03/2016
Evelyn Apinis, EEKBKLi välismisjonär Lätis

Janis Savcuks on noor mees, kes mõned aastad tagasi tüüpilise väikese maakoha noorukina ei teadnud, mida oma eluga ette võtta. Töötades autojuht-kullerina Riias, püüdis ta sobituda linnaelu raamidesse, aga tulutult. Tema elul puudusid eesmärk ja unistused. Ühel tööpäeval sõitis nende autole külje pealt sisse teine auto. Kõrvalistmel istunud Janis jäi küll ellu, aga avarii käigus murdus tal selgroog ja sellest päevast alates ei ole ta enam võimeline kõndima. Avariile järgnesid pikad kuud haiglas ja seejärel taastusravi Vaivari rehabilitatsioonikeskuses. Kui juba enne õnnetust puudus Janise elul mõte, siis perspektiiv veeta ratastoolis kogu ülejäänud elu viis noormehe depressiooni.

Jumal on teda muutnud, elule eesmärgi andnud ja aidanud tal kohaneda eluga ratastoolis.

Ühel päeval kohtas Janis rehabilitatsioonikeskuses füsioteraapia praktikanti, nimega Kaspar, kes ravivõimlemise ajal ja järel rääkis natuke ka oma igapäevatööst Riia Noorte Missiooni Wings for Wheelsi (W4W) (ee – „Tiivad ratastele“) tööharus. Kaspar kutsus Janise W4W Challenge (ee – väljakutse) suvelaagrisse, mille jooksul on liikumispuuetega inimestel võimalik kogeda nii erinevaid füüsilisi, vaimseid ja psühholoogilisi väljakutseid kui ka kuulda selget evangeeliumi.

02/2016
Adele Vaks, Kärdla baptistikogudus

Olen Hiiumaa tüdruk Kärdla baptistikogudusest. Eelmisel kevadel lõpetasin keskkooli ja otsustasin Jumala tundma õppimise seiklust jätkata rahvusvahelise misjoniorganisatsiooni Youth With A Mission (Noored Missiooniga) pooleaastases jüngrikoolis.

Olla moslem, katoliiklane või õigeusklik – on suuremale osale siinseist elanikest esmajoones kultuuriline identiteet.

Peale kolmekuuse loengufaasi, mille läbisin Lätis, kuulub kooli programmi ka kahekuune misjonipraktika, mille raames olen nüüd meeskonnakaaslastega Lätist, Belgiast ja USA-st jõudnud Albaaniasse. Maandusime siin detsembri keskel, tagasi Lätti suundume 19. veebruaril.

Esimese poole praktika-ajast veetsime Aadria mere ääres Durreses, riigi suuruselt teises linnas. Seda tutvustati meile kui Albaania väravat – nii füüsilises kui vaimses mõttes. I sajandil kuulutas siin evangeeliumi apostel Paulus, XX sajandil sai samas linnas alguse idee kuulutada Albaania maailma esimeseks ateistlikuks riigiks. Paigas, kus on erinevatel ajalooperioodidel valitsenud nii kristlus, islam kui kommunism, on praegu elanikel religiooniga vägagi omamoodi suhe.

11/2015
Peeter Tamm, Elva baptistikoguduse pastor

Seminari täiendkoolitusel osalejad külastasid 16.–18. oktoobril Rootsi Alunda kogudust ja vastasid Teekäija küsimustele.

Kuidas Jumal sind reisi jooksul kõnetas?

Janek: Jumal näitas mulle jõuliselt, et sõnum Jeesuse Kristuse päästetööst kuulub kõigile. Erineva sotsiaalse tausta ja nahavärviga inimesed olid seal ehtsaks tunnistuseks sellest, et Jumala armastus ja pääste Jeesuse Kristuse kaudu kuulub eranditult kõigile. Olin varem skeptiline mõnede inimgruppide suhtes, kuid nendega kohtudes läbisin sisemise muutuse. Minule oli see õpetlikuks meeleparandus-reisiks.

09/2015 
Helina Voogne (Bosnia), Matt Edminster (Kosovo)

Balkanimaade külastajale ei jää märkamata selle regiooni sügav etniline pinge: antiikne kahur Bosnia linnas on pööratud vastasoleval mäenõlval asuva Serbia küla poole ja Serbia ortodoksi klooster kaitseb oma müüre žilett-terava okastraadiga albaanlastest vandaalide eest. See maa ja selle rahvad kannavad sügavaid arme hõõguvast konfliktist. Kuidas saaks lepitussõna Jeesusest Kristusest leida sellises keskkonnas head pinnast?

Eesti misjonär Jael Puusaag Bosnias ning Daily ja Dejan Adam Kosovos on pühendunud sellele küsimusele vastuste pakkumisele.

Sellel suvel oli meie vendluse 21 noorel privileeg olla 12 päeva misjoniteekonnal Balkanil: õppida sealsest kultuurist, teenida ja julgustada inimesi ning tugevdada oma pühendumist misjonaalsele teenimisele.

05/2015 
Erki Tamm, Tallinna Kalju baptistikoguduse pastor

Koguduste suurim potentsiaal peitub igapäevaolukordades, kuhu Jumal tahab muutuse tuua Jeesuse järgijate kaudu. Samas on kiusatus kitsendada Jumala tööd vaid pühapäevahommikul kirikus toimuvaga. Sellise mõtteviisi tulemuseks on koguduse vähene mõju ühiskonnas ja kultuuris, sest päästmist vajavad inimesed on väljaspool kirikut. Nii võiks kokku võtta Kingfisheri seminari järjekordse sessiooni, mis toimus 11. ja 12. mail Tallinnas.

Johann ja Annalena Theron on Lõuna-Aafrika Vabariigi misjonärid, kelle vaimulik kodu on Hollandi Reformeeritud Kirikus. Peale pastoritööd kohalikus koguduses on Johann koos abikaasaga mitu kuud aastas teeninud kogudusi endise Nõukogude Liidu territooriumil. See sai alguse ühest nende koguduseliikmest, kes abiellus ukraina mehega. Seejärel korraldati lühikesi misjonireise Ukrainasse. Mõne aja pärast asutati misjoniorganisatsioon Kingfisher.

Eelmisel sügisel viisid nad Tallinnas läbi esimese seminari, mille keskmes oli jüngerluse põhimõtete taasavastamine. Sel korral keskenduti oma kutsumuse lahtimõtestamisele. „Meid on päästetud, et pühendada oma elu konkreetsetele tegudele Jumala auks," rõhutas Theron. Kuid laialt levinud dualistlik mõtteviis takistab selle potentsiaali avaldumist. Sageli tunnevad kristlased end justkui jagatuna kahe erineva maailma vahel. Arvatakse, et kogudusetöö on vaid jumalateenistusel kaasateenimine või et koguduse pastor on rohkem vaimuliku töö tegija, kui seda on ülikoolis töötav kristlane.