06/2017
Ermo Jürma, peatoimetaja

Aeg-ajalt püüame endale ette kujutada Jumalat, küllap oleme seda kõik teinud. Aga me ei suuda seda üksinda ega ka mitte kõik üheskoos. Kui me saaksime kõigi aegade kõikide inimeste kõik kogemused kokku panna, kõik targad raamatud kokku võtta, kõik kõrged unistused juurde liita – ometi Jumalani me ei küüniks. Piltlikult öeldes: maa pealt taevasse on redel vaid inglitele, mitte inimesele (1Ms 28).
Samas esitavad juba minu oma elu olukorrad ja kohustused igal päeval piisavalt väljakutseid. Enamasti pole nendes ainult üht valikut, üht teed, s.t ka maine inimelu on päris keeruline. Vahel tahame midagi selgeks rääkida, soovime teistelt inimestelt selgitusi kuulda, aga need arutlemised jõuavad kuskil piirideni. Oma mõtete ja sõnadega jääme vahel pealtnäha üsna lihtsategi asjadega jänni.

Püha Vaim juhib meid Jumala saladuste poole.

Pärast kolme intensiivset kooli- ja praktikaaastat avaldas Jeesus oma jüngritele, et tal on neile veel palju öelda. Aga nad ei tule selle taipamisega veel toime. Siis andis ta suure tõotuse: „Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse” (Jh 16:13).

05/2017
Ermo Jürma, peatoimetaja

„Seepärast tuleb meil palju hoolsamini panna tähele seda, mida me oleme kuulnud, et meid kõrvale ei uhutaks” (Hb 2:1).

Kapten teab oma eesmärki ja tunneb oma sadamat.

Selles lauses on pildike meresõidust. Keegi võib lasta laeva eesmärgist, s.t sadama sissesõidust, kõrvale uhtuda.
Siit nõudlikust piiblisalmist tuleks õppida: me peame pöörama suurt tähelepanu, et meie elulaev ei kanduks eesmärgist kõrvale. Meil tuleb palju hoolsamini panna tähele Jumala sõna. Meil on vaja end Pühakirjas kinnitada, sinna oma „otsad anda” –, nagu kinnitatakse üks laev tugevate köitega sadamakaile. Siis saavutame oma elu eesmärgi.

04/2017
Ermo Jürma, peatoimetaja

Pärast Newtonit arvati, et füüsikas polegi enam midagi erilist avastada, kõik oluline olevatki juba selge, olemasolevat saab veel ainult viimistleda. Siis avastas Einstein relatiivsusteooria ja maailmapilt muutus fundamentaalselt.

Ülestõusmine on üleminek uude, sõnulkirjeldamatusse ellu.

Vanast Testamendist loeme, et Süüria kuningas oli kord rahutu, kuna Samaaria kuningas nägi ette tema vägede liikumist. Ta kahtlustas omade keskel reetureid, kuid talle anti vastus: „... prohvet Eliisa, kes on Iisraelis, annab Iisraeli kuningale teada ka need sõnad, mis sa räägid oma magamiskambris” (2Kn 6:12). Kunagi on olnud täiesti arusaamatud Piibli väljendid, kuidas võiks „kivid kisendada” (Lk 19:40) ja „inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud” (Mt 12:36).

03/2017
Ermo Jürma, peatoimetaja

Meie, 21. sajandi inimesed, mõtleme sageli, kuidas teised meie isikuandmetega ümber käivad. „Andmekaitse” on sagedane märksõna. Me tahame teada, mida keegi meist teab; milline „profiil” on kuskil meie kohta koostatud; millistes nimekirjades me oleme. Ettekujutus, et kuskil on mingi mega-pank, mis teab meist pisemaidki detaile ja võib ette öelda, millised on meie ostueelistused või kelle poolt me valime, on meile loomulikult hirmuäratav.
Jeesuse lause „...rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!” (Lk 10:20) kuulub aga sellesse ritta. Kas siis ka taevas, Jumala juures, on mingi liikmenimekirjadega andmebaas? Põhimõtteliselt küll, peaksime ütlema. Seejuures kaugeleulatuva mõjuga, nii negatiivses kui positiivses mõttes.

Kõigis gruppides oli neid, kes Jeesusega liitusid.

02/2017
Ermo Jürma, peatoimetaja

Ei mingit väljamagamist. Ei ühtki päeva, mil lõpetada need asjad, mis jäid nädala keskel pooleli. Ei ühist vaba päeva, mil minna sõbrale külla. Ei mingit õigust asendusele, kui ma oma vabal päeval pean tööle minema. See kõik on juba olnud – enne 4. sajandit, mil keiser Konstantin kogu riigis pühapäeva vabaks päevaks kuulutas. Selle algne mõte, et kristlased saaksid jumalateenistusele koguneda, leiab täna järgimist üha väiksema hulga inimeste poolt.

Pühapäeva kehtestamise algne mõte oli, et kristlased saaksid jumalateenistusele koguneda.

Paljud ei oska enam näha ka seda mõtet, mille Jumal Iisraelile hingamispäevaga pakkus: kuus päeva tee tööd, aga seitsmendal päeval puhka! Näib, et Euroopas pole enam kaugel aeg, mil pühapäev kui töövaba päev kaob. Kõik, kes on leidnud rakenduse vabaajatööstuses, higistavad loomulikult nädalavahetustel. Arstid, raudtee ja lennuliiklus, politsei niikuinii. Paljud tehased huugavad tootmisprotsessi efektiivsuse tagamiseks pidevalt, pikenenud on kaupluste, kohvikute, tanklate lahtiolekuajad.