Juuni 2019 
Tarmo Lige, Tallinna Kalju baptistikoguduse pastor

Kui tahad teada, mida üks amet päriselt tähendab, siis tuleb veeta aega koos sind huvitava ametikandjaga. Kaheksal EKB Liidu pastoril ja misjonisekretäril oli sarnane võimalus aprilli lõpus Kosovos Adamite misjoniperega.
Balkanil kerkis küsimus, miks 2008. aastal tekkinud Kosovo riiki üldse vaja on? Üle 90% elanikest on moslemitest albaanlased ja kõrval on Albaania riik, umbes 5% õigeusklike serblaste jaoks on piiri taga Serbia. Viimased peavad just Kosovo praegust territooriumi oma riigi hälliks. Albaanlased aga leiavad, et see kuulub neile. Kuigi verine kodusõda lõppes sajandivahetusel, püsivad pinged tänaseni. Kui NATO missioon sealt välja viia, oleks vaid aja küsimus, millal jälle arvete klaarimiseks läheks. See pani meid kõiki Jumalat tänama, et ta on taasiseseisvunud Eestit säästnud.
Kosovo on Eestist neli korda väiksem, elanikke aga 1,8 miljonit. Loodus on imeilus. Ometi on palju kontraste. Õigeusk ja moslemid. Lääs ja ida. Luksus ja vaesus. Ilu ja lõunamaine räpasus. Normaalne oli ärgata linnas kukelauluga. Pärast kodusõda on rikaste naftariikide rahadega ehitatud 800 mošeed. Ameerika kristlaste püstitatud uusi kirikuid nägime ka.
Iseenesest mõistetav on, et albaanlane on moslem ja serblane ortodoks. Albaanlastele tuleb siis selgitada, kuidas nende esiisad olid algselt kristlased. Arhiividest on kaevatud välja mõnigi sugupuu, mis näitab, et alles 15. sajandil tõi Ottomani impeerium regiooni islami.

Aprill 2019 
Rait Tõnnori, KUSi tudeng Oleviste kogudusest
Fotod: Helina Voogne.

Kõrgem Usuteaduslik Seminar korraldas 22.–30. märtsil õppereisi „Pauluse jälgedel“ Kreekasse. Selle käigus oli võimalus omandada uusi piiblialaseid teadmisi. Kuna Pauluse kirjad moodustavad suure osa Uuest Testamendist ja valdavalt on need ju kirjutatud tänases Kreekas, kus apostel oma misjonireisidel liikus, oli ringreis heaks täienduseks tema sõnumi lähemaks mõistmiseks. Õppesõit avardas pilti ka toonasest kreeka-rooma kultuuriruumist.
Me külastasime Paulusega seostuvaid tuntud linnu, nagu Tessaloonika, Korintos, Ateena ja Filippi.

Filiplased kasutasid tekkinud võimaluse ära ja rajasid viivitamata oma jumalakoja.

09/2018
Daire Tiigivee, Tartu Kolgata kogudus, tekst ja fotod

Olen koos Jumalaga käinud tänaseks 18 aastat ning õppinud järjest rohkem teda ja tema seadmisi usaldama. Olen kogenud, et Jumal on ustav ega vea kunagi alt, koos temaga minnes saan ma kogemusi, mis minu usaldust ja usku tema vastu veelgi kasvatavad.

Jumal kõnetas mind igal päeval

Seega ei olnud minu jaoks väga suur ususamm astuda, kui Jumal suve hakul ütles, et tal on mulle plaanis kahenädalane palverännak Pühale Maale. Ainult tema ja mina. Mul oli selja taga väga pingeline hooaeg töö juures ja koguduses ning vajasin aega, et saada korraks igapäevasest elust eemale. Nii ei kahelnud ma kordagi selles ettevõtmises, kui lennupileti ja majutuseasjad korda ajasin ning ühel kaunil juulikuu õhtul oma teekonda Püha Maa poole alustasin.

Reisiks ma palju ennast eelnevalt ette ei valmistanud. Ühest küljest selle pärast, et ma ei tahtnud kohustuslikku programmi, mille põhjal kõik vaatamisväärsused läbi käia, ja teisest küljest peaks Püha Maa ise piisavalt avastamisväärtuslik olema. Tegelikult, kuna Jumal mu sellele reisile kutsus, ootasin põnevusega, mis temal on mulle plaanis.

12/2017
Jakob Remmel, 3D koguduse pastor
Fotod: Gloria Maria Koppa

Värske National Geographic'u kaanelugu tunnistab, et inimajaloo kõige tähtsam küsimus Jeesuse olemuse kohta on jätkuvalt relevantne. Mina olen Jeesuse jumalikus olemuses veendunud. Kuid juba aastaid tagasi tekkis mul igatsus anda seda veendumust teistele ka visuaalselt edasi. Nii läksimegi oktoobri viimastel päevadel viiekesi Iisraeli, et kõndida sõna otseses mõttes Jeesuse jälgedes ja tuua see kogemus video vahendusel 3D koguduse jõuluteenistuse ning 4-osalise jutlusteseeria kaudu veel paljudele.

11/2017
Einike Pilli, KUSi rektor

Ega rannapuhkuski uduse oktoobri lõpus liiast poleks. Siiski otsustasime Tartu Salemi koguduse kodugrupiga, et tahaksime koos sooja ilmaga kogeda midagi harivat ja usku süvendavat. Nii sündiski plaan Kreeka-reisist. Gruppi sai kokku 26 liiget, vanuses 12–62.

Reisi trajektoor oli: Tessaloonika – Filipi – Kavala – Kalabaka (Meteora mäed) – Ateena – Korintos – Ateena. Saime maitsta ja omavahel jagada kohalikku toitu, püüdsime magada suurlinna müras ja ujusime soolases merevees. Pühapäeval pidasime Lüüdia jõe ääres jumalateenistust ja õhtuti jagasime hotelli fuajees päevamuljeid, mis läksid sujuvalt üle usuelu-teemalisteks aruteludeks. Omamoodi traditsiooniks kujunesid õhtujutud, mida ringis, lause-haaval jutustasime. 12aastane Marie alustas ühel õhtul juttu lausega: „Elas kord turvakaamera…”