Rada 61 jõudis Tallinna
07-08.2016 
Katrin ja Alari Allikas
Meie tütar Maarja õppis 2005. aastal Oxfordis King's Bible College's. Koju saabudes ütles ta: „Meil oli evangelismi alal üks õpetaja... sa peaksid ta kutsuma Eestisse. Keegi ei õpeta nii nagu tema. Ta nimi on Martin Ruddick.” Nädal evangelismi oli nii innustav, et õhinas Maarja oli läinud rääkima Jeesusest tänavanurgal seisvatele valgetes ürpides meestele. Hämmingus olid nii need härrad ise kui ka koolikaaslased, et valge neiu läks islami vaimulikele evangeeliumi jagama.
Sageli leiame oma kristlikus elus end ja oma kogudusi rõhutamas ühte või kahte osa Jeesuse teenimisest, kuid mitte kogu täiust.
Küsisime iseendas, et meil Pärnus on olnud väliskülalisi juba rohkelt, kas on vaja kutsuda veel kedagi? Kuid Martin tuli Eestisse külla ja sellest arenes pikaajaline sõprus. Sel ajal oli ta alustanud Inglismaal tegevust evangelistina, kaaslasteks „band of brothers” (vendade tuumik). Nad korraldasid oma piirkonna kogudustes Alfa-kursuseid ja evangeelseid koosolekuid, kuulutusreisid viisid mitmele maale.
Martin nägi kogudustes liiga sageli kiiresti kustuvat vaimustust, teenimist keset katkisi lähisuhteid ja seda, kuidas haavatud südamed haavavad kergesti teisi. Paljude kristlaste vaimulikus arengus on nagu oluline peatükk vahele jäänud, seda puudujääki püütakse katta välise aktiivsusega. Tee lahenduseni oli otsimine ja palve. Lahendus oli otse nina ees, avatud Piiblis.
