Misjonilaev ELIDA

Misjonilaev ELIDA purjetab selle mõttega, et jõuda Läänemere sadamates hea sõnumiga Jeesusest Kristusest nende inimesteni, kelle jalg pole seni ühegi pühakoja lävepakust üle astunud.

1939. aastal ehitatud endine avamere kalalaev on misjoni otstarbeks armastusega ümber ehitatud.

ELIDA meeskonda kuuluvad erinevate kirikute, vabakirikute ja evangeelse alliansi põhimõtete baasil tegutsevate osaduskondade aktiivsed liikmed. Me töötame laeval vabatahtlikena oma vabast ajast. Kõik, kes meie eesmärke jagavad, on teretulnud. ELIDA on muuseas vana Põhjala laevanimi ja tähendab „Auline valgus" või „Jumalik valgus". ELIDA flotilli kuulub Skandinaavias mitmeid misjonilaevu.

.

Äratusnädal Edela-Hiiumaal

5/2010 Kristi Ugam, koguduse sõber

Juba 109 aastat on Nurstes iseseisev baptistikogudus. Algaastail sai seaduslikult koguneda Peterburis asunud saksa emakoguduse nime varjus. Ado [Aadu] Tärk korraldas 1923. aastal suure kabeli ehituse, avamisel olnud 1000 sööjat. Järgnesid põgenemine, küüditamised, kolhoosid ja ajuloputus. Täna on koguduses 9 liiget.

Ärkamine algab Jumala kojast

Olen vahel kuulnud suurustamist ärkamisest: seda nõutakse, kuulutatakse, tehakse kiireid järeldusi. Olen näinud ka siirast ja alandlikku palvet selle pärast. Samuti olen kritiseerinud piirdumist vaid palvega. Täna ulatub mu nina üle pingiserva ja ma taipan, et noor ei oska alati hinnata vanade võimalusi. Kannatamatus pole usk, Jumalal on omad ajad. Vahel piisab kui kuldkausid taevas üle ajavad. Enne kui Jumal hakkab palvetele vastama, peavad need olema meid muutnud. Ärkamine ei alga patuste patutundmisest, vaid õigete pühendumisest.

Kitsaim kitsaskoht

Äratusnädalaid peeti Hiiumaal vanasti pidevalt: joosti kutsudes läbi kõik oma küla pered. Vahepeal oli vaikne. Seostan seda siinse suurima probleemiga: karjased elavad kõik peale ühe Kärdlas. Pühapäeval sõitsid autod ette ja eest ära. Kui kellaajad muutusid, helistati suletud ringile. Külarahvas rääkis meie palvelast, mitte meie kogudusest.

Nurste kogudusega on vastupidi. Kaljo Järva on Kärdelt pärit, kuid ta jättis maha koorijuhtimise, et sõita neli aastat iga pühapäev 90 km taksot 5 km kaugusel elavale karjasele. Kui viimane suri, jäi töö tema kanda. Nüüd sõidab 80. sünnipäeva pidanud lesk kasvõi iga päev saare teise otsa oma koguduse toidulauda katma (vahel koguni metssealihaga). Täna on kõik, kes olid Kalju tulles koguduses, juba igavikus.

Kristus puhastab ja ühendab oma kogudust

Nurstes kogetav viib mõtted äsjasele viibimisele ühes hollandi-ekvadori peres. Pereema on pärit vennaste kogudusest ja seotud baptistidega. Jumal viis nad aga tööle ühte katoliku kihelkonda. Pühapäevakoolist sirgunuid seal enam ei näe: on vastpöördunud ja välismaalased. Jumal laseb oma kogudusel käia läbi tule, et teda puhastada ja liita. Protestantide põlatud ja liikmetest hüljatud koguduses kogesin põhjatut pühadust. Sajanditevanuste mõttekäikude piibellikkus sai selgemaks, sügavuti mindi vaimumaailmas toimuvasse kui Jumala rahvas palvetas, ristis ja murdis leiba. Vaimu üleilmse töö sümbolina näis neeger Aafrikast: katoliiklane, kes laulab oma trummiga peast vanu Ameerika baptistilaule.

Nurstes käib sisse ja välja peresid luteri, vennaste, metodisti, Valguse Tee ja Oleviste taustaga. Tsiteerides hollandi preestrit: see ongi apostelliku usutunnistuse kogudus. On noori, kes suhtlevad igapäevaselt külas, tööl, koolis, poliitikas nendega, kellel on vaja lootust.

Hea sõnumi nädal

Sõnumit tuldi jagama Läänemaalt, Saaremaalt, Tartust ja kodusaarelt. Toodi muusikatervitusi. Lõunahiidlased olid vanadest nootidest „üles soojendanud" spirituaale. Meego Remmel pidas ka ametikoolis Hiiumaa õpetajatele head vastukaja leidnud ettekande väärtustest.

Ükski teenistus 8 järjestikuse päeva jooksul ei kordunud. Oli prohvetisõna- isiklikku ja kogudusele; oli haigete peale käte panemist; oli palvet ringis, kuhu igaüks tõi oma pakilisima südamesoovi; oli eestpalvele tulijaid; oli argade võidmist (hulk aktiviste tormas ummisjalu, et mahuks esimesse pinki). Kõik oli ootamatu ja vaimustav. Kord jäi kellgi 20 minutit enne oodatavat lõppu seisma, nii et kõrvalruumis, kuhu tehnika viis hääle väikeste laste emadele, olid mänguasjad ammu enne lõpetamist ööunele pandud.

Kel süda sundis, tuli saare teisest otsast. Avajumalateenistusel oli ca 90 inimest, iga päev üle 40 ja mitte samad näod. Üks külamees käis ainsa korra ja ütles, et sai rahu südamesse.

Püha preesterkond

Nüüd, mil kuldkausid taevas ajavad üle, on hingevaenlasel pähe tulnud muuta Hiiumaa elamiskõlbmatuks: pole elanikke, pole kogudusi. Kogu läänepoolne Eesti ähvardab langeda kasutusse Euroopa Liidu ümber kootava energeetilise sõltuvussilmuse osana. Täiesti uskumatul kombel on seadusedki mullu nii muudetud, et projekti algatajal on õigus sundvõõrandamisele – olukord, kus raha ja võim on halvanud mõistuse ja ainult Kõigekõrgem võib kaitsta. Tegin üleskutse luua palvegrupp – keegi ei registreerunud. Selles kuus meenutame sõja lõppu ja tõika, et meeleparandus, rahu ja vabadus ei ole rahvaste kätes, vaid nende südametunnistusel, kes on kutsutud olema need 10 õiget, kes tingivad Jumalalt halastust. Laskem ärkamisel alata enestes!

 

Misjonikokkutulek

10/2010 Indrek Luide, Elav Kivi koguduse pastor

24.-25.09.2010 toimus Tallinnas EEA poolt korraldatud Misjonikokkutulek – Koguduse välislähetus. Konverents ei olnud mitte välismisjonist, vaid misjonist sel samal maal, kus meie elame. Oluliseks motivaatoriks foorumi korraldamisel oli 100 aastat tagasi toimunud oikumeeniline kogunemine Edingburgis. Edingburg on oluline teetähis seetõttu, et seal sõnastati erinevate konfessioonide vahel ühine evangeeliumi kuulutamise deklaratsioon.

Eesti kristlaskonna esindajad arutasid ühiselt meie evangelisatsiooni maastikul valitsevat situatsiooni ja otsisid vastuseid küsimusele, kuhu peaks nüüd liikuma.

Konverentsi algul vaadeldi kirikute olukorda Eestis. Küsiti ka, kas riik vaevleb veel MASU käes või on sellest juba väljumas. Siin kasutas Peep Saar väga oskuslikult uudissõna MASU, mõtestades seda koguduslikust vaatenurgast:

Mugavus / Minu-k(m)asu

Agnostikud / Aegajalt kirikus

Spirituaalsed segajad

Unustajad (kristliku keele) / Uhkus

Eesti ühiskonnas levib trend: Mis kasu ma sellest saan? Ettekandja väitis, et üldine arusaam on kogudusest kui lõppeesmärgist, mis tähendab, et inimese koguduseliikmeks saamine on temaga tegelemise lõppsiht. Peep Saar võttis siin kokku: „me vajame evangeeliumi uuendust".

1.Misjon ei saa olla mitte üks osa kiriku programmist, vaid koguduse olemasolu põhjus.

2.Peame ennast kirikute ja kristlastena taas mõistma misjonäridena.

3.Küsimus pole, kuidas inimesi kokku tuua, vaid kuidas neid välja saata!

4.Ükski liit, mis pole koguduste rajamist võtnud prioriteediks, ei ole Euroopas kasvav.

5.Kasvamine evangeeliumi laiemas (vägi ja lugu) ning sügavamas (pühitsus) mõistmises.

6.Iga kristlane olgu täisajaga vaimulik töötegija; Jumal maksab selle töö eest lihtsalt erinevaid (organisatsioonilisi) allikaid kasutades.

Jumala liikumist ei raja mitte hästivarustatud organisatsioonid, vaid pühendunud inimesed. Tegu peaks olema 7/24 oma missiooni tunnetavate ning kogukonnas seda väljendavate meeste ja naistega, keda kogudus sellel teekonnal varustab, läkitab ning julgustab.

Konverentsi väliskülalise Steve Hollinghrusti tähelepanekute valguses ei ole Eesti kirik just esireas kõndija Jumala tundmises ja evangeeliumi levitamisel. Selles lähtuvalt oli Steve teise ettekande pealkirjaks: „Milliseid muutusi vajab väljalähetatud kogudus?" Siin kolm pakkumist!

1.Jumala riigi visioon (Luuka 5-8): lubada sisse neid, kes olid välja arvatud (ebapuhtad, naised, paganad); Jeesus läheb evangeeliumiga nende juurde, kes on väljaspool; kuidas Jeesus kasutab tähendamissõnu; selle asemel, et pakkuda inimestele lihtsaid evangeelsed vastuseid, võiks neile anda nö „tähendamissõnu", mille üle nad hakkaksid mõtisklema.

2.Kui iga kristlane teeks 5 aasta jooksul jüngriks 1 inimese, saaks Inglismaa Issandale toodud 25 aasta jooksul.

3.Misjonäri tunnusmärgiks on haavatavus; tal tuleb saada lapseks ja teenijaks.

Väikesed muudatused viivad suurte muudatusteni. Evangeeliumi praktilise levitamise näitena kõneles Brett Toft, kes hiljuti asutas Tallinnas MTÜ „Serve the City" (Teenides linna). Kristliku kogukonnana tuleb meil hoida kätt pulsil selle ühiskonnagrupi vajadustel ja probleemidel, kelle keskel me ristirahvana tegutseme. Vabatahtlikku teenimisse tuleb haarata nii koguduse rahvast kui piirkonna inimesi. Selle läbi saavutatakse sõpruskond, kellega koopereerutakse olukorra lahendamiseks. Edasi saab jätkata evangeeliumi levitamist juba sõpruse tasandil (vaata: www.servethecity.ee).

Heaks julgustuseks praktilisest kristlusest oli EKB Liidu misjonär Bosnia-Herzegoviinas Jael Puusaag, kes esitles oma vastvalminud raamatut: „Jumala rahutooja".

Konverents lõppes paneeldiskussiooni ja EEA üleskutse „Kõik kirikud kuulutavad ühist evangeeliumi kogu Eestimaal" tutvustamisega. „Ilmakaare lõputeenistuses" kasutati uuenduslikku võtet, mis seisnes selles, et alustati ühises palves ja ülistuses ning poole tunni möödudes jaguneti kolme eri ilmakaarde. Ühes saalinurgas jätkus ülistus, teises palveosa ning kolmandas toimus jutluste osa. Iga konverentsist osaleja sai valida, kus ta hetkel asub ning jumalateenistuse arenedes sai liikuda ühest nurgast teise.

27_Steve Hollinhurst: Steve Hollinghrust juhatab Inglismaal uuringukeskust The Sheffield Centre, mille ülesandeks on jälgida ja teha teatavaks, mida Jumal teeb kõikjal maailmas.

27_Paneel: Eestimaa evangeelset olukorda vaagivas paneelis istusid: Kaupo Kant (EMK), Hermas Lilleorg (EKNK), Meego Remmel (EEKBKL), Peep Saar (Risttee), Piret Riim (EELK) ja Heigo Ritsbek (EKEK).

.

Jeesus hoolib HIV positiivsest

12/2008 Intervjuu Franklin Grahamiga ajakirjast Time, tsiteeris Helari Puu

Eeloleval kevadel Saku Suurhallis kõnelev evangelist Franklin Graham (53) on rahvusvaheliselt tuntud jutlustaja Billy Grahami poeg, nelja lapse isa ja nelja lapselapse vanaisa.

Intervjuus ajakirjale Time räägib ta tänapäeva inimese jaoks tundlikel teemadel. Küsimusele, mida Jeesus ütleks AIDS'i kohta vastab ta, et nii nagu toona ei lükanud ta ära ravimatult haigeid pidalitõbiseid, ei teeks ta seda ka HIV-i nakatanutega. Ta tervendaks nad ja ütleks: „Mine ja ära tee enam pattu!"

Franklin Graham ei tunne üksnes kaasa, vaid näeb selles probleemis meie ühist vastutust. „Me vastutame selle eest, et teha kõik, et säilitada elu – kas siis veel sündimata lapse elu või näiteks HIV/AIDSi nakatunud pargipingil magava kodutu elu. Igal inimesel on hing. Ja iga inimese eest suri Jeesus Kristus Kolgata ristil. Ta suri kogu maailma pattude eest."

.

Loe edasi: Jeesus hoolib HIV positiivsest

Misjon puuetega inimeste keskel

10/2008 Evelyn Apinis, EKB Liidu välismisjonär

Talsi linnas Lätis korraldasid Noored Missiooniga suvelaagri „Väljakutse“. Selles osales kokku 30 inimest, kellest 13 olid füüsilise puudega.

Teekäijale jagavad laagri muljeid Sintija (21), kelle kolmeaastaselt toimunud õnnetus viis ratastooli ning peale põhikooli lõppu on ta veetnud aega põhiliselt kodus nelja seina vahel. Baiba (19) on haiguse tagajärjel samuti kolmandast eluaastast ratastoolis ning õpib praegu ülikoolis politoloogiat. Madara (35) on ratastoolis alates sünnist ning sellele lisaks on tal raske end verbaalselt väljendada, enamuse elust on ta veetnud oma kodus.

Palun andke laagrist lühiülevaade

Baiba: Laagris võimaldati meil kuulata loenguid kogenud inimestelt – teemadeks: Piibel, Jumal, psühholoogia, osadus, kuidas õppida Piiblit. Meile anti võimalus osaleda sportmängudes, kunsti- ja muusika töötoas, proovida füsioteraapiat, läbida seiklusrada, mis oli kõige hullumeelseim, millega olen hakkama saanud; nautida fantastilist Xenose bändi.

Madara: Igal hommikul toimus hommikuvõimlemine. Peeti mitu loengut erinevatel teemadel näiteks Piibel ja puudega inimene, Piibel ja depressioon, aga ka loeng sellest, kuidas paremini õppida Piiblit ja veel teisi loenguid. Mängisime erinevaid mänge, millest võtsid osa kõik laagrilised. Toimus ekskursioon Talsis. Oli tore sõit Valdemarpilsisse, kus tegime imelisi asju, näiteks tõusime lindude sarnaselt köie abil puude latvade vahele. Seal oli võimalus sõita ATV-ga, aga ka osaleda piknikul. Laagris toimusid loomingulised muusika- ja kunstitunnid. Laagri lõpus oli pidulik söömaaeg ja tunnistuste õhtu.

Sintija: Igahommikust võimlemist juhtis Kaspars. Neil, kes ei saanud iseseisvalt kõike kaasa teha, olid head abilised. Näiteks mul oli Antra, kes abistas mind kogu selle laagri ajal. Seejärel oli hommikusöök. Meil olid väga head kokad, kes tegid väga maitsvat sööki. Peale kehakinnitust tegi igaüks, mida soovis, näiteks mõned mängisid lauamänge ja teised jalutasid õues. Siis tulid loengud, mida viisid läbi Evelyn ja Ailita, aga Kaspar tõlkis. Evelyni teemaks oli „Piibel ja depressioon“ ja Ailital „Piibel ja puudega inimene“. Peale ettekandeid oli meil lõunasöök ja pärast seda võisid soovijad puhkama minna. Ja veel oli meil joonistamine. Maalisime nii, kuidas igaüks oskas. Samuti laulsime Jumalast armsaid ja toredaid laule. Seejärel toimusid meil igasugused mängud gruppides. Oli ka massaaži aeg ja kes soovis, võis pöörduda Kasparsi poole. Ühel päeval olid meil ka ekstreemsed asjad, näiteks lendasime 18 m kõrgusel ja sõitsime ATV-ga. See oli lihtsalt SUPER elamus! Ühel päeval oli meil vaja tunda hästi Talsi linna ja ka seda me mängisime läbi gruppides. Meie grupi nimi oli Navigaatorid. Meil käis külas ka pastor, kes rääkis kihvtidest seiklustest. Siis meil oli õhtusöök ja peale sööki filmi vaatamine. Igal päeval olid oma seiklused.

 

Mis sulle kõige rohkem meeldis?

Sintija: Mulle meeldis kõik, aga kõige rohkem toredad ja vastutulelikud inimesed.

Madara: Kõige rohkem meeldis mulle kristlik atmosfäär ja lahe huumor. Meeltmööda olid erinevad, koos kõigi laagris osalejatega läbiviidud ettevõtmised, kuna need aitasid õppida sallivat suhtumist, aga ka edendada sõprust.

Baiba: Ma ei oska välja tuua ühte konkreetset asja – meeldis kogu laager, mis oli nii õnnestunud ja imeline Jumala plaan, et kõik kulges perfektselt. Mulle tundus kõige parem ja mõjuvam pastor Sami kõne, mille kaudu Jumal rääkis minu vastu. Fantastiline tundus ka osadus teiste inimestega ühise tegevuse ajal ja vabadel hetkedel. See oli unustamatu. Samuti olid õhtud fantastilised, kui me vabalt ja omal initsiatiivil laulsime, ülistasime Jumalat, meie kallist Isa.

 

Mis oli siin teistsugune võrreldes muude laagritega?

Sintija: Mul on raske sellele küsimusele vastata, kuna see oli minu elu esimene laager.

Madara: Köiega õhku tõusmine ja sõit ATV-ga, muidugi ka selle laagri loengud, loomingulised muusika- ja kunstitöötoad.

Baiba: Selle laagri erilisus ja omapära oli, et siin oli selgelt näha, kuidas realiseerub Jumala plaan – inimeste vahel valitses armastus ja mõistmine. Oluline oli ka, et juba enne meie laagri organiseerimise algust pani Jumal selle inimeste südametesse ning tänu temale saabusid imelisel viisil isegi kõik vajalikud ressursid.

 

Laagri nimi oli “Väljakutse”. Mis oli sinu jaoks suurim väljakutse?

Madara: Minu kõige suuremaks väljakutseks oli köiel rippudes õhkutõusmine ja sõit ATV-ga.

Baiba: Loomulikult oli ka seiklusrada väljakutse, aga minu suurim väljakutse tuli pastor Samilt, kelle läbi Jumal rääkis palvest ja sellest, et ei ole vaja Jumalat karta, vaid palvetada nii, nagu laps paluks oma isa. Mulle oli see väljakutseks, usaldada veel rohkem Jumalat, palvetada ja uskuda.

 

Mida sa sellest laagrist õppisid?

Baiba: Õppisin väljendama oma mõtteid paberil, veel rohkem armastama Jumalat, olema õnnelikum, Kasulikud olid loengud, kus võisin õppida Piiblit lugema – armastama seda raamatut veel rohkem.

Sintija: Ma õppisin, et kunagi ei ole vaja mõelda kõigest kõige halvemat, kuna sa iialgi ei tea, millisel hetkel see tegevus võib sul õnnestuda. Ja sa ei ole kunagi üksinda – sinuga on Jumal, kes sind kaitseb.

Madara: Kõige rohkem õppisin ma laagris sallivust teiste laagriliste vastu. Jumal õpetas mind selles laagris hindama sisemisi väärtusi, mitte vaatama vaid välist külge. Jumal näeb inimese sisemist ilu. Samamoodi õpetas Jumal mind selles laagris otsima teistes inimestes headust ja ilu.

 

Mida sa õppisid Jumalast selle laagri ajal?

Sintija: Õppisin, et Jumal on alati koos minuga ja ei jäta mind kunagi üksinda.

Baiba: Usaldama, et ta armastab, tema poole võib palvetada ja ta annab. Jumal armastab sind sellisena nagu sa oled! – Seda rääkis Jumal mulle kõikide nende laagripäevade jooksul.

Madara: Nagu ma juba mainisin, siis selles laagris Jumal õpetas mulle sallivust teiste vastu, kuna ta lubas mul aru saada, et see on hädavajalik kodustes tingimustes elades.

 

Kuidas on muutunud su elu peale laagrit?

Sintija: Praegu mul ei ole veel midagi muutunud, kõik on nagu vanasti, aga usun, et minu tulevik on OK!

Baiba: Peale laagrit on Jumal andnud mulle kindluse; kindluse temas, selles, et ta on mind loonud hästi ja armastab mind sellisena, nagu ma olen. Laagrist õppisin ka kannatlikust ning valima armastuse, isegi siis, kui seda viie meelega ei tunne. Kõike seda püüan ma igapäevaelus säilitada.

Madara: Peale laagrit on minu elus muutunud see, et olen mõistnud, kui tähtis on iga hetk ja päev hoida kinni Jumalast ja nii mõtetes kui tegudes temaga aega veeta. Nähtavalt poolelt – tänu sellele laagrile olen õppinud joonistama. Tänu Jumalale ja laagri korraldajatele Talsis toimunud laagri eest!

.

Parkimiskella evangelism

10/2008 Christsein Heute

Parkimiskella evangelismi idee pärineb Rainer Bambergilt Šveitsist.

Asi töötab järgmiselt: koguduseliikmed peavad kesklinna tasulise parkimise alas silmas neid autosid, mis seisavad aja ületanud parkimiskellade all. Kui nad on sellise leidnud, lisavad nad automaati münte juurde ja asetavad tuuleklaasile teate, mis oleks küllalt sarnane „trahvikviitungile". Sinna kirjutatud tekst võiks olla umbes selline: „Teie parkimisaeg oli ületatud ja kuna me teame, kui ebameeldivaks ja samas ka kalliks see lugu minna võib, oleme võtnud endale vabaduse, lisada kellale mõned mündid. See ei maksnud meile palju ja teid on ta kindlasti ebameeldivustest säästnud. Kui teil oleks soov neid inimesi, kes selle aktsiooni välja mõtlesid, tundma õppida, siis võiksite meid meeleldi külastada. Me korraldame nimelt järgneval nädalal õhtul kell 20.00 oma meeskonnaga peo. Seal kogunevad rõõmsad kristlased, parkimispatused ja muudki patustajad. Kas me tohiksime ka teie osavõtuga arvestada? Selle üle oleksime ülimalt rõõmsad.

PS: Ärge kartke, parkimiskella raha oli teile väike kingitus, seda me enam tagasi ei soovi.

.