04/2018
Ermo Jürma, Teekäija peatoimetaja

Käsk ja arm – see vastandus on meil nagu luus ja lihas. See, et käsk on siin kaotaja ja arm võitja poolel, näib enesestmõistetav. Seda näikse toetavat piiblisalm: „Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu” (Jh 1:17).

Õnnelikud on need, kes ei rahuldu enne, kui nad on leidnud Jeesuse.

Kuid kas see on tõesti nii, nagu paistab esmapilgul? Kas see peaks tähendama, et käsud on üleliigsed – või koguni seda, et Seadust, mille Jumal andis Moosese kaudu, võib nüüd negatiivselt hinnata? Vahel jäetaksegi Jumala käsud kõrvale, viidates kiiresti armule või ka õigustades end – valesti mõistetud ja kasutatud – Augustinuse lausega: „Armasta Jumalat, siis võid sa teha, mida tahad.”

03/2018
Ermo Jürma, Teekäija peatoimetaja

Paastukuu lõpeb suure nädalaga – Jeesuse kannatusteekonna, pilkamise, piina ja surmaga.

See pahandas paljusid. Paulus formuleeris: sõnum ristist on „juutidele ärrituseks ja paganaile narruseks”. Tänaseni on inimestel seda raske mõista, sest nad näevad seal vana teed, kus võidavad raha ja võim ning lõpuks kaotab jälle õige.

Jumal pole liiga püha ja kõrge, et ta ei saadaks inimest nii rõõmus ja edus kui ka kannatuses ja leinas.

Me tahaks uut teed, kus Jumal lõpetab kõik halvad olukorrad ja toob esile õiguse võidu – seda võiks siis juba uskuda!
Oma avalikus tegevuses hülgas Jeesus enda tõestamise imede läbi. Ta tegi küll suurimaid imesid, kuid keegi ei pidanud temasse vaid nende pärast uskuma. Paljud järgisidki Jeesust algul imede pärast, kuid lõpul karjusid nad kaasa: „Löö risti!”

02/2018
Ermo Jürma, Teekäija peatoimetaja

Jaanuaris 1991 kohtusin Riias OMONi tulevahetuse all oma Buckowi seminari muusikaõpetaja Hartmuth Stiegleriga, et täpsustada Saksa noortekoori ImPuls suvist kontsertreisi Baltikumi. Järgneva augustikuu tormilisi sündmusi mäletan elavalt. Taasiseseisvumispäeva järel sõitsin Pärnu, sest sinna oli saabumas saksa koori buss. (Telefoni)side välismaailmaga oli katkenud. Äreval ootusõhtul arutasime koolivend Joosepiga, kas peita oma kallid „Erika“ kirjutusmasinad korraks ära, sest ka tulevikus peab samisdat töötama.

Olen elanud ja õppinud ka võõrsil, aga mu kodu on Eesti.

Uuel päeval algaski läbi Eesti-Läti-Leedu-Poola Adrian Snell'i kaasaegse helikeelega oratooriumi „Alfa ja Omega” menukas turnee, kus olin tõlgina kaasas, ja kogu mu eesti-saksa-vene-inglise keel olid korraga kasutusel. Saksamaalt sõitsin tagasi koolivendade kingitud Ladaga ja edasi jätkus kodune teenimine juba „ratastel”.

12/2017
Osale kristlikus ühistöös Teekäijat lugedes ja levitades!

* inimeste ja koguduste lood
* jutlused ja piibliseletused
* artiklid kristlikust eluviisist, kultuurist, hingehoiust ja eetikast,
* intervjuud ja vestlused
* vastused lugejate küsimustele
* teateid kodu- ja välismaalt
Eesti vanima kristliku ajakirja Teekäija esimene number ilmus 113 aastat tagasi. Teise iseseisvusaja 293 numbrit moodustavad püsitellijate raamaturiiulil pool meetrit vaimulikku kirjasõna. Kaante vahel on 28 aastat koguduste ühistöö ja mõttelugu.
EKB Liit väärtustab oma häälekandjat ja panustab selle jätkusuutlikkusse. Viis aastat tagasi asutati ajakirja arendamise, väljaandmise ja levitamise toetamiseks Teekäija fond. Sinna kogutakse organisatsioonide ja üksikisikute annetusi nii kodu- kui välismaalt. Annetusi märgusõnaga „teekäijafond” saab teha Eesti EKBK Liidu arveldusarvele EE732200001120064572.

Alates möödunud jõuludest on Teekäija fondi toetanud 4 eraisikut 240 euro, 3 kogudust 300 euro, Rahandusministeerium 2000 euro ja EKN 1000 euroga. Suur tänu kõigi panuse eest kristliku sõnumi kuulutamisele!

Ühisel teekonnal oled kaasas, kui tellid Teekäija endale ja sõbrale 2018. aastaks postiga koju. Tellimisvõimalused leheküljel nr 5 ja kodulehel www.teek.ee.

12/2017
Gunnar Kotiesen, EKB Liidu asepresident

Hea lugeja – oleme jõudnud aasta lõppu. Vaadates tagasi möödunud 365 päevale, anname hinnanguid ja markeerime lahkuvat aastat erinevate omadussõnadega – õnnestunud, kiire, valulik, pöördeline, vaevarikas jne.

Uute ja vanade röntgenfotode uurimisel jõuti selgusele, et on juhtunud midagi, mida tuleb nimetada imeks.

Kuid mis oleks see üks sõna, millega sooviksid märkida aasta viimast kuud? Läbi kristliku ajaloo võime detsembri kokku võtta väga lühikese sõnaga „ime”. Need kolm tähte on paljude jaoks täiesti erineva tähendusega.