Kuidas nad mind näevad?

09/2017 05 ermoj
Ermo Jürma, peatoimetaja

Ilmselt huvitab meid kõiki teiste inimeste arvamus. Kuidas nemad mind näevad? Kui meil on ees kandideerimisvestlus, siis tahaksime edastada endast võimalikult positiivse pildi – mõnikord see õnnestub, alati mitte.

Kellel on julgust, küsib vahel ise sõpradelt, kelleks nad teda peavad?

Evangeeliumist me loeme, et Jeesuse avalikus tegevuses oli üks murdehetk, kus ta tahtis teada, kas tema kuulajad on mõistnud, kellega ja millise sõnumiga on nad kohtunud? Selleks küsis ta jüngritelt: „Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?”

Vastustest selgus, et inimesed olid jäänud oma vanadesse traditsioonidesse, nad võrdlesid Jeesust ühe suure prohvetiga minevikust, ühe Jumalast saadetud inimestega, kes kuulutab (kaugemas) tulevikus toimuvat ajastute pööret ja kutsub selle eel meelt parandama.

Aga edasi küsis Jeesus jüngritelt endilt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?”

Loe edasi: Kuidas nad mind näevad?

Valvamas või mõõtmas

07-08.2017 05 ermoj
Ermo Jürma, peatoimetaja

Meie läheme kohtama Jeesust – see on kristluse keskne sõnum. See võtab kokku erinevuse Jumala rahva ja teiste inimeste vahel.

Jeesuse taevariigi tähendamissõnas kümnest neitsist on lõik: „Rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!” Aga arukad vastasid: „Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!” Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati” (Mt 25:8–10).

Valvel- ja valmisolek määrab, kes astub pulmasaali.

Äratushüüd tuli kõigile kümnele magama uinunud neitsile ootamatult. Seni, kui Jumala riik siin maailmas on veel varjatud, polegi näha, kes on tõeliselt arukas, kes rumal.
Neitsitelt ei oodatud palju – hoida lampi. Viis rumalat rahuldusid välise osaga – neile piisas peoõhtuks lambist. Arukad olid varunud ka piisavalt õli. Kristlus ei piirdu üksnes välise vormiga, vaid peab olema elu sisu. Neid pole küll võimalik vastandada, sest üks ei eksisteeri ilma teiseta. Üksnes kombed pole veel usuelu ja usk pole ainult salaasi südames.

Loe edasi: Valvamas või mõõtmas

Püha Vaim juhib kogu tõesse

06/2017 05 ermoj
Ermo Jürma, peatoimetaja

Aeg-ajalt püüame endale ette kujutada Jumalat, küllap oleme seda kõik teinud. Aga me ei suuda seda üksinda ega ka mitte kõik üheskoos. Kui me saaksime kõigi aegade kõikide inimeste kõik kogemused kokku panna, kõik targad raamatud kokku võtta, kõik kõrged unistused juurde liita – ometi Jumalani me ei küüniks. Piltlikult öeldes: maa pealt taevasse on redel vaid inglitele, mitte inimesele (1Ms 28).
Samas esitavad juba minu oma elu olukorrad ja kohustused igal päeval piisavalt väljakutseid. Enamasti pole nendes ainult üht valikut, üht teed, s.t ka maine inimelu on päris keeruline. Vahel tahame midagi selgeks rääkida, soovime teistelt inimestelt selgitusi kuulda, aga need arutlemised jõuavad kuskil piirideni. Oma mõtete ja sõnadega jääme vahel pealtnäha üsna lihtsategi asjadega jänni.

Püha Vaim juhib meid Jumala saladuste poole.

Pärast kolme intensiivset kooli- ja praktikaaastat avaldas Jeesus oma jüngritele, et tal on neile veel palju öelda. Aga nad ei tule selle taipamisega veel toime. Siis andis ta suure tõotuse: „Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse” (Jh 16:13).

Loe edasi: Püha Vaim juhib kogu tõesse

Palju hoolsamat tähelepanu!

05/2017 05 ermoj
Ermo Jürma, peatoimetaja

„Seepärast tuleb meil palju hoolsamini panna tähele seda, mida me oleme kuulnud, et meid kõrvale ei uhutaks” (Hb 2:1).

Kapten teab oma eesmärki ja tunneb oma sadamat.

Selles lauses on pildike meresõidust. Keegi võib lasta laeva eesmärgist, s.t sadama sissesõidust, kõrvale uhtuda.
Siit nõudlikust piiblisalmist tuleks õppida: me peame pöörama suurt tähelepanu, et meie elulaev ei kanduks eesmärgist kõrvale. Meil tuleb palju hoolsamini panna tähele Jumala sõna. Meil on vaja end Pühakirjas kinnitada, sinna oma „otsad anda” –, nagu kinnitatakse üks laev tugevate köitega sadamakaile. Siis saavutame oma elu eesmärgi.

Loe edasi: Palju hoolsamat tähelepanu!

Ülestõusmine ületab iga arengu

04/2017 05 ermoj
Ermo Jürma, peatoimetaja

Pärast Newtonit arvati, et füüsikas polegi enam midagi erilist avastada, kõik oluline olevatki juba selge, olemasolevat saab veel ainult viimistleda. Siis avastas Einstein relatiivsusteooria ja maailmapilt muutus fundamentaalselt.

Ülestõusmine on üleminek uude, sõnulkirjeldamatusse ellu.

Vanast Testamendist loeme, et Süüria kuningas oli kord rahutu, kuna Samaaria kuningas nägi ette tema vägede liikumist. Ta kahtlustas omade keskel reetureid, kuid talle anti vastus: „... prohvet Eliisa, kes on Iisraelis, annab Iisraeli kuningale teada ka need sõnad, mis sa räägid oma magamiskambris” (2Kn 6:12). Kunagi on olnud täiesti arusaamatud Piibli väljendid, kuidas võiks „kivid kisendada” (Lk 19:40) ja „inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud” (Mt 12:36).

Loe edasi: Ülestõusmine ületab iga arengu

Kirjas Jumala märkmikus

03/2017 05 ermoj
Ermo Jürma, peatoimetaja

Meie, 21. sajandi inimesed, mõtleme sageli, kuidas teised meie isikuandmetega ümber käivad. „Andmekaitse” on sagedane märksõna. Me tahame teada, mida keegi meist teab; milline „profiil” on kuskil meie kohta koostatud; millistes nimekirjades me oleme. Ettekujutus, et kuskil on mingi mega-pank, mis teab meist pisemaidki detaile ja võib ette öelda, millised on meie ostueelistused või kelle poolt me valime, on meile loomulikult hirmuäratav.
Jeesuse lause „...rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!” (Lk 10:20) kuulub aga sellesse ritta. Kas siis ka taevas, Jumala juures, on mingi liikmenimekirjadega andmebaas? Põhimõtteliselt küll, peaksime ütlema. Seejuures kaugeleulatuva mõjuga, nii negatiivses kui positiivses mõttes.

Kõigis gruppides oli neid, kes Jeesusega liitusid.

Loe edasi: Kirjas Jumala märkmikus