Vaade kõrgemast perspektiivist
See on alatu ja ebaõiglane. Joona passib kõrbes Niineve linna ees. Kiiskavas päikeselõõmas ootab ta linna hukkumist. Esmalt sai ta ennast ühe kiikajonipuu varju hoida, kuid see kuivas üleöö ära. Ja siis paiskub Joona suust protest: „Jumal, sa oled ebaõiglane! Sa võtad minult viimase, mis mul veel oli."
Sina nutad taga seda põõsast, mis täna õitseb ja homme närbub.
Kui paljud inimesed tunnevad, et nendega on toimitud ebaõiglaselt ja neile on tehtud liiga ning nad torisevad oma saatuse üle, riidlevad inimestega, nurisevad Jumalaga. Nad küsivad: „Miks minul pole seda, mis tol teisel on? Ja miks läheb teistel alati hästi? Miks jään mina hiljaks, samas kui nemad igale poole jaole jõuavad? Miks mind ei mõista keegi, isegi Jumal mitte?"