Pidu ilma sinuta

04/2015 05 ermo
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Piiblis on tähendamissõna mehest, kes korraldas suure pidusöögi. Pidi tulema palju külalisi. Kuna selline õhtu tuli hästi ette valmistada, oli mees, nagu seal tavaks, külalisi juba aegsasti teavitanud ja need olid andnud ka oma nõusoleku. Nüüd oli suur päev käes, saal ehitud, hõrgutised ootel. Mees saatis oma teenrid välja: „Tulge, sest kõik on juba valmis!" (Lk 14:17).

Ega ta ju ilma minuta saa peoga alata.

Seal juhtus midagi enneolematut. Üks kutsutud külaline teise järel ütles ära. Igaühel oli oma vabandus: „Mitte praegu, hetkel on mul tähtsamat teha!"

Mis nüüd? Kas mees saadab oma teenrid veel kord välja, et neid ümber veenda? Kas ta lükkab toimumisaja edasi, et leida kõigile sobiv aeg? Kas ta viskab head söögid minema, laseb kaunistused kokku lükata ja lõpetab oodatud rõõmupäeva kurvas üksilduses?

Ei! Ta saadab oma teenrid lihtsalt välja ja avab uksed kõikidele, kes on valmis peole tulema. Ruumi on küllaga ja saal saab kiiresti täis. Suur rõõmupidu algab ja keegi ei tunne puudust nendest külalistest, kes jätsid tulemata.

Loe edasi: Pidu ilma sinuta

Teekäija 111. aasta

05/2015 05 ermo
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Eesti vanima kristliku ajakirja Teekäija teekond on kestnud juba 111 aastat!

EKB Liidu häälekandjana on ta nagu visiitkaart, mis soovib pakkuda tervikpilti meie usuliikumise hetkeolukorrast ja arengutest, meie kogudustest ja inimestest. Meie-tunde kujundamisel ja osaduse hoidmisel on ta tribüüniks, kus me üksteist kuulame ja üksteisele kirjutame.

Minu töölaua kõrval oleval riiulil on Teekäija viimased 25 aastakäiku – kümne tegevtoimetaja ja sadade vabatahtlike kaastööliste poolt koostatud lõpetamata koguteos. Verba volant, scripta manent – jutt lendab tuulde, kirjutatu jääb. Veerandsajandiga on numbrite kujundust mitmel korral muudetud, must-valgest väljaandest on jõutud neljavärvitrükini, lisandunud on interneti kodulehekülg. Kogu (meedia)maailm meie ümber aga areneb aina edasi.

Verba volant, scripta manent – jutt lendab tuulde, kirjutatu jääb.

Paljud meie lugejad on leidnud Teekäijas ustava kaaslase oma usuteekonnal. Eluterves usuliikumises saab ka tulevikus olema hulk õdesid-vendi, kes ei saa või ei taha olla valvel facebookis ja listides, vaid eelistavad paberväljaannet. Mitmed on väljendanud tänu oma ajakirja eest, mida saab igal kuul oodata, oma käega katsuda, värske numbri trükivärvi nuusutada. Seal on hea üle lugeda, alla joonida, kaasa mõelda ja seda on lihtne edasi ulatada.

Loe edasi: Teekäija 111. aasta

Kes on kirjatundjate hulgas?

02/2015 05 ermo
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Elas kord noor mees, kes külastas kauget Idamaad. Seal kohtas ta üht noort naist, kellesse ta armus esimesest pilgust. Kodumaale tuli ta tagasi teise mehena, sest sisimas teadis ta, kellele kogu ta elu ja tulevik kuuluvad.
Mõne nädala pärast tuli Hiinast armastatud neiu esimene kiri. Loomulikult ei osanud mees lugeda ühtegi hieroglüüfides kirjutatud sõna, aga juba kiri ise ütles, et talle mõeldakse. Ühe tõlgi abil sai ta teada, mida ta juba niigi teadis: ka neiu armastas teda!

Seepärast mees õppis, mis ta veel suutis, ja kiri ootas...

Viivitamatult asus ta kirjale vastama. Kuid teda rõhus mõte, et ta saab armastatuga üksnes tõlgi vahendusel kontakti astuda. Seepärast otsustas ta õppida ära hiina keele ja kirjutada armastuskiri ikka oma käega. Ta õppis igal vabal minutil. Ta neelas endasse võõra keele iga sõna ja märgikest, sest need kõnelesid talle kallimast.

Loe edasi: Kes on kirjatundjate hulgas?

Jõulud väravas ja lossis

12/2014 05 ermo
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Üks fotograaf otsis ajakirja esikaanele kaunist motiivi. Seejuures köitis ta tähelepanu üks vana, aga muinasjutuliselt ilus loss, mida ümbritses imekaunis park. Ta tegi kaks ülesvõtet. Esimesel korral teravustas ta oma kaamera täpselt peaväravale, mis asus lossi lõunaküljel. Teise vaate puhul seadis ta fookuskauguse asendisse „lõpmatus". Ta saigi kaks toredat pilti. Esimene foto tõi väga selgelt esile uhke peavärava koos selle detailide ja kaunistustega ning tagaplaanil paistsid pisut udused lossikontuurid. Teisel pildil oli auväärne värav veidi udune, aga lummav iluaed ja majesteetlik loss oma tornidega särasid täies ilus.

On inimesi, kes imetlevad jõuludes Jumala lõpmatusest säravat tõelisust.

Jõulud köidavad väga paljude inimeste tähelepanu. Kuid ka jõuludest on inimeste keskel levinud kahesuguseid vaateid. Ühed elavad oma jõulud läbi vaid pealiskaudselt (võiks öelda lühinägelikult). Samas on inimesi, kes imetlevad jõuludes Jumala lõpmatusest säravat tõelisust.

Loe edasi: Jõulud väravas ja lossis

Taaveti testament

10/2014 05 ermo
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Milline elu oli Piibli Taavetil! Küps filmistsenaarium – ja neid ongi temast tehtud!

Algul oli ta unustatud karjapoiss, kes mägedel oma lambaid hoides kannelt mängis. Otse üleöö sai ta rahvuskangelaseks, keda Iisraeli naised vastastikku lauldes ülistasid. Taavetist kujunes geniaalne poliitik, kes vormis nõrgalt seotud suguharude liidust stabiilse keskvalitsusega Iisraeli riigi.

Kellegi hea algus ei garanteeri automaatselt veel head lõppu.

Loe edasi: Taaveti testament

Unistuste isa

11/2014 05 ermo
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Iga laps sooviks endale unistuste isa. Emadel on ühistele lastele mõeldes soov unistuste-isa järele vahest veelgi tugevam. Lihtne on koondada unistuste-isa omadused üheks ideaalpildiks, aga elust me neid ei leia.

Vaatame pigem piibellikku unistuste isa – Jeesuse isa Joosepit. Aga kas ta pole kõrvaltegelane? Vanadel jõulupiltidel paistab ta tihti lapse sünnist pisut üllatunud raugana. On veel pilte, kus ta jagab loomadele sööta – kas sellest piisab unistuste-isaks?

Joosep osakas pöörata tähelepanu unenägudele.

Küllap on Joosep unistuste-isa seetõttu, et ta oskas pöörata tähelepanu unenägudele. Meie seostame unistajatega neid, kelle igapäevane tegutsemine jätab soovida. Ka Pühakiri hoiatab pinnapealsete ja mittemidagi ütlevate unenägude ja soovunelmate juures meelisklemise eest.

Kuid Piibli unistajate hulgas on ka teednäitavad kujud, usu eeskujud, sageli prohvetid. Siin mõtleme vanatestamentlikule Joosepile, Saamuelile ja Taanielile. Nende prominentide kõrval on Jeesuse isa võrdlemisi tagasihoidlik.

Joosep oli õiglane mees, kuid mitte juhtfiguur. Visioonid polnud tema rida, aga unistusi tal oli – mitte võimust ja rahast, vahest ehk Maarjast. Kuid seal juhtus midagi, mis tema mõtlemise ja tunnete horisonti ületas. Maarja ootas tema teadmata last. Nii soovis Joosep oma kihlatu vaikselt maha jätta.

Loe edasi: Unistuste isa