August 2019 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Kas sinul on pikk või lühike tee kirikusse? Kas su sõbrad elavad kaugel või kohe ümber nurga? Vahemaid saab mõõta. Kas me teed aga pikaks või lühikeseks peame, ei sõltu kilomeetritest, vaid hoopis muudest teguritest: meie hetkemeeleolust või sellest, mida oleme varem kogenud.

Kas me rõõmustame kohtumisest Jumalaga või kardame?

 Pärast seda, kui sõitsin mitme rongiga üle Moskva Buckowisse kooli, ei tundunud kodumaal ükski vahemaa kuigi suur. Tänases Eestis on paljude töökoht 100 km taga.
Vahemaad on suhtelised. Nii väljendab ka prohvet Jesaja: „Kuulge, kaugelviibijad, mida ma olen teinud, ja juuresolijad, tundke mu väge!“ (Js 33:13). Terves peatükis on jutt Jumala abist oma rahva kasuks ja et see puudutab kõiki inimesi. Maakaugused ei mängi siin mingit rolli.
Jumal on kohal ja tegutseb. Kas see on meile hea sõnum, sõltub sellest, kuidas me Jumala ees seisame. Kas me rõõmustame kohtumisest Jumalaga või kardame? Vahest on meie elus asju või valdkondi, mida me talle meeleldi ei näitaks. Kuid ka siis ei mängi kaugus mingit rolli. Piibel ütleb, et Jumal näeb salajasse – ja ka kaugelt.
Tegelikult on see evangeelium. „...kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist“ (Ap 17:27) ütles apostel Paulus oma jutluses Ateenas. Nii ei tarvitse suvised turismireisid Kreekasse ja mujale olla lõbusõidud. See on hea sõnum, kuna Jumal on kõikjal. Ta armastab meid. Seda võime näha Jeesuse Kristuse elus, surmas ja ülestõusmises. Jeesus ise ütles ju oma jüngritele: „Kes on näinud mind, see on näinud Isa“ (Jh 14:9).
Kas mina olen Jumalale lähedal või kaugel? Seda ei tunne me igal päeval ehk võrdselt. Kuid see ei mängi rolli. Isegi kaugusest on teda kuulda. Ja lähedal olles on tema väge võimatu eitada. Jeesuses Kristuses on ta meie juurde tulnud. Ja siia ta ka jääb. Soovin, et me kogeks igal päeval: „Tema küll ei ole kaugel ühestki meist“. Nii võime ka paluda.

Palve: Jeesus, tänan, et sa tulid siia maale, et tulid mind päästma! Anna mulle andeks minu võlad, ma astun sinuga lepingusse eluks ja igavikuks. Tänasest tahan olla sinu poolel, sinu sõber. Isa taevas, tänu sinu imelise kohalolu eest. Püha Vaim, tule ja juhi mind kogu tõesse. Ma tunnistan oma suuga seda, mis ma südames usun, et olen Jumala laps ja et keegi ei saa mind sinust lahutada. Aamen.

Juuni 2019 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Vabakoguduslikus traditsioonis on kristlaseks olemise mõistmisel suur kaal Jeesuse järgimisel. Seepärast rõhutatakse sageli pühitsust rohkem kui õigeksmõistmist, rohkem tuuakse esile häid tegusid kui usku. See pole ilmaasjata nii, aga see pole ka ilma oma erilise ohuta. Selliste jutluste eriline oht on käsumeelsus. Ma ei pea silmas väliste vagadusvormide ületähtsustamist ja tugevat üksteisega sarnastumist, mida kohtasime sageli meie kogudustes varem. Ma pean silmas pigem õrna ja sageli mittemärgatavat käsumeelsuse vormi, mis tuleb alati esile siis, kui Seadust ja evangeeliumi ei eristata, vaid aetakse segamini.
Seaduse evangeeliumiga ärasegamine on Piibli Seaduse väärkasutamine. Seadus on siis vähem kui patu paljastaja ja rohkem kui üleskutse headeks tegudeks. Käsu-jutlustes vaikitakse siis Jumala kohtust, ja Jumala armu ei tunnistata mitte armuandmiseks, vaid üksnes heade tegude võimalikuks tegemiseks. Patu võitmist ei peeta siis kingituseks, vaid võimalikuks inimesele endale. Tulevikulootuse aluseks pole mitte Kristuse tagasituleku ootus, vaid lootus, et küllap kunagi suudavad inimesed juba ise teha maailma märgatavalt paremaks.

Jumala tegutsemise asemel moodustab käsu-jutluse keskuse inimese tegutsemine.

Aprill 2019 
Ermo Jürma, Teekäija peatoimetaja

Taevatee õigel kursil püsimiseks vajame vaimulikke orientiire. Apostel Paulus kirjutab: „Olgu sul meeles Jeesus Kristus, kes on üles äratatud surnuist ... See on evangeelium“ (2Tm 2:8). Sellega tuletab ta oma usupojale Timoteosele meelde, mis on usuteel oluline.

See usutunnistus asetab olulised asjaolud ja olulise isiku keskusesse – Issanda ja tõsiasja, et ta on üles tõusnud.

Koguduse noor juht Timoteos ei paistnud olevat loomu poolest kuigi tugev juhitüüp. Probleeme oli ta ees küllaga ning kriitikast polnud puudust. Temal tuli otsustada, kui karmilt käituda inimestega, kes ägedalt oma eksiõpetustest kinni hoiavad ja samas teisigi manipuleerivad. Kas on parem kuulata koguduse vanemate liikmete sõna, et säiliks harmoonia jne.
Timoteos nägi oma õpetajast, et Pauluse ellu kuulus kannatus ja see näis olevat seda raskem, mida suurem oli apostli vastutus. Paulus oli vanglas, kallid kaastöölised olid ta maha jätnud. Koguduste paljud küsimused ei olnud veel lahendatud. Need, mis küll olid juba selgitatud ja vastatud, neid ei tunnustatud ja vaidlused lahvatasid ikka jälle.

02/2019 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Väiksema maakoguduse juhatuse liikmena tean väga hästi, et meil tuleb alanud aastal esitada vähemalt 8 kirjalikku aruannet (EKB Liidule, Maksu- ja Tolliametile – 2, Statistikaametile – 4, Äriregistrile), ikka tähtajaks ja kõik lahtrid täidetud! Hommikuti oma taskukalendrit avades jälgin, mis mind alanud päeval ees ootab. Nii saab elu korrastatud.

Ma usun, et vastus pole mitte küsimustes „miks“ või „milleks“, vaid „kelle ees“ ma tegelikult vastutan?

Kõik soovivad, et elu läheks paremini, kuid vähesed on valmis selle eest hoolt kandma. Küllap tunneme sellist olukorda, kus keegi ei taha vastutust võtta. Võib-olla oled sina tegus mõnes ühenduses, kus läheb järelkasvu leidmine aina raskemaks. Lastevanemate koosolekul otsitakse abilisi õpilaste ühisüritusele, kuid keegi ei tõsta kätt. Koguduses lõpeb vajalik tööharu, kuna ei jätku enam kaasalööjaid.
Muidugi on palju kõikvõimalikke põhjuseid, miks loobutakse, miks on läinud kaduma ühine visioon, väljavaade ja mõte. Vahel pärsib seaduste ja regulatsioonide rägastik igasuguse initsiatiivi juba eos. Kaasalöömistahet kahandavad pettumused ja kriitika nende poolt, kes alati kõike paremini teavad, kuid samas sõrmegi ei liiguta jms. Loomulikult jõuavad kätte ka aastad, mil tuleb teatepulk üle anda.
Iga grupp ja terve ühiskond elab sellest, et üksikud panustavad ühise heaks, et on inimesi, kes on „Mis ma sellest saan?” asemel küsinud: „Kuidas mina saaksin kaasa aidata?”

01/2019 
Erki Tamm, Eesti EKB Koguduste Liidu president

Kallid sõbrad!

2019. aasta teemaks meie Liidus on „Kasvame Jumala sõnas“. Meenutan, et need aasta mõtted on viilud möödunud aastal vastuvõetud liidu visioonist. Olen jätkuvalt veendunud, et see on Jumala tahe, et oleksime „Jeesust järgivad, inimesi armastavad ning Jumala sõnas ja väes kasvavad“. Isiklikult. Kogudustena. Koguduste liiduna.
Mis on esimene pilt, mis su silma ette tuleb „kasvame Jumala sõnas“ peale mõeldes? Hetkega meenus mulle lugu sellest, kui Jumal kutsus Hesekieli Vanas Testamendis. „Söö ära see rullraamat ja mine räägi Iisraeli soole!“ (Hs 3:1) oli nägemuses talle öeldud.
Kasvamine algab toitumisest. Tänapäeval räägitakse tervislikust toitumisest palju. Minu tütred on mind õpetanud teadlikumalt toituma. Selleks on isegi äpid välja töötatud.