Valvamas või mõõtmas
07-08.2017 
Ermo Jürma, peatoimetaja
Meie läheme kohtama Jeesust – see on kristluse keskne sõnum. See võtab kokku erinevuse Jumala rahva ja teiste inimeste vahel.
Jeesuse taevariigi tähendamissõnas kümnest neitsist on lõik: „Rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!” Aga arukad vastasid: „Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!” Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati” (Mt 25:8–10).
Valvel- ja valmisolek määrab, kes astub pulmasaali.
Äratushüüd tuli kõigile kümnele magama uinunud neitsile ootamatult. Seni, kui Jumala riik siin maailmas on veel varjatud, polegi näha, kes on tõeliselt arukas, kes rumal.
Neitsitelt ei oodatud palju – hoida lampi. Viis rumalat rahuldusid välise osaga – neile piisas peoõhtuks lambist. Arukad olid varunud ka piisavalt õli. Kristlus ei piirdu üksnes välise vormiga, vaid peab olema elu sisu. Neid pole küll võimalik vastandada, sest üks ei eksisteeri ilma teiseta. Üksnes kombed pole veel usuelu ja usk pole ainult salaasi südames.
