Ajakiri Teekäija aitab juba teist sajandit kaasa elumuutva koguduste liikumise ja eestikeelset vaimulikku kirjasõna hindavate inimeste arengule. Eesti EKB Koguduste Liit väärtustab oma ajakirja ja panustab selle jätkusuutlikkusse ka tulevikus.
Maikuus 2012 asutas Liidu vanematekogu Teekäija fondi, mille eesmärk on ajakirja arendamise, väljaandmise ja levitamise toetamine. Selleks kogutakse Teekäija fondi organisatsioonide ja üksikisikute poolt tehtud annetusi nii kodu- kui välismaalt. Fondi haldab Liidu juhatus. Annetajaid tänatakse Teekäija kodulehel ja (toetaja nõusolekul) ajakirja veergudel.
Annetusi märgusõnaga „teekäijafond" saab teha Eesti EKBK Liidu arveldusarvele EE732200001120064572, Swedbank.
Eesti vanima kristliku ajakirja, 1904. aastal asutatud Teekäija, tegemisi toetad ka siis, kui tellid endale ajakirja postiga koju.

07-08/2012 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Omalaadses kalendriraamatus "Elupuu – juutide tarkusesõnad aasta igaks päevaks" on Franz Rosenzweigi arutlus: "Armasta seepärast Issandat, oma Jumalat, ja pea alati, mida tuleb pidada, ta määrusi, seadlusi ja käske!" (5Ms 11:1).
Kas armastus võib olla käsk? Kas pole siis armastus saatus ja tundeliigutus ja kui see on vaba, siis vaid vabatahtlik kingitus? Aga käsk? Armastus ei saa olla käsk, keegi kolmas ei saa teid käskida ega sundida. Keegi kolmas ei saa, aga Ainus saab – seal on kirjutatud Ainus suure algustähega. Armastuse käsk saab tulla ainult selle suust, kes ise armastab. Jumal ütleb: armastage mind! Tema suust ei kõla see võõrastavalt, vaid see on nagu armastuse hääl. See käsk on Jumala armastuse kokkuvõtvaks väljenduseks.

06/2012  Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Mida sa tahad, et ma sulle teeksin? See on küsimus, mis sobib väga hästi meie teenindus-ühiskonda. Seda – kas nii või pisut teisiti – küsitakse Eestimaal iga päev tuhandeid kordi – juuksuril, arsti juures, lillepoes, lihaletis ja apteegis. Kas ma saan teid aidata? Mida te sooviksite?
Jeesus küsis seda ka vähemalt ühel korral. Mees, keda ta nii kõnetas, oli pime Bartimeus Jeeriko linnas. „Ja Jeesus päris temalt: "Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?" Aga pime ütles talle: "Rabbuuni, et ma jälle näeksin!" Ja Jeesus ütles talle: "Mine, sinu usk on su päästnud!" Ja kohe nägi ta jälle ning läks Jeesusega teele kaasa." (Mk 10:51-52)

05/2012 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Tore on olla külas. Sinusse suhtutakse tähelepanelikult ja teenindatakse aupaklikult. Sa ei kanna ka erilist vastutust peo õnnestumiseks, seda teevad võõrustajad. Külaline tohib muretult ja lahedalt kohal olla ning pidu nautida. Külalisena kuulun ma tervenisti sellise õhtu juurde – homme pole aga see paik enam minu jaoks. Siis pean ma võõrast majast jälle lahkuma. Ma olin külaline, aga perekonda, kes seal elab, ma ei kuulu.

04/2012 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

„Kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mida ta on teinud." (Mk 14:9) Need sõnad ütles Jeesus pärast enda heldet austamist naise kohta, kes võidis teda ehtsa ja kalli nardisalviga.

Sündmus oli erakordne: valati välja suur hulk salvi, koda täitus meeldiva lõhnaga, üllatav oli nii kalli salvi kasutus. Kohalolnud asjatundjad hindasid materjali kuluarveks vähemalt 300 teenarit. Teenar oli töömehe päevapalk. Eesti ametlikku kuupalka arvestades ca 7500 eur!

Kuid seal olid mõned, kes nurisesid omavahel õige pahase meelega, nähes naise teos mõttetut raiskamist. Oli ju paasaaeg – juutide usulis-rahvuslik suurpüha, mil oli vajadus toetada vaeseid, et nemadki suudaks osta paasatalle.

Jeesus oli selgelt selle naise poolt. Oma korraldusega tõstis Jeesus tema teo veel suuremaks: „Teie arusaamine kehtiks siis, kui mind teie keskel enam ei ole, nüüd aga on naisel õigus."