Missioonikandja 182 saadet

3/2009

Mõnedki säravad arengukavad, visioonid, konverentsid jääks ilma Missioonikandja saateta üksnes kauniks mälestuseks osavõtjatele. Selle saate kaudu on nende (järel)mõju palju suurem.

Indrek Luide. Enne, kui alustasin Missioonikandjaga, mida tänaseks on toodetud üle 180 saate, kandsin mõtet enda sees üle kolme aasta. Töötades EKB Liidu misjonisekretärina avastasin, kui raske on jõuda inimesteni. Sealt hakkas arenema soov, leida võimalusi neid mõtteid ja ideid esitada suuremale auditooriumile kui vaid üksikkogudus. Ka raadiosaate nimega oli päris tükk aega tegelemist. Oli üsna mitu varianti, kuni ühel hetkel minu ehk viimaste aegade suurem mõttekaaslane Argo Buinevitš pakkus nimeks MISSIOONIKANDJA! Saate pealkiri pidi sisaldama mitte ainult evangeeliumi levitamise ideed, vaid kõiki valdkondi, mis on vajalikud koguduse ülesehitamiseks: juhtimine, annid, töökorraldus.

Kuivõrd on saade sinu enda missiooni täpsustanud?

Eks mingil moel on missioonikandja olnud minu enda areng. Võtame näiteks saatesarja, kus me käsitlesime üksikasjalikult Koguduse Loomuliku Kasvu ideid. Või teine sari, kus avasime koos Argo Buinevitši ja Peeter Tammega teemat: KOGUDUSE TEEKOND MISJONISSE. Saateid ette valmistades on kasvanud julgus mõelda misjonitööst ja evangeeliumist avaramas kontekstis kui tavaliselt ollakse ehk harjunud. Ja see on tekitanud mulle ka omajagu probleeme!

Kes on see potentsiaalne sihtgrupp, keda saade silmas peab?

Saate sihtgrupiks on kõikide konfessioonide kristlased. Ühelt poolt neile, kes otsivad Jumalat ja igatsevad välja tulla oma mugavustsoonist, aga teiselt poolt neile, kel ei ole veel ideed, aga süda on täis igatsust Jumala järele! Saade peaks olema kuulatav nii vanemale kui ka nooremale generatsioonile. Vähemalt kaks korda aastas ma kutsun stuudiosse rääkima misjonist ju noori.

Meenuta mõnd saatekülalist ja teemat, mis sulle endale on vaimulikku elamust pakkunud?

Kuna saade ei ole sageli mitte ainult see tund, vaid laiem st isikutega lävimine eetriväliselt. Ma ei julgegi kedagi eriti välja tuua, aga põnevad on olnud paljud saatekülalised: näiteks ehk konfessioonide või erinevate misjonikeskuste juhid, kelles näed seda põlemist ja valu.

Kas mõnda saatesse tulnud missiooniga Indreku asemel on sealt lahkunud teistsuguste vaadetega Indrek?

Selles osas pean küll ütlema, et missioonikandja saated pole mind niiväga muutnud, et ma selle tunniga teiseks oleks saanud, aga olen saanud paljude isikutega vesteldes aru, et kui käid koos Issandaga, siis see on ainus viis või võimalus teha õigeid asju.

Kas saadet suunab meie ümber muutuv elu ja olete aktiivsed vastajad või pigem proaktiivsed elu kujundajad?

Missioonikandjaga oleme soovinud anda kogudustele erinevaid töövahendeid vaimulikuks arenguks. Selles mõttes on see väga oluline saade koguduste juhtidele. Me püüame anda tänapäevast nõu ja ideid, kuidas oma andeid koguduse töösse rakendada ja kuidas neid andeid, mida kristlased on avastanud, saaksid vääristada. Samas on missioonikandja kajastanud mitmeid seminare ja konverentse nende toimumise järgselt. Näiteks New Wine uuenduskonverents või siis juhtimiskonverents (GLS).

Kas Missioonikandjal on saadete kuu, kvartali, poolaasta või aastate plaan?

Missioonikandja on läbi aegade tegutsenud nii ja naa. Olen püüdnud teha mingil perioodil tööplaani, aga olles samal ajal väga paindlik.

Mul on hea meel saadet levitada Pereraadio kanalil esmakordse esitusena igal teisipäeva õhtul kell 20. Kolmapäeval kell 14 ja reedel öösel vastu laupäeva kell 2 on kordusesitused. Saaremaa pereraadio kordab saadet kolmapäeva öösel kell 2.

Tulevikus on kavas mõningaid uusi saateformaate. Olen lõpmata tänulik, et Paavo Pihlak sai nägemuse, luua Tallinnasse töötav helistuudio ja tegi ka selle teoks! See annab suurema võimaluse kasutada seda potentsiaali, mis siin piirkonnas on. Üsna pikka aega tegutsesin enda kohandatud stuudios, varustades ennast minimaalse vajaliku aparatuuriga.

Indrek Luide, missioonikandja

.

Eesti Evangeelse Alliansi üleskutse

11/2010 Ingmar Kurg

Eestimaa misjonikokkutulek septembris 2010 (vt Teekäija 10/2010) pakkus võimalusi vaadata kogudusest väljapoole. Religioonisotsioloogiline analüüs oskab üsna täpselt öelda, mida inimesed tahavad või ei taha, ning mida kogudus saaks selle valgel neile anda. Oodatakse hoolivust, armastust, lähedasi suhteid ja palju muud sellesarnast head. Sellest teadmisest lähtudes on evangelikaalsetes ringkondades saanud populaarseks integraalse misjoni mõiste: elada kristlasena ja kristlaste osadusena meile kõige vahetuma kogukonna keskel, jagades nendega kõike, mis meil on, sealhulgas ka evangeeliumi valgust.

Misjonikokkutulekul tutvustati lisaks religioonisotsioloogilisele perspektiivile ka meile suurima ühise väärtuse – evangeeliumi – ühise kuulutamise võimalust kogu Eestimaal. Selle eesmärgi nimel ongi avalikuks aruteluks üleskutse „Kõik kirikud kuulutavad ühist evangeeliumi kogu Eestimaal!" Need kaks misjonitöö väljundit täiendavad teineteist: ühelt poolt iga kristlase isiklik, autentne, hooliv ja osavõttev suhtumine inimestesse tema ümbruskonnas; teiselt poolt kõiki kristlasi märgistav usk Jeesusesse Kristusesse, mida me nimetame evangeeliumiks. Üks misjoni väljunditest on individuaalne, teine ühine; ning viimane on usutav ainult siis, kui seda ühiselt tunnistatakse.

Ühisavalduse eelloost on olnud juttu artiklis „Evangelisatsioon oikumeeniliselt" (vt Teekäija 3/2009). EEA teoloogilise komisjoni korraldatud konsultatsioonide käigus süvenes veendumus, et evangeelium Jeesusest Kristusest ja selle kuulutamine pigem ühendab kui lahutab Eestimaa kristlikke kirikuid. 2009.-2010. aastal töötasid selles kaasa järgmiste kirikute esindajad: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Adventistide Koguduste Eesti Liit ning kaasasolijana ka Eesti Kristlik Nelipühi Kirik.

Lähteküsimused olid: kes me oleme kirikuna ja rahvana; mida me usume kirikuna ja rahvana; mida on kirikutel öelda rahvale; kuidas me seda teeme ühiselt? Mitme aruteludevooru jooksul selginesid kuus punkti, millega saab kokku võtta selle, mida me erinevate kirikutena kuulutame ning mis selles on meie ühine osa. Esiteks: me tunnistame oma ustavust evangeeliumile, kuid me pole osanud seda üheskoos jagada. Teiseks: Eesti rahval on küll tähendusväärne kristlik pärand, kuid see ei ole kandev isikliku usu jaoks. Kolmandaks: meie kuulutus keskendub Jeesusele Kristusele ja tema lunastustööle; me kutsume inimesi pöörduma tema poole. Neljandaks: kuulutatud evangeelium on vastus inimeste eluvajadustele. Viiendaks: meie kuulutusel on erinevad rõhuasetused, mis aga ei pea saama evangeeliumi takistuseks, vaid võivad suunata pürgima terviklikuma tunnistuse poole. Kuuendaks: evangeeliumi ühine tunnistamine peab aset leida kohalike koguduste koostöös.

Just nimelt, evangeeliumikuulutuse praktiline tulemus saavutatakse mitte ainuüksi üleskutsetega paberil ega kirikutevaheliste siirate kokkulepetega, vaid ühe kogukonna piires asuva kahe, kolme, nelja jne koguduse ühiselt jagatud evangeeliumiga. Selle püha ja õilsa üleskutse elluviimiseks olgu meil Püha Vaimu julgustus ja vägi!

.

Kõik kirikud kuulutavad ühist evangeeliumi kogu Eestimaal

11/2010 Eesti Evangeelse Alliansi üleskutse, 2010

Eestimaa kristlike kirikute ja kogudustena me tunnistame ühte usku Kolmainsasse Jumalasse. Üheskoos kuulutame kogu Eestimaa rahvale Issandat Jeesust Kristust, kelles on lepitus ning rahu. Me kõik vajame tervendatud suhet Loojaga ja üksteisega ning lootust ja perspektiivi tulevikuks. Kristuse kuulutamine on see evangeelium ehk rõõmusõnum, milles saavad meie rahva ja iga üksiku inimese vajadused ja ootused täidetud. Me tunneme vastutust ühiskonna ees evangeeliumi pärast, mis peab saama nähtavaks meie usu ja tegude ühtsuses.

Oma sõnumi me võtame kokku järgmiselt:

1. Kristlike kirikute ja kogudustena oleme kõigiti püüdnud järgida oma kutsumust kuulutada Kristust ning õpetada inimesi täitma Jumala tahet. Kuid me oleme seda kutsumust järgides tegutsenud killustatult ning mõnikord üksteise vastu. Kristlaskonna killustatus ei väljendu ainult õpetuse ja kirikukorra erisuses, vaid on põhjustatud ka enese õigemaks pidamisest teiste suhtes. Ühise tunnistuse puudumine on kahjustanud Kristuse evangeeliumi usutavust ja vastuvõtmist ühiskonnas.

2. Eestimaalased on vabad ise otsustama oma usulise kuuluvuse üle. Märgatav osa rahvast on ristitud Jeesusesse Kristusesse Kolmainsa Jumala nimel, paljud puutuvad kokku kristliku sõnumiga usuõpetuse, kristlaste isikliku tunnistuse ja mitmete meediakanalite kaudu. Meie kultuuris on säilinud kristlikud mõjutused, mis väljenduvad kommetes, rahvapärimustes, kunstilises loomingus või traditsioonilistes väärtushinnangutes. Ent koos võõrandumisega usust isikulisse Jumalasse tekivad sageli vastandumised meie sajanditepikkuse kristliku ajaloo ning inimeste tänapäevaste usuliste arusaamade vahel.

3. Kristlike kirikute ja kogudustena ühendab meid tunnistus Jeesusest Kristusest, kes on Igavene Jumal, kes sai inimeseks; kes kannatas meie pärast ristisurma, äratati üles surnuist ning valitseb Issandana ja tuleb taas. Kristust kuulutades kutsume inimesi uskuma, meelt parandama, laskma end ristida ning saama Jumala rahvaks. Kuulutus Kristusest suunab meid hoolivusele üksteise ja kogu loodu vastu. Me tunnistame sellest, et Jeesus Kristus annab vabaduse loobuda kurjusest ja leida lepitus Jumala ja üksteisega. Tunnistame Jumala armastust ning kutsume Eestimaa rahvast pöörduma Jumala poole. Leides Jumala, leiame ka üksteist.

4. Sõnum Kristusest on paljudele inimestele tundmatu. Patususe tõttu on Jumala-sarnasus inimestes moondunud ja asendunud enesekesksusega, nii et inimesed ei armasta Jumalat ega teist inimest nii, nagu peaks. Ometi Jumal otsib inimest, et teda aidata ja päästa. Seetõttu otsime meiegi vastuseid muutuvas maailmas, et evangeelium oleks kuulutatud tõepäraselt ja rakendatavana igapäevaelus. Me usume, et Jumala vastus elu küsimustele väljendub nii vaimulikes kui ka füüsilistes reaalsustes, mistõttu me palvetame inimeste vajaduste ning tervise eest. Evangeelium peab saama inimeste isiklikuks kogemuseks.

5. Meie ajaloolise kujunemise iseärasustest tuleneb see, et kirikute poolt edastatav sõnum sisaldab erinevaid rõhuasetusi. Meie kuulutus on suunatud usu vastuvõtmisele, pühakirja järgimisele, isiklikule pöördumisele ja kõlbelisele elule, uuestisünnile ning armastustegudele, Püha Vaimu uuendusele ja Jumala kogemisele igapäevases elus, osadusele Jumalaga seatud armuvahendites, Jumala austamisele ning Jumala sarnaseks saamisele. Me püüame üheskoos selle poole, et meie kuulutus oleks terviklik, selleks täiendades ja abistades üksteist.

6. Kõigi Eesti kristlike kirikute ja koguduste ühine Kristuse tunnistamine kogu Eestimaal on vajalik. Ühine tunnistamine peab sündima kohalike koguduste koostöös. Me otsime jätkuvalt võimalusi üksteise paremaks mõistmiseks, usaldamiseks ja vastastikuseks abistamiseks, et edastada kogu Eestimaale ühist evangeeliumi. Me kinnitame, et kirikute ja kristlaste koostöö ei taotle välispidiste erisuste kaotamist, vaid juhindub sellest, et me kõik otsime Kristuse-sarnasust. Mida lähemal oleme Kristusele, seda lähemal oleme üksteisele.

Kirkus ja au olgu Kolmainsale Jumalale – Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule!

.

Saaremaalt Paapua Uus-Guineasse

5/2009 Agnes Böning, EKB Liidu misjonisekretär

Mustamäe Kristliku Vabakoguduse liige Mailis (Jõgi) Wüst on koos abikaasa Gerolfiga sõitmas Paapua Uus-Guineasse misjonitööle. Vapper saarlanna räägib sellest ka Teekäija lugejatele.

Kuidas sa päästetud said?

Meie perel erilisi kontakte kogudusega ei olnud. Jumal hakkas mind kõnetama, kui olin 15. Pean seda Jumala suureks armuks. Elu mõtte leidsin Jeesuse järgimises. Tol ajal ei olnud lihtne endale Piiblit saada – mäletan hästi seda päeva, kui mul oli käes esimene oma Piibel.

Kuidas tekkis soov teenida Jumalat misjonärina?

Misjon on minu südames olnud usule tuleku ajast. Esialgu soovisin jagada evangeeliumi lastega, hiljem lisandus huvi misjonäride elulugude vastu. Jumal juhtis mind teenima oma koguduses, siis vabatahtlikuna Eesti Lastemisjonis. Paralleelselt mitmed koolitused ja lõpuks täisajaga töö Jumala riigis. Sügisel 2006 läksin New Tribes Mission (Uute Hõimude Misjon) piibli- ja misjonikooli Inglismaal. Liikuda edasi välismisjonisse oli minu jaoks loomulik samm.

Kuidas sa tutvusid Gerolfiga?

Kohtusime Gerolfiga Inglismaal õppides. Meie mõlema kauaaegne palve oli, et leiaksime endile abikaasa, kellega koos Jumalat teenida. Me kihlusime aprillis 2007 Inglismaal ja abiellusime sama aasta augustis Tallinnas. Tema oli varem õppinud pastoriks. Enne misjonikooli tulekut sai ta Jumalalt kutse, minna kohta, kus inimestel on väga vähe võimalusi evangeeliumi kuulda. Meid ühendab palju asju, kuid kõige tähtsam on igatsus, täita suurt misjonikäsku.

Millise mulje on Gerolfile jätnud Eesti?

Gerolf koges, et eestlased võtsid teda lahkelt omaks. Samas oli talle üllatav liikluses ette tulev hoolimatus. Ta õppis eesti keelt kahel kursusel. 6 kuud on aga liiga lühike aeg keele omandamiseks. Kuid õppimine oli põnev ja talle tundus, et keele äraõppimine pole võimatu. Suurema osa ajast elasime Tallinnas ja olime kaasas Mustamäe Vabakoguduse tegemistega.

Miks soovite teenida just Paapua Uus-Guineas?

Juba meie suhte alguses viisid erinevad asjaolud meie mõtted Paapua Uus-Guineale. Sellel umbes Rootsi suurusel maal Vaikses ookeanis elab 6,3 miljonit inimest, kes räägivad ligi 860 erinevat keelt. Maa on väga mägine, mistõttu inimrühmad elavad suhteliselt isoleeritult. Nii ongi välja kujunenud tohutult suur arv hõime. Piibli tõlkimine neisse keeltesse algas alles peale II maailmasõda ja see jätkub veel palju aastaid. Meie soov ongi minna ühte hõimu, et osaleda nii Piibli tõlkimises, kui ka õpetamises. Me läheme sinna New Tribes Missioni (www.ntm.org) kaasabil.

Kuidas suhtuvad misjonikutsesse sinu lähedased?

Kuna minu vanemad ei ole kristlased, on neil ka raske mõista meie tõelisi motiivie, ka tunnevad nad meie pärast lihtsalt muret. Samas näevad mu reisihuvilised õed ja nende pered selles suurepärast võimalust kogeda midagi uut ja põnevat. Me loodame, et Jumal kõnetab neid selle kaudu, mida nad näevad meid tegemas.

Millist toetust vajavad misjonärid oma kodukogudustelt?

Läheme vaimulikku võitlusse ja selles on parim relv usklike eestpalved. Suur misjonikäsk kuulub tervele kogudusele. Oluline on sidepidamine. Misjonäride kirjad aitavad nende eest regulaarselt palvetada. Kodumaalt saabuvad teated toovad julgustust ja tuge, mis aitab võõras kultuuri- ja keelekeskonnas vastu pidada.

Kuidas toimub misjoniks ettevalmistumine?

Tee misjonisse võtab tavaliselt aastaid. Me mõlemad oleme läbinud misjonikursuse. Gerolf õppis keeleteadust, mis aitab hõimukeelt kirja panna ja on eelduseks Piibli tõlkimisel. Kuna oleme veel vähe aega abielus olnud ning pärineme erinevatest kultuuridest, soovitati meil võtta aega teineteise kultuuride ja keelte tundmaõppimiseks ning oma ühiselule tugevama vundamendi loomiseks. Selleks viibisime kolm kuud Saksamaal, seejärel kuus kuud Eestis ning nüüd oleme tagasi Saksamaal. Mõlemal maal aitame kaasa kogudustes, loome seal toetusrühma ja tegeleme Paapua Uus-Guinea viisa ja töölubade saamisega. Kui Jumal lubab, siis suundume sinna 2010. aasta alguseks.

Mida tahaksid öelda noortele?

And või oskus millegi tegemiseks koguduses on kindlasti igaühel. Samas on oluline, teha seda oma koguduse juhtide juhendamisel. Võimalik, et kui nendelt „tööd" küsida, saab ülesande, mis ei ole just lemmiktegevus. Piibel kutsub meid tegema kõike otsekui Issandale, mitte inimestele.

Oma usust teistele tunnistamine ei ole kerge ja ma ei tunne, et oleksin selles ekspert. Samas olen näinud, et see peab olema loomulik ning kasvab välja igapäevastest olukordadest. Meil tuleb olla oma kaaslaste vastu ka lihtsalt hooliv ja armastav, see rajab vundamenti sõnadega tunnistamisele.

Agape Eesti

2/2009 Helari Hellenurm, Agape Eesti misjonär

Kristlik MTÜ Agape Eesti on osa ülemaailmsest misjoniorganisatsioonist Campus Crusade for Christ International. Ühing alustas tegevust 1993. aastal Tallinnas. 1997. aastal laiendati oma tööd Tartusse, kus praegu asub ka peakorter.

Agape Eesti eesmärgiks on aidata inimestel mõista kristlikku sõnumit, kuulutada aktiivselt evangeeliumi läbi erinevate ürituste ja projektide ning teha koostööd erinevate kirikute ja kristlike organisatsioonidega.

Läbi aegade on Agape töö Eestis olnud Jeesus-filmi levitamine, aruteluõhtud üliõpilastega ja inglise keele laagrid keskkooliõpilastega. Lisaks eelnevale on korraldatud PereElu konverentse, suviseid misjoniprojekte ning omal kohal on olnud ka töö Balti Kaitsekolledži kadettidega. Viimastel aastatel on korraldatud lisaks senisele tööle mitmeid kontserte ja suurüritust Grace'i, mida on eest vedanud Agape Eesti loovate kunstide haru Crescendo.

Meeskonna kasv ja aktiivsuse tõus tingis uue kontori avamise Tallinnas Eesti Kirikute Nõukogu majas. Lisaks Agape Eestile asub samas hoones Pereraadio, Stm Media ja EELK Misjonikeskus – misjon ja meedia töötavad käsikäes. Koostöö valmiduse tunnistuseks on ka juba äsja toimunud „Visiooni õhtud" Tartus, Pärnus, Haapsalus ja „Visiooni hommik" Tallinnas, kus tutvustati uusi võimalusi meedia kasutamiseks kuulutustöös.

Jumal on kujundanud võimalusi oma nägemise järgi ja seetõttu on eesolevatel kuudel oodata mitmeid uusi rõõmusõnumi levitamise vahendeid. Kasutusse tuleb internet, TV ja ajakirjandus. Iseenesest me kiidelda nende võimalustega ei saa. Au ja tänu tuleb anda Jumalale, et ta on pannud Soome vendadele südamesse panustada eesti kristliku meedia arengule. Selle aasta märtsis antakse välja uus kristlik noortele suunatud ajakiri esialgse tiraažiga 7000 eksemplari. Ajakirja levitatakse kogudustesse, koolidesse, noortekeskustesse ja raamatukogudesse. Sügisel loodetakse alustada eestikeelse kristliku televisiooniga, alguses interneti vahendusel ja edaspidi DigiTV ning KaabelTV kaudu. Lisaks TV ja ajakirjandusele on avanemas interneti portaal KAEV, kus on uudiseid, artikleid ja kogemusi igapäevasest uskliku inimese elust. Portaali juurde integreeritakse päevikusüsteem, foorum, fotoalbumid, audio-video andmebaas ja ürituste kajastamise keskus.

Agape Eesti tööd saab toetada vabatahtlike annetustega, palvetega ja kindlasti julgustavate kirjadega. Kirjadesse tasub märkida ka huvipakkuv töövaldkond, siis on võimalus sellest kohta lähemalt regulaarset infot saada. Agape Eesti postiaadressid: Vaksali 11-44, Tartu 50410; Tehnika 115, Tallinn 10139. Elektrooniliselt saab kirjutada aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Agape veebikodu asub aadressil www.agape.ee.

 

Julge särada

1/2009

Aastavahetuse misjonilaagris 27.detsember – 2. jaanuar Kuressaares osales üle 150 noore Eesti erinevatest konfessioonidest ja kogudustest. Noortel oli võimalus valida endale õpikoda/grupp, milles laagri jooksul osaleda: video, pantomiim, noortekohvik, evangelism, eestpalve, koor.

Linna keskväljakul kuuse all oli püsti festivali telk ja lava. Telgist jagasime inimestele sooja teed ja sõõrikuid ning kristlikke traktaate ja kirjandust. Laval astusid üles erinevad muusikud ja esinejad ning suurelt ekraanilt tutvustati Kuressaare koguduste tööd slaidprogrammide vahendusel.

Festivali toetasid Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Koguduste Partnerid, Euroopa Noored, Sotsiaalministeerium, Rootsi Misjonikirik, Texase Baptistiliit, mitmed kogudused, eraisikud ja sponsorid.

.