05/2014
Küsitles pastor Viljar Liht ja kirja pani Piia Liht

On päikseline kevadlämbe pealelõuna Vancouveris. Linnas õitsevad lugematud lillepeenrad ja rododendronid ning kirsid juba raputavad roosasid õiehelbeid. Siin oldud aja jooksul oleme kohtunud paljude toredate kaasmaalastega, kel kõigil on oma lugu. Täna istume meie väikeses Burnaby kodus ja palume Villi Vinkil rääkida oma elust ja teenimisest.

Alustame lapsepõlvest

Minu vanavanemad on pärit Virumaalt ning isa ja ema abiellusid Narvas. Sündisin 1927. aasta seitsmendal päeval. Lapsepõlv oli keeruline, kolisime mitmel korral. Mäletan, et minu esimene tähtis lause oli teadustus: „Piimasõit tuleb!" Elasime vanaisa raudteeäärses majas. Igal päeval sõitis sealt mööda kaubarong, mida selle aeglase liikumise pärast piimasõiduks nimetati.

Arvasin, et ega politsei siiski minu isa vastu saa...

04/2014
Ülle Käärik, Tõnu R. Kallas

Õpetajad on olulised suunanäitajad meie elus. Mõni neist on ka erakordselt särav isiksus. Ja just selline oli tädi Milda, kes õpetas Jumala tarkusi.

Jumal kutsus teda jätkama Andres Tetermanni ja Harald Viktor Dahli poolt alustatud pühapäevakoolitööd Kalamaja koguduses. Milda südamlik silmavaade, käepigistus, nõuanne, julgustus ja õpetus on aidanud kujundada mitmete noorte elumõistmist ja arusaamu, näidanud suunda eluteel.

Mirlande (Milda) Laks sündis 8. mail 1914. Ta oli vanemate ainus laps, kellel oli õnnelik lapsepõlv. Kuid tema kodus ei räägitud midagi Jumalast. Kui Milda oli 7-aastane, kutsus üks mängukaaslane tüdruku Kalamajja pühapäevakooli. See oli esimene samm usuteel. Milda hakkas laulma lastekooris ja õppis kitarrimängu.

Jumala lapseks sai Milda 1927. aasta kevadel pärast õhtust teenistust. Koor jäi veel laulma. Milda tundis, et ei saa ka ära minna. Ta istus rõdul ja kuulas: „Miks seisad sa pimedas õues, kui valgus ja rõõm on seal sees?" Tüdruk hakkas korraga nutma. Palvesõnad tulid nagu iseenesest huultele. Ta ei tahtnud enam seista „pimedas õues". Ja siis tuli üks pühapäevakoolitädi läbi pimeda kirikusaali otse Milda juurde.

03/2014 Hele-Maria Taimla, Oleviste kogudus

Miks pole Kunda noored ühe Kadrina tüdruku silmis võõras mure? Kuidas sai skeptilisest ja kristlaste suhtes stereotüüpsete hoiakutega tüdrukust kristlik noorsootöötaja? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele annab vastuse Kadi Tingase elu. Tegu on Kunda noortetöö eestvedajaga, keda misjoniorganisatsioon MTÜ Koma pärjas hiljuti tiitliga „Aasta noor juht 2014".

Kuus aastat tagasi arvas Kadi Tingas (20), et kõik kristlased on vaiksed, tagasihoidlikud ja käivad koos kirikus külmetamas. Samal ajal oli Kadrina koolis Kadi klassiõeks Regiina Lopetaite, kes pidevalt Kadi pärast palvetas ja talle ka Jumalast rääkis. Kadi suhtumine sellesse oli tõrjuv ja eemalolev. „Tore, et sa kristlane oled, ma ei ole vastu, aga jäta see endale," mõtles ta, ent kuulas sõbranna ikkagi ära. Oma palvete ja pealekäimise vilju sai Regiina näha 2008. aasta suvel, kui Kadi soostus minema Rakvere English Camp'i. Laagris hakkasid Kadi stereotüüpsed arvamused kristlaste suhtes muutuma ja oma üllatuseks avastas ta, et tegu on päris laheda seltskonnaga. Sellegipoolest oli laagri väikegrupiaeg, mil tuli 5-6 inimesega etteantud küsimustel arutleda, tüdruku jaoks ületamatult ebameeldiv. Kadi oli nende grupivestluste suhtes tõrges ja skeptiline.

02/2014
Aare Tamm, Eliise sõber ja kaasteekäija Ridalast

Ridala mailt pärit Eliise Kivi saab 90-aastaseks. Ta sündis 8. märtsil 1924 Aliide ja Johannes Unga teise lapsena. Üks õde oli vanem, kaks nooremad – neli toredat tüdrukut.

Eliise oli Ridala uue palvela ehituse üks põhilisi eestvedajaid.

Eliise on suure südamega ja väga aktiivne kristlane. Lapsest saadik on ta seotud Ridala kogudusega: pühapäevakool, noortetöö, koorijuht, koguduse juhatus. Eliise oli ka Ridala uue palvela ehituse üks eestvedajaid. Oma suures tagasihoidlikkuses vaidleb ta muidugi vastu. Aga rahvas teab paremini. Tähtsad ehitusalased nõupidamised toimusid kõik Eliise kodus. Kaaluti küsimust – kas taastada 1983. a mahapõlenud palvela või laiendada hoopis Haapsalu palvelat ja panna kogudused kokku? Eliise vedas jõuliselt seda osa, kes oli Ridala ülesehitamise poolt. Vastaste argument oli – kellele seda baptisti mälestusmärki tarvis on? Ümberkaudu rahvast ju pole! Aga 1988. a on Ridala kaunis pühakoda püsti. Kaks aastat peale avamist ristiti siin 29 uut õde-venda ühe aastaga!

02/2014
Erki Tamm, Kalju koguduse pastor

17. veebruaril möödus 100 aastat Robert Võsu sünnist. Tema isa oli Lõuna-Eestis Palupera koguduse vanem. Lapsepõlves soovis ka Robert saada baptisti jutlustajaks. Kuna hariduse saamiseks erilist lootust polnud, töötas ta noorpõlveaastad talusulasena. Unistuse täitumise poole viis õppimine Eesti Baptisti Jutlustajate Seminaris. 1939. aastal Robert ja Leida abiellusid ning neile sündis poeg ja kaks tütart. Tartu Ülikoolis ajalooõppimine jäi sõjaajale. Kuigi pere oleks soovinud oma elu siduda Tartuga, juhtis Jumal nad pealinna. 1944. aastal sai Võsust kolmekümneks aastaks Tallinna I Baptistikoguduse pastor, hiljem ka Eesti EKB Koguduste Liidu juht.

Tallinna jäämine
Robert Võsu avaldamata memuaarid. „Koostati evakueeritavate nimekirja. Mul oli ka võimalus ennast koos perekonnaga kirja panna. Ärasõit laevaga pidi algama järgmisel päeval (vist 20. septembril). Olin kogu aeg mõelnud, et kommunistide valitsuse alla ma küll ei jää. Kuid sel otsustaval silmapilgul mult võeti see mõte ära. Ma ütlesin, et ma ei lähe. Selle üle imestati. Aga minu südames oli imeline rahu ja mul polnud „arupidamist liha ja verega".

Keerukas olukorras hakkas ilmnema uue karjase meelekindlus.