Eesti misjonikokkutulek 2010

7-8/2010

24.-25. septembril 2010 toimub Tallinna Metodisti kirikus kirikutevaheline Eesti Misjonikokkutulek 2010, millega tähistatakse 100 aasta möödumist oikumeenilisest misjonikonverentsist Edinburgis.

Kokkutulekul pööratakse eriliselt tähelepanu Kristuse koguduse misjonitegevusele ja otsitakse praktilisi juhtnööre, kuidas viljakamalt inimestega kontakte luua ning kuidas tänases Eestis rääkida inimestele Kristusest.

Peakõnelejaks on Steve Hollinghurst Inglismaalt. Anglikaani kirikust pärit külaline ütleb enda kohta, et ta pühendanud oma elu uurimaks, kuidas mõistetavalt edastada usku inimestele, kellel puudub kiriklik taust. Üritusel saab kuulata ja näha spetsiaalselt selleks ürituseks lindistatud videointervjuud Šveitsi Agape juhi Hanspeter Nüeschiga, kes annab nõu, kuidas kaasaja kogudus peaks evangeeliumi kuulutama. Sõna võtavad mitmed pastorid ja evangelistid, kes on Eestis selles valdkonnas tegevad. Toimub ühine jumalateenistus, arutelud, avatud on misjonikohvik. Noorte tippsündmuseks kujuneb kindlasti Kaarli kirikus korraldatav reedeõhtune ööpalvus koos Oslo Gospelkooriga.

Kokkutulekul osalustasu ei võeta! Kokkutulekul saab anda oma annetuse Eestimaa evangeelse töö tarvis, mis läheb sihtotstarbeliselt kogudustevaheliste kristlike organisatsioonide Agape Eesti ja Eesti Alfa töö toetuseks!

Kokkutuleku korraldab Eesti Evangeelse Alliansi Evangelismi- ja Misjonitoimkond!

Lisainfo: Janek Pallase tel: 56609876

.

Evangelisatsioon ja misjon tänapäeval

7-8/2010 Margus Kask, KUS rektor

Käesoleva aasta kevadel kaitses Ingmar Kurg Tartu Ülikooli usuteaduskonnas oma doktoriväitekirja. Kaitsmine oli edukas, usuteaduskonna nõukogu omistas Ingmar Kurele doktorikraadi usuteaduses. Järgnevalt tahan esitada kõigest mõned mõttekäigud 353-leheküljelisest kaitstud doktoritööst. Loodan, et lugeja saab seeläbi aimu Ingmar Kure poolt läbiviidud ühest olulisest uurimusest Eesti kirikuelu jaoks.

Ingmar Kurg muretseb evangeeliumi kuulutamise tuleviku pärast euroopalikus ühiskonnas

Enamasti tundub kõrvalseisjaile, et teaduslikud käsitlused koguduse- ja usuelust on midagi sellist, mis asetsevad kusagil kaugel suurte mõttelabürintide maailmas. Lihtsat inimest need ei paista puudutavat. Küll aga on igale inimesele (rohkem küll kristlastele) oluline evangeelium ja selle kuulutamine. Sellest doktoritöö kõnelebki.

Ingmar Kurg muretseb evangeeliumi kuulutamise tuleviku pärast euroopalikus ühiskonnas. Euroopalikule mõõtmele vihjab juba töö avasõnade kirjutamise kuupäev 9. mai 2009, mil tähistatakse Euroopa päeva. Laia mõõdet kajastab ka töö pealkiri: „Oikumeenilise evangelisatsiooni perspektiiv Euroopa kontekstis: missioloogiline ja religioonisotsioloogiline uurimus."

Euroopa kirikutes, nagu Eestiski, on juba aastaid teatud, et ühiskond muutub järjest ilmalikumaks. Tundub nagu evangeeliumi haare ja jõud justkui väheneksid. Ometi ilmutab evangeeliumi kuulutamine ilmalikustunud Euroopas tõehetke kiriku evangeelsele tööle. Just selles kontekstis selgub, kui tõeline on see evangeeliumi jõud, mida koguduste kuulutus endas kannab.

Euroopa tuleb uuesti Kristusele võita!

Evangeelium kutsub pöördumisele ja muutumisele. Ühelt poolt puudutab see patust inimest, teisalt aga ka kirikuid ja kogudusi endidki. Evangeelium paljastab kriitiliselt nii ühiskonna kui kiriku. Jumalasõna on kui peegel. Kristlik kogukond (pean silmas kirikuid ja kogudusi) peab selle peegli abil õppima rohkem tundma oma Issandat ja tema tahet. Selle kaudu tunnetame ja näeme ka ühiskonna vajadusi. Evangeeliumi kuulutamine toob iga inimese ellu uued võimalused. Samas esitab Kurg ka küsimuse kiriku evangeelse töö asjatundlikkuse kohta – kuivõrd on ikkagi esikohal tõeline Kristuse evangeelium ja milles see eeskätt seisneb?

Doktoritöös on esitatud ka provokatsiooniline küsimus kristliku kogukonna igapäevaelu kohta: kas kirikud tegutsevad omaenda kiriklik-religioosses miljöös või konventsionaalses-ühiskondlikus miljöös? Ingmar Kure uurimuses kõrvutatakse neid võimalusi.

Doktoritöö autor provotseerib veelgi, öeldes, et Euroopa sattumisel ilmalikustumise teele on ka kirikul kaasamängija roll. Esmapilgul ei oska siin kirikute „süüd" tuvastada. Kuigi, kui lugejad mõtlevad omagi koguduse peale, siis kindel see, et ühiskonda ulatuv evangeelne töö oleks võinud läbi aastate mõjukam olla. Doktoritöös esitatud uurimus otsib ilmalikustunud inimest, et märgistada tema võimalikud kokkupuutepunktid kristliku sõnumi muutva väega. Igal juhul ütleb Kurg selgelt, et Euroopa (sh ka Eesti!) tuleb reevangeliseerida, Euroopa tuleb uuesti Kristusele võita. Doktoritöö esimene peatükk kõneleb Euroopast kui „misjonimaast". Sellele põllule tuleb viia evangeelium. Evangeeliumi vägi sisaldab eneses palju rohkemat kui üksikisiku pääste, see peab ulatuma ka sügavale ühiskondlikku toimlemisse. Kure sõnutsi peab kristlik kogukond evangeeliumi väega taaslooma ühiskonda igas aspektis.

Evangeeliumi kuulutamine põrkub inimesega, kelle jaoks on kõik religioonid justkui turul – vali, mida soovid. Kurg toob esile, et nüüdisaja konfessioonitu inimene ei huvitu kristliku usu konfessionaalsetest erinevustest, ta ei vajagi neid. Kuid ta vajab teadmist ja eelkõige kogemust evangeeliumi vabastavast väest.

Ometi kohtume erinevate konfessioonidega. Kirikute tähtsus on liikunud ühiskondliku elu keskusest ääremaale. Kirikute roll meid ümbritsevas elus on marginaalne. Seda olulisem on tegelikult märksõna, mis läbib kogu doktoritööd. Ingmar Kure jaoks pole tegu lihtsalt ühe mõistega teiste hulgast, vaid mis tähistab jõuliselt nii tegevust kui olemust kristlikus kogukonnas. Ja see märksõna on „oikumeenia". Oikumeenia ei tähenda kõigi kirikute ühendamist ühtse õpetuse alla. Oikumeenia toimub ja toimib siis, kui kirikud tunnevad teistega koos töötades end koduselt. Tegelikult seob kõiki kristlikke suundumusi evangeelium Kristusest – risti löödud, maha maetud ja üles tõusnud Kristusest. Sellel pinnal liikudes tunneme end koduselt. Sellel pinnal toimub ka konkreetne evangeelne koostöö.

Evangeliseerimise peaküsimuseks on, kuidas tõlgendada evangeelium tänapäeva inimese keelde ja meelde nii, et sõnum oleks mõistetav ja vastuvõetav

Doktoritöös on loomulikult oma osa teoloogilis-teoreetilisel argumentatsioonil ja erinevatel mudelitel. Kuid nagu Kurg ka ise ütleb, „võivad teoreetilised kontseptsioonid olla kuitahes head, kuid oikumeenilise evangelisatsiooni elluviijateks on siiski kohalikud kogudused kohalikus keskkonnas".

Siit lähtubki üks doktoritöö peamisi küsimusi: kuidas on võimalik oikumeeniline evangelisatsioon? Kindlasti ei tohi oikumeeniline hoiak kahjustada evangeeliumi. Nii oikumeenia kui evangelisatsioon leiavad oma lähtepunkti mitte kristlasest, kirikust ega traditsioonist, vaid just ja ainult Pühakirjast.

Doktoritöö originaalseim tulemus on seotud oikumeenilise evangelisatsiooni käsitusviisiga. Viimane tugineb Saksa religioonisotsioloog Detlef Pollacki mudelile. Ingmar Kurg käsitleb seda loovalt. Ta kirjeldab selle abil nii evangeeliumi kuulutamise toimimist kui ka kirikutevahelist ühist evangelisatsiooni. Ilma et Teekäija lugeja saaks siinkohal detailse ülevaate küllaltki teoreetilisest, kuid samas äärmiselt huvitavast materjalist, soovitan koguduste pastoritel ja töötegijatel sellega kindlasti tutvust teha. Iga vähegi otsiva koguduse juhi jaoks kasvab alati teoreetilisest materjalist väga praktilisi ideid.

Uurimuses esitab Ingmar Kurg ka lootusrikka noodi seoses ilmalikustunud ühiskonnas elava inimesega. Religioon liigub üha enam ühiskondlikult tasapinnalt individuaalsele pinnale. Sellele vihjas ka käesoleva aasta juunis avalikustatud Eesti Kirikute Nõukogu poolt tellitud Saar-Polli uuring „Usust, elust ja usuelust". Privaatne usklikkus aga otsib taas teed sotsiaalsete suhete tasandile. Religioonisotsioloogide järgi on kiriku „ressursiks" pakkuda inimestele sotsiaalset sidusust. Siin avanebki mitte ainult kirikute, vaid konkreetsete koguduste jaoks võimalus astuda vastu ilmalikustumise protsessile ja seda just suhetevõrgustiku kaudu. Tõsi on ka muidugi see, et kirikut ja kogudust ei saa pidada ainuüksi sotsiaalseks klubiks. Kaugel sellest, kogudust liidab eelkõige Kristus, usk temasse. Viimane väljendub alati siiski ka usklike osaduses. Evangeliseerimise peaküsimuseks on, kuidas tõlgendada evangeelium tänapäeva inimese keelde ja meelde nii, et sõnum oleks mõistetav ja vastuvõetav.

Iga vähegi otsiva koguduse juhi jaoks kasvab alati teoreetilisest materjalist väga praktilisi ideid

Kurg esitab uurimuse evangelisatsioonist ilmalikustunud Euroopa kontekstis Eesti näitel. Eesti on seotud lääneliku kristluse traditsiooniga, Eesti taotleb euroopalikke majandus-, poliitilisi ja sotsiaalseid suundumusi ja suuremat lõimitust Euroopaga. Seetõttu kõrvutab Kurg Eestit Euroopaga. Käesoleva aasta 7. augusti Arteris ütleb Eestile nime teinud dirigent Neeme Järvi, et „meie omal maal ei ole küllalt oma inimesi, kes mõtlevad oma maa moodi". Ingmar Kurg ütleb olulisi asju oma maa keeles ja meile arusaadavalt. Horisondiks on aga Euroopa.

Milles väljendub siis käsitletava doktoriväitekirja tähtsus? Esmalt selles, et siin on eesti keeles süstemaatiliselt kirjeldatud ja põhjendatud oikumeenilist evangeeliumi kuulutust. Siit tõuseb tulu eestikeelsele teoloogilisele sõnavarale ja kirjandusele. Kasu saavad usuteaduse üliõpilased, kel on võimalus kasutada järjekordne väga heas ja laduses keeles kirjutatud uurimus. Kindlasti leiavad tööst inspiratsiooni ka kirikute juhid oikumeeniliseks koostööks.

Doktoritööle lisab kaalu autori enese praktiline pikaaegne kogemus vaimulikus töös. See algas omaaegsest noortejuhitööst, mis tänaseks on tipnenud pastori, teoloogi ja kirikutevahelise koostöö ühe eestkõneleja rolliga Eestis. Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann hindab oma arvamusloos Ingmar Kure doktoritööd ühiskonnasisese dialoogi algatajaks. (http://www.postimees.ee/?id=256282 08.08.2010) Loodetavasti algab esimene dialoog aga doktoritöösse süveneja mõtetes. Kindel aga seegi, et võime ühineda kõigiga, kes õnnitlesid 19. aprillil 35ndat pulmaaastapäeva pidanud Ingmar Kurge usuteaduse doktorikraadini jõudmisel.

16_30 034 Foto Ermo Jürma: Moodsas Tallinnas peab silma pingutama, et kirikuhoone üles leida.

16_IMGP4962 Foto Kristi Jürma: Vaimulike ametiriietus on üks nende väliseid tunnuseid.

16_Ingmar_ Foto Kristi Jürma: Pastor Ingmar Kurg on misjonimõtet järginud ja uurinud kogu oma usuelu.

Minnes vastuvoolu

7-8/2010 Stella Polikarpus ja Kerly Simulman

Täpsustamata andmetel on EKB Liidu Misjonikeskus Agnes Böningu juhtimisel korraldanud misjoninädalaid 17 korral. Viimane neist toimus Hansapäevade raames käesoleva aasta juunikuus Pärnus.

Ajal, mil 18. nädala ettevalmistused juba käisid, abiellus Agnes Joel Pulgaga ja kolis Tartusse elama ning delegeeris Rapla nädala juhtimise Oleviste koguduse liikmele Kerly Simulmanile, kes on varem korduvalt juhiabina misjoninädalatel vabatahtlikuna kaasa teeninud.

Agnesele misjonisekretäri ametikohal viimaseks jäänud misjoninädal toimus Raplamaal 19.-25. juulil. Nädala motoks sai Rapla Vabakoguduse pastori Allan Helde maikuise jutluse teema "Vastuvoolu?!"

Rapla linnaväljakule püstitatud suures sini-valges telgis toimusid linnarahvale erinevad üritused. Järvakandis aga leidis aset perepäev ja jõukatsumine kohalikega jalgpalliväljakul. Misjonitiimiga liitus seekord 11 noort Eesti suurematest linnadest – Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Meeskonnas oli nii nelipühi-, luteri-, baptisti- kui ka vabakoguduse liikmeid. Esimestel päevadel õpiti üksteist tundma, tehti ettevalmistusi ürituste läbiviimiseks ning võeti rohkem aega palveks. Toimusid palvejalutuskäigud nii Rapla linnas kui ka Järvakandis; külastati hooldekodu.

Sarnaselt varasemate misjoninädalatega, mille eesmärgiks on olnud abistada kohalikke kogudusi evangeeliumi kuulutamisel, on evangeelsel nädalal olulisel kohal ka tiimiliikmete endi vaimulik kasv. Nõnda palvetasid tiimiliikmed õhtuosaduses üksteise eest, ehk tehti "kuuma tooli", ülistati Jumalat ning uuriti Sõna. Seekordsetes piiblitundides kasutati misjoniorganisatsiooni Navigators materjale ja õpiti, kuidas hinnata oma kristliku elu tasakaalu, rääkida oma pöördumislugu, võtta vaikset aega Jumalaga. Iga tiimiliige sai kingitusena kodutööks kaasa 13-nädalase piibliõppe materjali ning sinise seljakoti, millel helkurpaelast pimedaski särav rist. Loodame, et misjoninädalalt saadud kingitused ja kogemus aitavad tiimiliikmetel igapäevaselt välja elada nädala kirjakohta: "Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele." (Rm 1:16)

Raplas algasid n-ö avalikud üritused lastele mõeldud Hea Sõnumi ringiga "Vaata peeglisse". Kolmapäevast reedeni kestnud lasteprogrammis jagati Jumala armastust läbi laulu, mängu, sõnumi ja ühise snäki. Lapsi, kes erinevatel päevadel üritusest osa võtsid, oli paarikümne ringis.

Neljapäeva õhtul toimusid paralleelselt telgikohvik "Vestlusõdak tšaimajan" ja tänavakorvpall. Vestlusõdakul rääkis Ameerika misjonär Thomas Thompson piiblitekstide tõlkimisest seto ja võro keelde ning Jumala armastuse suurusest; osta sai misjonimuffineid ja Rapla luterikoguduse liikmete küpsetatud hõrgutisi. Tänavakorvpalli turniirile oli registreerinud end 8 võistkonda ja vaatama tuli palju rahvast. Linnarahva tagasiside oli väga positiivne; avaldati tunnustust sellele, et kogudus korraldab sellist üritust.

Reedene päev oli suunatud eelkõige noortele. Toimus linnamäng ning õhtul sai linnarahvas osa kahe kristliku bändi „Flammo" ja „Trepikoja" ühiskontserdist. Vali muusika kutsus möödujaid telgile lähenema ning Jumal puudutas läbi muusika ja tunnistuste inimesi.

Laupäeval toimus telgi juures koguduse pastori Allan Helde juhtimisel perepäev, mille osaks oli ka tsiklisõit linnas. Rapla luterikoguduse eestvedamisel valmis ühismaal ja iga soovija sai endale tasuta näomaalingu. Kontserdi andis ansambel „Robirohi". Lastele oli mängurõõmu pakkumas Piilupardi mängutuba ning kogu üritust aitasid lisaks kogudusele ja misjonitiimi liikmetele läbi viia Rapla eestpalvekoguduse Viimsi noored.

Pühapäeval toimus kontsert-jumalateenistus, kus muusika oli Living Stone poolt ning peavoolust rääkis Indrek Luide. Üheskoos maaliti teinegi pilt ja misjonitiim kinkis kogudusele aeru ning tänas koguduse liikmeid praktiliste sümbolitega, et kogudus jätkuvat läheks ühes Jumalaga, ka maailmaga vastuvoolu.

Telgis toimunud üritusi kanti luteri koguduse eestvedamisel üle ka internetis ja huvilised saavad neid näha Rapla Vabakoguduse kodulehelt: rapla.ekklesia.ee.

Agnesele soovime uuel töökohal tarkust ja jõudu ning jääme põnevusega ootama ka Misjonikeskuse edasist Vastuvoolu minekut.

 

EIKE VELLEND (Oleviste kogudus) Igas misjoninädalas, kus olen osalenud, olen näinud, kuidas Jumal toob esile annid, millega ta on noori varustanud ja tihti paljud teevad seda, mida varem pole teinud. Imeline on seda näha.

SIRJE KÜBER (EKNK Pärnu Kogudus) Laagris saime minna sauna, kus oli bassein ujumiseks ja saime proovida praktiliselt, kuidas on võimalik ujuda vastuvoolu. Oli pea võimatu jääda püsima ja mitte minna vooluga kaasa, mis kiskus tagasi. Lakkamatu palvega ja Jumala armuga suutsime ületada kõik ootamatused. Rõõm ja tänulikkus on saavutanud uue tasandi ning see oli väärtuslik aeg!!!

KIRILIN METS (Pärnu Immaanueli) Eriti meeldejäävad on minu jaoks olnud laagris peetavad piiblitunnid, mille kaudu ma olen mõistnud paremini, kuidas oma usuelu viljaka ja elavana hoida. Kõige isiklikumalt kõnetas mind see, kui võisin kogeda, kui väga Jumal meid armastab. Kui palju head ta tahab meie ellu tuua. Ja seda oli mul nii raske mõista.

INDREK RIDALISTE (Tartu Kolgata) Eriliselt jäi nädalat meenutama see ühtsus, mis meekonnaliikmete vahel oli. See meenutas mulle paati, kus meeskond sõuab vastu voolu ning üksinda oleks see võimatu, kuna vool on tugev. Koos saime aga julgustust ning jõudu. Jumala abiga võisime sõuda läbi selle nädala ja õnnelikult pärale jõuda. Kuhu kellegi tee siit edasi läheb, seda teab tema.

ANDRUS EERMANN (Pärnu Elisabeti) Kõige suurem üllatus oli see, et ma sain siin laagris olles kogeda Jumala valgust ja kuulutada tema Sõna. Ma sain tegelda kaks päeva lastega, kellega oli hea koostöö ja hea suhtlemine.

ALLAR LAANE (Oleviste) Misjonitiimis kogesin, et kõik kes on kokku tulnud, hoiavad kokku ja täiendavad üksteist. Olen tundnud, kuidas Jumal on minuga kõnelnud ja olen saanud palju vastuseid kristliku elu suhtes. "Vastuvoolu?!" tähendab, et peame olema maa soolaks, et me alati suudaks minna vastu maailmale, peame olema täidetud Püha Vaimuga ning Jumala armastusega. Et suudaksime kurjale vastu panna ja mitte minna ahvatluste ja kiusatustega kaasa.

JOEL PULK (Tartu Pauluse) Rapla inimesed olid avanud oma kodud misjonitiimile ja me saime käia kolmel õhtul saunas ennast kosutamas. Tundsime, et oleme teenitud ja ka oodatud. Kõige huvitavam sündmus mu enese jaoks oli teksaslase Thomas Thompsoni intervjueerimine vastpüstitatud telgis. Saime ühe siira mehe kohta huvitavaid asju teada. Igal juhul ei suuda mina küll enam tulevikus sellesse paika sattudes osavõtmatuks jääda, sest palved, mida oleme Rapla eest palunud, on jätnud südamesse oma jälje.

Misjonilaev ELIDA

Misjonilaev ELIDA purjetab selle mõttega, et jõuda Läänemere sadamates hea sõnumiga Jeesusest Kristusest nende inimesteni, kelle jalg pole seni ühegi pühakoja lävepakust üle astunud.

1939. aastal ehitatud endine avamere kalalaev on misjoni otstarbeks armastusega ümber ehitatud.

ELIDA meeskonda kuuluvad erinevate kirikute, vabakirikute ja evangeelse alliansi põhimõtete baasil tegutsevate osaduskondade aktiivsed liikmed. Me töötame laeval vabatahtlikena oma vabast ajast. Kõik, kes meie eesmärke jagavad, on teretulnud. ELIDA on muuseas vana Põhjala laevanimi ja tähendab „Auline valgus" või „Jumalik valgus". ELIDA flotilli kuulub Skandinaavias mitmeid misjonilaevu.

.

Äratusnädal Edela-Hiiumaal

5/2010 Kristi Ugam, koguduse sõber

Juba 109 aastat on Nurstes iseseisev baptistikogudus. Algaastail sai seaduslikult koguneda Peterburis asunud saksa emakoguduse nime varjus. Ado [Aadu] Tärk korraldas 1923. aastal suure kabeli ehituse, avamisel olnud 1000 sööjat. Järgnesid põgenemine, küüditamised, kolhoosid ja ajuloputus. Täna on koguduses 9 liiget.

Ärkamine algab Jumala kojast

Olen vahel kuulnud suurustamist ärkamisest: seda nõutakse, kuulutatakse, tehakse kiireid järeldusi. Olen näinud ka siirast ja alandlikku palvet selle pärast. Samuti olen kritiseerinud piirdumist vaid palvega. Täna ulatub mu nina üle pingiserva ja ma taipan, et noor ei oska alati hinnata vanade võimalusi. Kannatamatus pole usk, Jumalal on omad ajad. Vahel piisab kui kuldkausid taevas üle ajavad. Enne kui Jumal hakkab palvetele vastama, peavad need olema meid muutnud. Ärkamine ei alga patuste patutundmisest, vaid õigete pühendumisest.

Kitsaim kitsaskoht

Äratusnädalaid peeti Hiiumaal vanasti pidevalt: joosti kutsudes läbi kõik oma küla pered. Vahepeal oli vaikne. Seostan seda siinse suurima probleemiga: karjased elavad kõik peale ühe Kärdlas. Pühapäeval sõitsid autod ette ja eest ära. Kui kellaajad muutusid, helistati suletud ringile. Külarahvas rääkis meie palvelast, mitte meie kogudusest.

Nurste kogudusega on vastupidi. Kaljo Järva on Kärdelt pärit, kuid ta jättis maha koorijuhtimise, et sõita neli aastat iga pühapäev 90 km taksot 5 km kaugusel elavale karjasele. Kui viimane suri, jäi töö tema kanda. Nüüd sõidab 80. sünnipäeva pidanud lesk kasvõi iga päev saare teise otsa oma koguduse toidulauda katma (vahel koguni metssealihaga). Täna on kõik, kes olid Kalju tulles koguduses, juba igavikus.

Kristus puhastab ja ühendab oma kogudust

Nurstes kogetav viib mõtted äsjasele viibimisele ühes hollandi-ekvadori peres. Pereema on pärit vennaste kogudusest ja seotud baptistidega. Jumal viis nad aga tööle ühte katoliku kihelkonda. Pühapäevakoolist sirgunuid seal enam ei näe: on vastpöördunud ja välismaalased. Jumal laseb oma kogudusel käia läbi tule, et teda puhastada ja liita. Protestantide põlatud ja liikmetest hüljatud koguduses kogesin põhjatut pühadust. Sajanditevanuste mõttekäikude piibellikkus sai selgemaks, sügavuti mindi vaimumaailmas toimuvasse kui Jumala rahvas palvetas, ristis ja murdis leiba. Vaimu üleilmse töö sümbolina näis neeger Aafrikast: katoliiklane, kes laulab oma trummiga peast vanu Ameerika baptistilaule.

Nurstes käib sisse ja välja peresid luteri, vennaste, metodisti, Valguse Tee ja Oleviste taustaga. Tsiteerides hollandi preestrit: see ongi apostelliku usutunnistuse kogudus. On noori, kes suhtlevad igapäevaselt külas, tööl, koolis, poliitikas nendega, kellel on vaja lootust.

Hea sõnumi nädal

Sõnumit tuldi jagama Läänemaalt, Saaremaalt, Tartust ja kodusaarelt. Toodi muusikatervitusi. Lõunahiidlased olid vanadest nootidest „üles soojendanud" spirituaale. Meego Remmel pidas ka ametikoolis Hiiumaa õpetajatele head vastukaja leidnud ettekande väärtustest.

Ükski teenistus 8 järjestikuse päeva jooksul ei kordunud. Oli prohvetisõna- isiklikku ja kogudusele; oli haigete peale käte panemist; oli palvet ringis, kuhu igaüks tõi oma pakilisima südamesoovi; oli eestpalvele tulijaid; oli argade võidmist (hulk aktiviste tormas ummisjalu, et mahuks esimesse pinki). Kõik oli ootamatu ja vaimustav. Kord jäi kellgi 20 minutit enne oodatavat lõppu seisma, nii et kõrvalruumis, kuhu tehnika viis hääle väikeste laste emadele, olid mänguasjad ammu enne lõpetamist ööunele pandud.

Kel süda sundis, tuli saare teisest otsast. Avajumalateenistusel oli ca 90 inimest, iga päev üle 40 ja mitte samad näod. Üks külamees käis ainsa korra ja ütles, et sai rahu südamesse.

Püha preesterkond

Nüüd, mil kuldkausid taevas ajavad üle, on hingevaenlasel pähe tulnud muuta Hiiumaa elamiskõlbmatuks: pole elanikke, pole kogudusi. Kogu läänepoolne Eesti ähvardab langeda kasutusse Euroopa Liidu ümber kootava energeetilise sõltuvussilmuse osana. Täiesti uskumatul kombel on seadusedki mullu nii muudetud, et projekti algatajal on õigus sundvõõrandamisele – olukord, kus raha ja võim on halvanud mõistuse ja ainult Kõigekõrgem võib kaitsta. Tegin üleskutse luua palvegrupp – keegi ei registreerunud. Selles kuus meenutame sõja lõppu ja tõika, et meeleparandus, rahu ja vabadus ei ole rahvaste kätes, vaid nende südametunnistusel, kes on kutsutud olema need 10 õiget, kes tingivad Jumalalt halastust. Laskem ärkamisel alata enestes!

 

Misjonikokkutulek

10/2010 Indrek Luide, Elav Kivi koguduse pastor

24.-25.09.2010 toimus Tallinnas EEA poolt korraldatud Misjonikokkutulek – Koguduse välislähetus. Konverents ei olnud mitte välismisjonist, vaid misjonist sel samal maal, kus meie elame. Oluliseks motivaatoriks foorumi korraldamisel oli 100 aastat tagasi toimunud oikumeeniline kogunemine Edingburgis. Edingburg on oluline teetähis seetõttu, et seal sõnastati erinevate konfessioonide vahel ühine evangeeliumi kuulutamise deklaratsioon.

Eesti kristlaskonna esindajad arutasid ühiselt meie evangelisatsiooni maastikul valitsevat situatsiooni ja otsisid vastuseid küsimusele, kuhu peaks nüüd liikuma.

Konverentsi algul vaadeldi kirikute olukorda Eestis. Küsiti ka, kas riik vaevleb veel MASU käes või on sellest juba väljumas. Siin kasutas Peep Saar väga oskuslikult uudissõna MASU, mõtestades seda koguduslikust vaatenurgast:

Mugavus / Minu-k(m)asu

Agnostikud / Aegajalt kirikus

Spirituaalsed segajad

Unustajad (kristliku keele) / Uhkus

Eesti ühiskonnas levib trend: Mis kasu ma sellest saan? Ettekandja väitis, et üldine arusaam on kogudusest kui lõppeesmärgist, mis tähendab, et inimese koguduseliikmeks saamine on temaga tegelemise lõppsiht. Peep Saar võttis siin kokku: „me vajame evangeeliumi uuendust".

1.Misjon ei saa olla mitte üks osa kiriku programmist, vaid koguduse olemasolu põhjus.

2.Peame ennast kirikute ja kristlastena taas mõistma misjonäridena.

3.Küsimus pole, kuidas inimesi kokku tuua, vaid kuidas neid välja saata!

4.Ükski liit, mis pole koguduste rajamist võtnud prioriteediks, ei ole Euroopas kasvav.

5.Kasvamine evangeeliumi laiemas (vägi ja lugu) ning sügavamas (pühitsus) mõistmises.

6.Iga kristlane olgu täisajaga vaimulik töötegija; Jumal maksab selle töö eest lihtsalt erinevaid (organisatsioonilisi) allikaid kasutades.

Jumala liikumist ei raja mitte hästivarustatud organisatsioonid, vaid pühendunud inimesed. Tegu peaks olema 7/24 oma missiooni tunnetavate ning kogukonnas seda väljendavate meeste ja naistega, keda kogudus sellel teekonnal varustab, läkitab ning julgustab.

Konverentsi väliskülalise Steve Hollinghrusti tähelepanekute valguses ei ole Eesti kirik just esireas kõndija Jumala tundmises ja evangeeliumi levitamisel. Selles lähtuvalt oli Steve teise ettekande pealkirjaks: „Milliseid muutusi vajab väljalähetatud kogudus?" Siin kolm pakkumist!

1.Jumala riigi visioon (Luuka 5-8): lubada sisse neid, kes olid välja arvatud (ebapuhtad, naised, paganad); Jeesus läheb evangeeliumiga nende juurde, kes on väljaspool; kuidas Jeesus kasutab tähendamissõnu; selle asemel, et pakkuda inimestele lihtsaid evangeelsed vastuseid, võiks neile anda nö „tähendamissõnu", mille üle nad hakkaksid mõtisklema.

2.Kui iga kristlane teeks 5 aasta jooksul jüngriks 1 inimese, saaks Inglismaa Issandale toodud 25 aasta jooksul.

3.Misjonäri tunnusmärgiks on haavatavus; tal tuleb saada lapseks ja teenijaks.

Väikesed muudatused viivad suurte muudatusteni. Evangeeliumi praktilise levitamise näitena kõneles Brett Toft, kes hiljuti asutas Tallinnas MTÜ „Serve the City" (Teenides linna). Kristliku kogukonnana tuleb meil hoida kätt pulsil selle ühiskonnagrupi vajadustel ja probleemidel, kelle keskel me ristirahvana tegutseme. Vabatahtlikku teenimisse tuleb haarata nii koguduse rahvast kui piirkonna inimesi. Selle läbi saavutatakse sõpruskond, kellega koopereerutakse olukorra lahendamiseks. Edasi saab jätkata evangeeliumi levitamist juba sõpruse tasandil (vaata: www.servethecity.ee).

Heaks julgustuseks praktilisest kristlusest oli EKB Liidu misjonär Bosnia-Herzegoviinas Jael Puusaag, kes esitles oma vastvalminud raamatut: „Jumala rahutooja".

Konverents lõppes paneeldiskussiooni ja EEA üleskutse „Kõik kirikud kuulutavad ühist evangeeliumi kogu Eestimaal" tutvustamisega. „Ilmakaare lõputeenistuses" kasutati uuenduslikku võtet, mis seisnes selles, et alustati ühises palves ja ülistuses ning poole tunni möödudes jaguneti kolme eri ilmakaarde. Ühes saalinurgas jätkus ülistus, teises palveosa ning kolmandas toimus jutluste osa. Iga konverentsist osaleja sai valida, kus ta hetkel asub ning jumalateenistuse arenedes sai liikuda ühest nurgast teise.

27_Steve Hollinhurst: Steve Hollinghrust juhatab Inglismaal uuringukeskust The Sheffield Centre, mille ülesandeks on jälgida ja teha teatavaks, mida Jumal teeb kõikjal maailmas.

27_Paneel: Eestimaa evangeelset olukorda vaagivas paneelis istusid: Kaupo Kant (EMK), Hermas Lilleorg (EKNK), Meego Remmel (EEKBKL), Peep Saar (Risttee), Piret Riim (EELK) ja Heigo Ritsbek (EKEK).

.