Kõik kirikud kuulutavad ühist evangeeliumi kogu Eestimaal

11/2010 Eesti Evangeelse Alliansi üleskutse, 2010

Eestimaa kristlike kirikute ja kogudustena me tunnistame ühte usku Kolmainsasse Jumalasse. Üheskoos kuulutame kogu Eestimaa rahvale Issandat Jeesust Kristust, kelles on lepitus ning rahu. Me kõik vajame tervendatud suhet Loojaga ja üksteisega ning lootust ja perspektiivi tulevikuks. Kristuse kuulutamine on see evangeelium ehk rõõmusõnum, milles saavad meie rahva ja iga üksiku inimese vajadused ja ootused täidetud. Me tunneme vastutust ühiskonna ees evangeeliumi pärast, mis peab saama nähtavaks meie usu ja tegude ühtsuses.

Oma sõnumi me võtame kokku järgmiselt:

1. Kristlike kirikute ja kogudustena oleme kõigiti püüdnud järgida oma kutsumust kuulutada Kristust ning õpetada inimesi täitma Jumala tahet. Kuid me oleme seda kutsumust järgides tegutsenud killustatult ning mõnikord üksteise vastu. Kristlaskonna killustatus ei väljendu ainult õpetuse ja kirikukorra erisuses, vaid on põhjustatud ka enese õigemaks pidamisest teiste suhtes. Ühise tunnistuse puudumine on kahjustanud Kristuse evangeeliumi usutavust ja vastuvõtmist ühiskonnas.

2. Eestimaalased on vabad ise otsustama oma usulise kuuluvuse üle. Märgatav osa rahvast on ristitud Jeesusesse Kristusesse Kolmainsa Jumala nimel, paljud puutuvad kokku kristliku sõnumiga usuõpetuse, kristlaste isikliku tunnistuse ja mitmete meediakanalite kaudu. Meie kultuuris on säilinud kristlikud mõjutused, mis väljenduvad kommetes, rahvapärimustes, kunstilises loomingus või traditsioonilistes väärtushinnangutes. Ent koos võõrandumisega usust isikulisse Jumalasse tekivad sageli vastandumised meie sajanditepikkuse kristliku ajaloo ning inimeste tänapäevaste usuliste arusaamade vahel.

3. Kristlike kirikute ja kogudustena ühendab meid tunnistus Jeesusest Kristusest, kes on Igavene Jumal, kes sai inimeseks; kes kannatas meie pärast ristisurma, äratati üles surnuist ning valitseb Issandana ja tuleb taas. Kristust kuulutades kutsume inimesi uskuma, meelt parandama, laskma end ristida ning saama Jumala rahvaks. Kuulutus Kristusest suunab meid hoolivusele üksteise ja kogu loodu vastu. Me tunnistame sellest, et Jeesus Kristus annab vabaduse loobuda kurjusest ja leida lepitus Jumala ja üksteisega. Tunnistame Jumala armastust ning kutsume Eestimaa rahvast pöörduma Jumala poole. Leides Jumala, leiame ka üksteist.

4. Sõnum Kristusest on paljudele inimestele tundmatu. Patususe tõttu on Jumala-sarnasus inimestes moondunud ja asendunud enesekesksusega, nii et inimesed ei armasta Jumalat ega teist inimest nii, nagu peaks. Ometi Jumal otsib inimest, et teda aidata ja päästa. Seetõttu otsime meiegi vastuseid muutuvas maailmas, et evangeelium oleks kuulutatud tõepäraselt ja rakendatavana igapäevaelus. Me usume, et Jumala vastus elu küsimustele väljendub nii vaimulikes kui ka füüsilistes reaalsustes, mistõttu me palvetame inimeste vajaduste ning tervise eest. Evangeelium peab saama inimeste isiklikuks kogemuseks.

5. Meie ajaloolise kujunemise iseärasustest tuleneb see, et kirikute poolt edastatav sõnum sisaldab erinevaid rõhuasetusi. Meie kuulutus on suunatud usu vastuvõtmisele, pühakirja järgimisele, isiklikule pöördumisele ja kõlbelisele elule, uuestisünnile ning armastustegudele, Püha Vaimu uuendusele ja Jumala kogemisele igapäevases elus, osadusele Jumalaga seatud armuvahendites, Jumala austamisele ning Jumala sarnaseks saamisele. Me püüame üheskoos selle poole, et meie kuulutus oleks terviklik, selleks täiendades ja abistades üksteist.

6. Kõigi Eesti kristlike kirikute ja koguduste ühine Kristuse tunnistamine kogu Eestimaal on vajalik. Ühine tunnistamine peab sündima kohalike koguduste koostöös. Me otsime jätkuvalt võimalusi üksteise paremaks mõistmiseks, usaldamiseks ja vastastikuseks abistamiseks, et edastada kogu Eestimaale ühist evangeeliumi. Me kinnitame, et kirikute ja kristlaste koostöö ei taotle välispidiste erisuste kaotamist, vaid juhindub sellest, et me kõik otsime Kristuse-sarnasust. Mida lähemal oleme Kristusele, seda lähemal oleme üksteisele.

Kirkus ja au olgu Kolmainsale Jumalale – Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule!

.

Saaremaalt Paapua Uus-Guineasse

5/2009 Agnes Böning, EKB Liidu misjonisekretär

Mustamäe Kristliku Vabakoguduse liige Mailis (Jõgi) Wüst on koos abikaasa Gerolfiga sõitmas Paapua Uus-Guineasse misjonitööle. Vapper saarlanna räägib sellest ka Teekäija lugejatele.

Kuidas sa päästetud said?

Meie perel erilisi kontakte kogudusega ei olnud. Jumal hakkas mind kõnetama, kui olin 15. Pean seda Jumala suureks armuks. Elu mõtte leidsin Jeesuse järgimises. Tol ajal ei olnud lihtne endale Piiblit saada – mäletan hästi seda päeva, kui mul oli käes esimene oma Piibel.

Kuidas tekkis soov teenida Jumalat misjonärina?

Misjon on minu südames olnud usule tuleku ajast. Esialgu soovisin jagada evangeeliumi lastega, hiljem lisandus huvi misjonäride elulugude vastu. Jumal juhtis mind teenima oma koguduses, siis vabatahtlikuna Eesti Lastemisjonis. Paralleelselt mitmed koolitused ja lõpuks täisajaga töö Jumala riigis. Sügisel 2006 läksin New Tribes Mission (Uute Hõimude Misjon) piibli- ja misjonikooli Inglismaal. Liikuda edasi välismisjonisse oli minu jaoks loomulik samm.

Kuidas sa tutvusid Gerolfiga?

Kohtusime Gerolfiga Inglismaal õppides. Meie mõlema kauaaegne palve oli, et leiaksime endile abikaasa, kellega koos Jumalat teenida. Me kihlusime aprillis 2007 Inglismaal ja abiellusime sama aasta augustis Tallinnas. Tema oli varem õppinud pastoriks. Enne misjonikooli tulekut sai ta Jumalalt kutse, minna kohta, kus inimestel on väga vähe võimalusi evangeeliumi kuulda. Meid ühendab palju asju, kuid kõige tähtsam on igatsus, täita suurt misjonikäsku.

Millise mulje on Gerolfile jätnud Eesti?

Gerolf koges, et eestlased võtsid teda lahkelt omaks. Samas oli talle üllatav liikluses ette tulev hoolimatus. Ta õppis eesti keelt kahel kursusel. 6 kuud on aga liiga lühike aeg keele omandamiseks. Kuid õppimine oli põnev ja talle tundus, et keele äraõppimine pole võimatu. Suurema osa ajast elasime Tallinnas ja olime kaasas Mustamäe Vabakoguduse tegemistega.

Miks soovite teenida just Paapua Uus-Guineas?

Juba meie suhte alguses viisid erinevad asjaolud meie mõtted Paapua Uus-Guineale. Sellel umbes Rootsi suurusel maal Vaikses ookeanis elab 6,3 miljonit inimest, kes räägivad ligi 860 erinevat keelt. Maa on väga mägine, mistõttu inimrühmad elavad suhteliselt isoleeritult. Nii ongi välja kujunenud tohutult suur arv hõime. Piibli tõlkimine neisse keeltesse algas alles peale II maailmasõda ja see jätkub veel palju aastaid. Meie soov ongi minna ühte hõimu, et osaleda nii Piibli tõlkimises, kui ka õpetamises. Me läheme sinna New Tribes Missioni (www.ntm.org) kaasabil.

Kuidas suhtuvad misjonikutsesse sinu lähedased?

Kuna minu vanemad ei ole kristlased, on neil ka raske mõista meie tõelisi motiivie, ka tunnevad nad meie pärast lihtsalt muret. Samas näevad mu reisihuvilised õed ja nende pered selles suurepärast võimalust kogeda midagi uut ja põnevat. Me loodame, et Jumal kõnetab neid selle kaudu, mida nad näevad meid tegemas.

Millist toetust vajavad misjonärid oma kodukogudustelt?

Läheme vaimulikku võitlusse ja selles on parim relv usklike eestpalved. Suur misjonikäsk kuulub tervele kogudusele. Oluline on sidepidamine. Misjonäride kirjad aitavad nende eest regulaarselt palvetada. Kodumaalt saabuvad teated toovad julgustust ja tuge, mis aitab võõras kultuuri- ja keelekeskonnas vastu pidada.

Kuidas toimub misjoniks ettevalmistumine?

Tee misjonisse võtab tavaliselt aastaid. Me mõlemad oleme läbinud misjonikursuse. Gerolf õppis keeleteadust, mis aitab hõimukeelt kirja panna ja on eelduseks Piibli tõlkimisel. Kuna oleme veel vähe aega abielus olnud ning pärineme erinevatest kultuuridest, soovitati meil võtta aega teineteise kultuuride ja keelte tundmaõppimiseks ning oma ühiselule tugevama vundamendi loomiseks. Selleks viibisime kolm kuud Saksamaal, seejärel kuus kuud Eestis ning nüüd oleme tagasi Saksamaal. Mõlemal maal aitame kaasa kogudustes, loome seal toetusrühma ja tegeleme Paapua Uus-Guinea viisa ja töölubade saamisega. Kui Jumal lubab, siis suundume sinna 2010. aasta alguseks.

Mida tahaksid öelda noortele?

And või oskus millegi tegemiseks koguduses on kindlasti igaühel. Samas on oluline, teha seda oma koguduse juhtide juhendamisel. Võimalik, et kui nendelt „tööd" küsida, saab ülesande, mis ei ole just lemmiktegevus. Piibel kutsub meid tegema kõike otsekui Issandale, mitte inimestele.

Oma usust teistele tunnistamine ei ole kerge ja ma ei tunne, et oleksin selles ekspert. Samas olen näinud, et see peab olema loomulik ning kasvab välja igapäevastest olukordadest. Meil tuleb olla oma kaaslaste vastu ka lihtsalt hooliv ja armastav, see rajab vundamenti sõnadega tunnistamisele.

Agape Eesti

2/2009 Helari Hellenurm, Agape Eesti misjonär

Kristlik MTÜ Agape Eesti on osa ülemaailmsest misjoniorganisatsioonist Campus Crusade for Christ International. Ühing alustas tegevust 1993. aastal Tallinnas. 1997. aastal laiendati oma tööd Tartusse, kus praegu asub ka peakorter.

Agape Eesti eesmärgiks on aidata inimestel mõista kristlikku sõnumit, kuulutada aktiivselt evangeeliumi läbi erinevate ürituste ja projektide ning teha koostööd erinevate kirikute ja kristlike organisatsioonidega.

Läbi aegade on Agape töö Eestis olnud Jeesus-filmi levitamine, aruteluõhtud üliõpilastega ja inglise keele laagrid keskkooliõpilastega. Lisaks eelnevale on korraldatud PereElu konverentse, suviseid misjoniprojekte ning omal kohal on olnud ka töö Balti Kaitsekolledži kadettidega. Viimastel aastatel on korraldatud lisaks senisele tööle mitmeid kontserte ja suurüritust Grace'i, mida on eest vedanud Agape Eesti loovate kunstide haru Crescendo.

Meeskonna kasv ja aktiivsuse tõus tingis uue kontori avamise Tallinnas Eesti Kirikute Nõukogu majas. Lisaks Agape Eestile asub samas hoones Pereraadio, Stm Media ja EELK Misjonikeskus – misjon ja meedia töötavad käsikäes. Koostöö valmiduse tunnistuseks on ka juba äsja toimunud „Visiooni õhtud" Tartus, Pärnus, Haapsalus ja „Visiooni hommik" Tallinnas, kus tutvustati uusi võimalusi meedia kasutamiseks kuulutustöös.

Jumal on kujundanud võimalusi oma nägemise järgi ja seetõttu on eesolevatel kuudel oodata mitmeid uusi rõõmusõnumi levitamise vahendeid. Kasutusse tuleb internet, TV ja ajakirjandus. Iseenesest me kiidelda nende võimalustega ei saa. Au ja tänu tuleb anda Jumalale, et ta on pannud Soome vendadele südamesse panustada eesti kristliku meedia arengule. Selle aasta märtsis antakse välja uus kristlik noortele suunatud ajakiri esialgse tiraažiga 7000 eksemplari. Ajakirja levitatakse kogudustesse, koolidesse, noortekeskustesse ja raamatukogudesse. Sügisel loodetakse alustada eestikeelse kristliku televisiooniga, alguses interneti vahendusel ja edaspidi DigiTV ning KaabelTV kaudu. Lisaks TV ja ajakirjandusele on avanemas interneti portaal KAEV, kus on uudiseid, artikleid ja kogemusi igapäevasest uskliku inimese elust. Portaali juurde integreeritakse päevikusüsteem, foorum, fotoalbumid, audio-video andmebaas ja ürituste kajastamise keskus.

Agape Eesti tööd saab toetada vabatahtlike annetustega, palvetega ja kindlasti julgustavate kirjadega. Kirjadesse tasub märkida ka huvipakkuv töövaldkond, siis on võimalus sellest kohta lähemalt regulaarset infot saada. Agape Eesti postiaadressid: Vaksali 11-44, Tartu 50410; Tehnika 115, Tallinn 10139. Elektrooniliselt saab kirjutada aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Agape veebikodu asub aadressil www.agape.ee.

 

Julge särada

1/2009

Aastavahetuse misjonilaagris 27.detsember – 2. jaanuar Kuressaares osales üle 150 noore Eesti erinevatest konfessioonidest ja kogudustest. Noortel oli võimalus valida endale õpikoda/grupp, milles laagri jooksul osaleda: video, pantomiim, noortekohvik, evangelism, eestpalve, koor.

Linna keskväljakul kuuse all oli püsti festivali telk ja lava. Telgist jagasime inimestele sooja teed ja sõõrikuid ning kristlikke traktaate ja kirjandust. Laval astusid üles erinevad muusikud ja esinejad ning suurelt ekraanilt tutvustati Kuressaare koguduste tööd slaidprogrammide vahendusel.

Festivali toetasid Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Koguduste Partnerid, Euroopa Noored, Sotsiaalministeerium, Rootsi Misjonikirik, Texase Baptistiliit, mitmed kogudused, eraisikud ja sponsorid.

.

Suurepärased jõulukingitused EEKBKL Misjonikeskuselt

Suurepärased jõulukingitused EEKBKL Misjonikeskuselt

2010. aasta misjonitööd tutvustav seinakalender. Iga kuu juures on kaunid värvifotod ja lühike tekst misjonitööst islamimaades, Aasias, Eestis, info Piibli tõlkijate ja koguduse rajajate kohta ja palju muud huvitavat.

Kalendris on välja toodud:

Misjonäride pildid ja sünnipäevad

Innustavad piiblisalmid

Suuremad kirikupühad ja EEKBKL suurüritused

Erinevate misjoniorganisatsioonide kontaktid

Kalendriga tuleb kaasa ka oikumeeniliste misjonikohvikute voldik ning EEKBKL Misjonikeskuse jõulutervitus.

Kalender on valminud EELK, EEKBKL, EMK, EKNK ja EEVKL koostööna.

Hind 25.-/tk

Ostes korraga 25 kalendrit, on tükihind 20.-

Iga kalendri ostuga toetad misjonitööd.

Pärlitest valmistatud jõuluinglid (foto kõrvale):

Armas kingitus sõbra jõulukotti!

Hind 15.-/tk, 4 inglit komplektis 10.-/tk (4 tk=40.-)

EEKBKL Misjonikeskuse logoga riidest kott (foto kõrvale)

Sobib ideaalselt kingituste kotiks!

Hind 20.-

Ostes korraga 10 kotti, hind 15.-/tk.

DVD „VIA AVIUM"

Režissöör Jaan Kolbergi dokumentaalfilm peapiiskop Andres Põderist ja tema põlvkonnast. Vaimsete otsingute ja eneseleidmise lugu läbi nõukogude aja tänapäeva. Film kutsumusest ja ideaalidest.

Hind 175.-

Kõiki neid toredaid kingitusi on võimalik osta Liidu kantseleist (Koskla 18, Tallinn) või tellida telefonil 670 0698 või 56 601 401.

Täpsem info: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

.