Külvad usaldust, lõikad tänulikkust

September 2020 05 ermoj
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Millal on sulle viimati kellegi tänamatus silma torganud? Ehk mõtled kohe mõnele kolmeaastasele, kes peab veel õppima, et kõik ei käi tema tujude järgi? Või naabrile, kes üksnes oma rida ajab ega taandu millimeetritki. Või pisut pettunud kogudusekaaslasele, kellel on iga asja kohta midagi lisada, sest „varem oli kõik paremini“?
Peeglist paistab meie enda tänamatus harva silma, küll aga kiiresti teiste puhul. Nende puhul, kes mõtlevad, et nemad on otsustajad, et nemad oskavad kõike või et elu on just neile kõik andnud.
Aga kui ma siis ka enda tänamatust märkan, on see enamasti tõesti üllatav. Miks? Kuidas võiksin elada nii, et minu elu kujundaks tänulikkus?

Tänulik võib olla vaid see, kes ise on usaldavalt (usus) elanud.

Loe edasi: Külvad usaldust, lõikad tänulikkust

Kõrgel mäel või orus all

August 2020 05 ermoj
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

„Ma tõusen mäele“ on paljude südamelaul. Iga inimene igatseb õnneelamusi. Kuuleme neist, kes usuvad, et veel midagi üsna konkreetset teeks nende elu tõeliselt rikkaks. See võib olla soov abielluda, igatsus lapse sünni järele, mingi diplomi saamine, külastus vms. Sel ajal, mil nad oma suure soovi täitumist pingsalt ootavad, elavad nad rahutult ja õnnetult. Kuigi nendestki möödub palju ilusat, pole nende pilk avatud õnnehetkedele, mida pakub tegelik elu.

Kui me elame Püha Vaimu juhtimisel, kingitakse meile õnnehetki ka siis, kui ümber on pime ja väljapääsu ei näe.

Uskliku inimesena sirutame Jumala riigi järele, mille jälgi me oma elus avastame ja millele saame natuke kaasa aidata. Kuid lõplikku täitumist kogeme alles Jumala juures.
Piiblis on (kõrge) mägi sageli Jumala kogemise koht. Kirikuaastas mõeldakse 6. augustil Kristuse kirgastamisele muutmise (Tabori) mäel (Mt 17:1–13; Mk 9:2–13; Lk 9:28–36), millele elasid kaasa kolm jüngrit – Peetrus, Jaakobus ja Johannes. Seal kohtub Jeesus Moosese ja Eelijaga – Seaduse ja prohvetluse koondkujudega. Peetrus on nii heldinud, et ta pakub selle kõrghetke jäädvustamiseks kolme lehtmaja püstitamist. Kuid selleks polnud aeg veel küps. Inimese Poja austamine saabus alles ülestõusmisega, millele pidi aga eelnema Suur reede. Seal pilvest kõlanud hääl kohustab täna meidki: „Teda kuulake!“

Loe edasi: Kõrgel mäel või orus all

Jaanipäev kutsub meelt parandama

Juuni 2020 05 ermoj
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Arvamused Ristija Johannese kohta läksid lahku juba enne tema sündimist. Tema preestrist isa Sakarias teenis templis ja oli otsekohene mees, kes tundis Jumala seadusi ja arvestas nendega tõsiselt.

Jeruusalemma pühimas paigas sai talle osaks ingli ilmutus, mis teatas, et nad saavad koos oma naisega veel vanas eas lapsevanemateks – seda oli raske uskuda. Pühakirja tundva mehena teadis ta küll, et esiisa Aabrahami ja Saaraga oli kord nii läinud. Aga et meiega? Seda küll ei usu! Ta pärib inglilt lähemat tunnustähte, aga jääb hoopis tummaks.

Ristija Johannese sõnum tabas inimeste põhivajadust – valmistada teed Jumala päästeks.

Loe edasi: Jaanipäev kutsub meelt parandama

Üks kogudus ühe Issanda ja Jumala ees

Aprill 2020 05 ermoj
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Piiblis on Tooma kohta teateid vähe ja jüngrite ringis on ta nagu kõrvaltegelane. Ülestõusmispühadel tõuseb ta aga tribüünile. Tema isikus näeme, milline on kogudus.

Kristuse sõna kaudu kingib Jumal meile usu, mis on apostlite usuga täiesti samaväärne.

On sündmusi, millest kahju kannatamata puududa ei saa. Mitte minna kaasa oma lapsega esimesel koolipäeval poleks lapsele ainult väline kriimustus, vaid sisemine mõra kogu eluks.
Jüngritele oli Jeesusega koosolemine kõik (Mk 3:14). Nad olid välja valitud selleks, et elada alates Jeesuse ristimisest kuni tema taevaminekuni kõigele vahetult kaasa. Nendest kui esitunnistajatest pidi saama sidelüli Issanda ja koguduse vahel. Nendelt on pärit vastused küsimustele: Kes Jeesus oli? Mida ta soovis? Mida ta tõotas? Mida ta teostas ja saavutas ülestõusmise läbi?
Aga ülestõusmise järel Toomas „ei olnud nendega, kui Jeesus tuli“ (Jh 20:24). Üks kaheteistkümnest oli oma tunnistaja rollist väljas. Ta puudus sellest, milleks ta oli kutsutud. Ta ilmus välja alles kaheksa päeva pärast. Kuid kesk jüngrite juubeldust – „Meie nägime Issandat!“ – oli Toomas kui võõras külaline ja seadis uskumiseks kolm tingimust: kui ma näen Jeesuse kätes naelaarme, panen neisse oma sõrme ja näen ta küljehaava.
Meie ei ole kaheteistkümne hulgast, aga analoogselt Toomaga on meilgi koguduses oma koht, mis ei tohi tühjaks jääda. Muidu võime magada maha kohtumise elava Issandaga. Vaimuliku elukauguse tõttu tekivadki koguduse ihusse mõrad ja selle ülesehitamine lonkab.
Kuid Issanda tulekuga olukord muutus. Ühegi etteheiteta näitas Jeesus oma haavu ja vastas Tooma tingimustele. Nüüd võis Toomas öelda kõigi ees: „Minu Issand ja minu Jumal!“

Loe edasi: Üks kogudus ühe Issanda ja Jumala ees

30 aastat Teekäija taasilmumisest

Märts 2020 05 ermoj
Ermo Jürma, Teekäija peatoimetaja

Siin on palju, millest õppida ja mille eest tänada, mida järgida ja mille pärast paluda.

Mullu möödus Teekäija taasilmumisest 30 aastat. „Bit“ rotaprindist tulnud esimese numbri tiraaž oli 2000 ja seda levitati kogudustes tasuta. Sini-must-valge esikaanega rariteedis oli 10 artiklit, millest enamus oli riigipoolset trükiluba oodanud juba viis aastat, vendluse 100. aastapäevast saadik. Kuldseid sõnu oli kogunenud palju ja pildid mahtusid alles teise aastakäigu numbritesse.
Möödunud kolmel aastakümnel on Teekäijal olnud 10 tegevtoimetajat (Ingmar Kurg, Robert Võsu, Toivo Pilli, Toivo Heinla, Leho Paldre, Alland Parman, Jüri Roots, Paul Teesalu, Erki Tamm, Ermo Jürma). Tehnilisel poolel on kiiret ja kaunist tööd teinud keeletoimetajad Kristi Mänd ja Tiiu Palm, kujundamisel Ülle Kalvik ja Päivi Palts! Tosin aastat kandis väljaanne kvaliteedimärki: „Väljaandja/Kujundus/Trükk: Sõnasepp OÜ“.
Aina kiirenevas ajas pole kaheksa korda aastas ilmuva ajakirja fookus päevasündmustel – selleks on kiiremad digikanalid. EKB Liidu häälekandja on talletanud aastakonverentside programmilised kõned ja pöördumised ning toonud need Liidu liikmeskonna ette. Siin kirjutatakse koguduste elust, esitletakse uusi ja meenutatakse lahkunud töötegijaid, tutvustatakse Liidu ühisüritusi ja koolitusi, informeeritakse arengutest tööharudes ning tuuakse ära kristlikke uudiseid kodu- ja välismaalt. Issanda ees läbi kaalutud ning kirja pandud jutlused ja piibliseletused, isiklikud tunnistused ja kogemused, luuleread ja palved, raamatute ja laulude tutvustused annavad koos arvukate fotodega elava pildi vendluse mitmepalgelisest ühistööst.
Eesti teisel iseseisvusajal valminud 315 numbrit võtavad kirjandusriiulil enda alla juba üle ühe meetri. See raamatukogu on kokku kantud sadade vabatahtlike kaastööliste abiga. Nendel lehekülgedel on meie Liidu, meie koguduste, paljude õdede-vendade lugu. Siin on palju, millest õppida ja mille eest tänada, mida järgida ja mille pärast paluda.

Loe edasi: 30 aastat Teekäija taasilmumisest

Kasvame jõuluevangeeliumi tundmises!

Detsember 2019 05 ermoj
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Juba pool sajandit saadab mind üks Kolgata koguduse kaunis jõulupuu. Õhtu fookuses olid Matteuse ja Luuka evangeeliumite peatükid 1–2. Meil tuli nimetada jõuluevangeeliumi need tegelased (sulgudes on vastuste arv), kelle kohta sai öelda: ehmujad-kartjad (5), prohveteerijad (4), imestajad (3), järelemõtlejad (2), kahtlejad (1), kannatajad (1), inglite nägijad (5), teistele tunnistajad (2), mitte-uskujad (1), ohverdajad (3), Püha Vaimuga täitujad (5), rõõmustajad (3), tagakiusajad (1), õiglased (4), ülistajad (5), ükskõiksed (2). Viimasega jäime jänni, sest ei söandanud öelda, et üks „magas sõimes“. Olin toona lugenud küll juba terve Piibli läbi, aga minugi vastused olid hõredad.
Lahkuval aastal on EKB Liidu kogudusi hoidnud valvel moto: „Kasvame Jumala sõnas!“

Kas sina tunned jõululugu nii hästi, et oskad siintoodud küsimustele vastata?

Eestis oli 2019. aasta kirev, kuid samas soodne rahu, usuvabaduse ja armuaja-aasta, mil saime oma kasvusuundi ise valida. Mõnda neist on lihtne numbritega mõõta: meie auto spidomeeter loeb läbitud kilomeetreid, arvuti loendab Facebookis jagatud pilte, pangakonto väljavõte näitab, kui palju oleme mullu majandust elavdanud. Kas ja kuidas saaks mõõta kasvamist Jumala sõnas?
Esmapilgul võivad Pühakirja 66 raamatut ja nende peatükid tunduda ehmatavalt pikad. Kes suudab neid selgeks õppida? Eks kõneta Piibli puhul meid juba selle valiklood. Kuid ei piisa ainult üksikutest sõnumitest, vaja on tunda tervikut! Koolipoissi, kes kõike ei suuda, aitab vahel ka poole loo meelde jätmine, kuid teiste õpetaja peab tundma tervikut.
Oleks imelik ilmuda notari ette, kui minu kasuks on avatud testament ja ma pole seda isegi läbi lugenud ega tunne sisu? Nii on igal inimesel vaja tunda Jumala sõna, mis tunnistab taevase Isa testamendist, mille ta on oma Poja Jeesusega teinud ja mida ta pakub kõigile oma loodud lastele.
Evangeeliumist loeme, et Maarja elus oli mitu palverännakut Jeruusalemma, Eliisabeti külastus, põgenikutee Egiptusesse ja tagasi – need on meile teada vaid ääremärkustena. Koos oma poja Jeesusega oli ta imeliste sündmuste keskel. „Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames“ (Lk 2:19).
Mis on need teemad, lood, pildid, reklaamid, mis meie oleme meelde jätnud mööduvast aastast? Mille üle mõtiskleme oma südames? Minu Jumala sõna tundmine kasvas, kui lugesin Piiblit koos aastakonverentsil jagatud voldikuga „Piibli teejuht. Abivahend Jumala sõnast aarete leidmiseks“, vaata ka: piibliteejuht.ee.
Kui sina oled Jumala sõna tundmises juba nii kasvanud, et oskad ülaltoodud küsimustele vastata, mõtle neile oma südames ja palu, et kogu sinu elu oleks täis jõulurahu ja rõõmu.