Kirjas Jumala märkmikus

03/2017 05 ermoj
Ermo Jürma, peatoimetaja

Meie, 21. sajandi inimesed, mõtleme sageli, kuidas teised meie isikuandmetega ümber käivad. „Andmekaitse” on sagedane märksõna. Me tahame teada, mida keegi meist teab; milline „profiil” on kuskil meie kohta koostatud; millistes nimekirjades me oleme. Ettekujutus, et kuskil on mingi mega-pank, mis teab meist pisemaidki detaile ja võib ette öelda, millised on meie ostueelistused või kelle poolt me valime, on meile loomulikult hirmuäratav.
Jeesuse lause „...rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!” (Lk 10:20) kuulub aga sellesse ritta. Kas siis ka taevas, Jumala juures, on mingi liikmenimekirjadega andmebaas? Põhimõtteliselt küll, peaksime ütlema. Seejuures kaugeleulatuva mõjuga, nii negatiivses kui positiivses mõttes.

Kõigis gruppides oli neid, kes Jeesusega liitusid.

Loe edasi: Kirjas Jumala märkmikus

Ei ühtki vaba päeva?

02/2017 05 ermoj
Ermo Jürma, peatoimetaja

Ei mingit väljamagamist. Ei ühtki päeva, mil lõpetada need asjad, mis jäid nädala keskel pooleli. Ei ühist vaba päeva, mil minna sõbrale külla. Ei mingit õigust asendusele, kui ma oma vabal päeval pean tööle minema. See kõik on juba olnud – enne 4. sajandit, mil keiser Konstantin kogu riigis pühapäeva vabaks päevaks kuulutas. Selle algne mõte, et kristlased saaksid jumalateenistusele koguneda, leiab täna järgimist üha väiksema hulga inimeste poolt.

Pühapäeva kehtestamise algne mõte oli, et kristlased saaksid jumalateenistusele koguneda.

Paljud ei oska enam näha ka seda mõtet, mille Jumal Iisraelile hingamispäevaga pakkus: kuus päeva tee tööd, aga seitsmendal päeval puhka! Näib, et Euroopas pole enam kaugel aeg, mil pühapäev kui töövaba päev kaob. Kõik, kes on leidnud rakenduse vabaajatööstuses, higistavad loomulikult nädalavahetustel. Arstid, raudtee ja lennuliiklus, politsei niikuinii. Paljud tehased huugavad tootmisprotsessi efektiivsuse tagamiseks pidevalt, pikenenud on kaupluste, kohvikute, tanklate lahtiolekuajad.

Loe edasi: Ei ühtki vaba päeva?

Jõuludes soovib Jumal olla meiega

12/2016 05 gunnar kyynlaga
Gunnar Kotiesen, EKB Liidu asepresident

Jõulud on sõna, mis viib meid kõiki „oma maailma”. Hetkega tulevad meelde kaunid lapsepõlvemälestused, rõõmu toonud kingid, südamesse läinud laulud, piparkookide ja kapsalõhn...

Millised on minu jõulud?

Vahel viib meid aasta kauneim aeg ka kurbadesse mälestustesse. Vanemad inimesed tuletavad meelde valusaid hetki Siberi avarustel ja nii mõnelgi meist on ehk pisarais meenutusi hoopis lähemast ajast.
Kuid jõulud ei ole mõeldud olema vaid minevikupühad. Jumal, kes ajaloo ühel pimedamal hetkel saatis oma Poja, pidi tegelema inimkonna murtuse ja eksimustega. Kuid jõuludes oli midagi palju enamat – need lõid inimkonnale võimaluse elada koos oma Loojaga!

Loe edasi: Jõuludes soovib Jumal olla meiega

Igavikuvaade

11/2016 05 ermoj
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Kas novembrikuine igavikupüha on leinapäev? Õigupoolest mitte! Kui me loeme Kogujat, Piibli raamatut, mis tegeleb intensiivselt elu kaduvusega, siis see deklareerib korduvalt, et siin ilmas on kõik „tühisus”. Sellise refrääni kõrval särab aga lause: „Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni” (Kg 3:11). Looja poolt meie südamesse asetatud igavik on kaljukindel vastukaal tühisusele, elu kaduvusele, mida Koguja paljusõnaliselt on esile toonud.

Looja poolt meie südamesse asetatud igavik on kaljukindel vastukaal elu tühisusele.

Igavik tähistab olemist, mille kohta Koguja maailma kirjeldused ei kehti. Jumala igavik pole mitte lõputult jätkuv, niinimetatud ärakülmunud aeg, seismajäänud kell. See oleks küll midagi ehmatavat. Kes meist sooviks olla miljon aastat ikka seesama inimene, kes me oleme nüüd? Praeguse poolikuse lõputu jätkumine (või kordistamine) oleks pigem põrgu definitsioon.

Sageli mõeldakse igavesele ajale lähtudes ühest algusest, mis alles järgneb ajalikule surmale. Piibel seevastu mõistab igavest rohkem kui kvaliteedi tähistust. Igavik ei alga inimese jaoks mitte alles pärast tema surma, vaid kohtudes igavese Jumalaga Jeesuse Kristuse kaudu. Uskujale on ajalik surm üleminek veel täiuslikumasse igavesse ellu, mis algas uussünnil.

Loe edasi: Igavikuvaade

Kas sul on aare taevas?

10/2016 05 ermoj
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Korjamine-kogumine on üldinimlik. Poisid on korjanud automudeleid, mehed on kogunud mootorrattaid. Üht kollektsiooni me imetleme, teise üle vahel ka muigame. Kui me parasjagu ise korjame, siis mõtleme, et see uus asi on tõesti väärtuslik. Kui miski on eriti väärtuslik, ütleme – see on aare.

Saabub hetk, kus inimene ei ole enam oma aarde peremees, vaid see aare veab ta enda juurde.

Täiskasvanuks saamise juurde kuulub, et me küsime – milleks? Jeesus ütleb: „Sest kus su aare on, seal on ka su süda” (Mt 6:21). Saabub hetk, kus inimene ei ole enam oma aarde peremees, vaid see aare veab ta enda juurde. Aed, auto, maja, riidekapp, mobiil vms võib võtta kogu aja, kogu raha, kõik mõtted, s.t inimese enda ehk tema südame.

Kui ma soetan endale ühe varu, siis ajapikku hakkab selle väärtus muutuma. Toidupakendil on kuupäev: parim enne, kaupadel garantiiaeg. Riided kuluvad ja lähevad moest ära, metall roostetab, lilled närtsivad, majale tekivad praod. Isegi rahaga on nii: ma täidan hoiukarpi, kuid aja möödudes saan selle eest aina vähem osta. Minu lapsepõlves maksis bensiin A66 7 kopikat liiter, aga nüüd on kütuseliiter euro ringis.

Loe edasi: Kas sul on aare taevas?

Kiiremini, kõrgemale, kaugemale

09/2016 05 ermoj

Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Meile on tuttav ladinakeelne väljend „Citius, altius, fortius“, sõna-sõnalt „Kiiremini, kõrgemale, tugevamini“, millest sai tuntud loosung „Kiiremini, kõrgemale, kaugemale”.

Eluterve võistlemine paneb meid häid ja paremaid tulemusi taotlema.

See olümpiadeviisi idee pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon'ilt. Moto võttis 1894. aastal kasutusele kaasaegsete olümpiamängude isa, parun Pierre de Coubertin, kellele Didon'i kõne juhtlause Arcueili kolledži spordipeo avamisel tugevat mõju avaldas. Joosta kiiremini, hüpata kõrgemale ja visata kaugemale kui konkurendid – on paljude sportlaste elu mõte. Olümpia on heitlus parimatele, kes seal üksteist mõõdavad.

Loe edasi: Kiiremini, kõrgemale, kaugemale