakartuseks.

Sadalas said usklikuks meie vanemad lapsed Erki ja Ethel ja on täna Issanda käes kasutatavad tööriistad. Mõlemal pojal on kõrgem teoloogiline haridus ja Erki on Kalju koguduse pastor ja teenib ka jõudu mööda Liidu ühistöös.

Edasi viis Issanda tee Kiviõlli ja sealt Ridalasse, kus rõõmustame koos Jumala rahvaga. Ja mille üle? Selle üle, et murdsime alabasternõu ja andsime oma kallima, kogu elu, Issanda teenistusse. Ta on tasunud juba siin maal ülirohkesti. Ta on andnud palju õnne ja rõõmu. Ta on majanduslikult õnnistanud. Üliõnnelikuna võime abikaasaga tõdeda, nagu Joosua seda tegi: „Mina ja mu pere, meie teenime Issandat!" (Jos 24:15) Kas saab veel suuremat rõõmu olla!?

Julgustan teid, kallid lugejad, andma Issandale alati ainult parimat, kallimat. Tema võlgu ei jää. Ta on rikas kõikide heaks, kes teda armastavad. Meie lapsed õpivad meie käest, kas panna karpi vaid üks kroon või enam? Selle järgi valivad nemad oma teed. Olen õnnelik, et ei pakkunud Kuningale ainult kolme riisitera...

11/2009 Ruudi Leinus, Nõmme Vabaduse baptistikoguduse pastor

„Kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?" kõlab Jeesuse tõsine sõna. See küsimus on pannud mind korduvalt mõtlema sellele, kuidas on lood usuga Jumalasse meie ajal. Kas ikka on neid, kes võtavad veel Piiblit ja usku täie tõsidusega?

Piirangud meie argielus

Meie argielu on täis piiranguid, seadusi, seadlusi, keelde ja käske. Iga jalakäija peab täitma liikluseeskirju. Tema jaoks on tehtud palju kulutusi: valgusfoorid, kõnniteed ja ülekäigurajad – kõik selleks, et ta jõuaks turvaliselt soovitud sihtkohta. Ta saaks minna ka punase tule ajal üle sõidutee, aga see võib seada ohtu inimelud ja tuua ka rahatrahvi.

Autojuhi jaoks on lisaks valgusfooridele seatud üles veelgi rohkem abistavaid, suunavaid, keelavaid, kohustavaid liiklusmärke ja teekattemärgistusi. Inglismaal on vasakpoolne liiklus, meil parempoolne. Kui keegi tahaks Londonis omatahtsi parempoolse liikluse harjumuste kohaselt sõita, siis ei jõuaks ta kuigi kaugele.

1/2009 Meego Remmel, EKB Liidu president

Kõndisin vanaaasta õhtul mööda Kuressaare peatänavat kesklinna poole koos Texase sõpruskoguduse venna Ralph Girlinghousiga. Korraga nägin meie ees ühel puuoksal rippuvat kollast salli. Just sellist, nagu minulgi samal hetkel kaelas.

Tegelikult oli samasugune kollane sall enam kui sajal aastavahetuse evangeelsest talvefestivalist osavõtjal Kuressaares. Too erekollane sall üle Eesti ja välismaaltki Saaremaale kogunenud nooruslike kristlaste kaelas pidi näitama usku talvefestivali motosse: „Julge särada!" Talviselt pimedal ajal, kui enamus eestimaalasi peidab end tumedate ja paksude talverõivaste alla, oli tore näha, kuidas siin liikusid ringi säravate kollaste sallidega inimesed, kehastamaks usku evangeeliumisse.

.

12/2010 Aldo Randmaa, Valkla baptistikoguduse pastor

Iga inimese elu alguses on sündimine. Samamoodi on igal rahval oma sündimise lugu, nii ka Jumala rahval. Sünnilood on Jumala ilmutuses tähtsal kohal nii Vanas kui ka Uues Testamendis. Luuka evangeeliumi alguses on lood kahest sünnist ja nende lugude eellood. Laps, kelle sünnist me jõulude ajal räägime, on Jeesus. Evangelist näitab, et Jumala Poja sündimine oli sünkroniseeritud Ristija Johannese omaga, kes pidi valmistama tema teed. Poiste vanusevahe ei olnud suur, ainult umbes kuus kuud. Ja nad olid seotud oma emade kaudu.

Naiste rolli esiletoomine on üks Luukale iseloomulikke rõhuasetusi. Nähtavasti jäi see talle Jeesuse suhtumisest ja tegevusest silma. Võrreldes paganliku maailma ja ka juutlusega väärtustas Jeesus naisi palju kõrgemalt. Kaksteist jüngrit olid mehed, aga naised teenisid Jeesust ja jüngreid abijõududena ning toetasid nende missiooni oma rahaliste vahenditega. Naised olid esimesed, kes nägid Jeesust pärast tema ülestõusmist, aga kui nad rääkisid sellest meestele, siis arvasid nood, et see on vaid „tühi jutt" (Lk 24:11). Luuka evangeeliumis on mitmeid kohti, kus allikaks ei saanud olla midagi muud kui naiste jutt. Nii ka siin.

.

Veel artikleid...

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke