04/2014 Meego Remmeli jutlus Eesti EKB Koguduste Liidu aastakonverentsil 2014

Meie konverentsi keskmes on tänavu Piibel – põlvkondade pärand. Antud pärandi keskmes seisab Jeesus. Johannese evangeelium keskendub omakorda Jeesuse eluõhtule ja sellele, mida ta siis oma järgijatele pärandas. „Nüüd on Inimese Poeg kirgastatud ja Jumal on temas kirgastatud. Kui Jumal on temas kirgastatud, siis kirgastab Jumal temas ka ennast ja ta kirgastab teda just nüüd. Lapsed, ma olen teiega veel pisut aega. Te hakkate mind otsima, ja nagu ma ütlesin juutidele: „Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla", nii ütlen ma praegu ka teile. Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate" (Jh 13:31–35).

Jeesuse kirkus peab kõigile tuntuks saama läbi meie elus esile tuleva armastuse ja jüngerluse.

Jeesuse jumalik kirkus ning armastuse ja jüngerluse käsk

Eestimaa ja maailm on täis pingeid ja probleeme. Seda enam tuleb otsida Jumala riiki ja tema õigust. Nii veendume ja veename ka maailma enda ümber, et Jeesus on Issand üle kõige. See on parim sõnum üle aegade – ja meil on eesõigus seda ellu viia. Aastat alustades oskasime vaevalt ette kujutada, mis on juba sündinud ja veelgi sündimas. Paljud küsivad – ja mitte ainuüksi Ukrainas – mida toob tulevik? Jeesus ütleb vaid: „Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud, vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni" (Ap 1:7j). Seega tuleb meil olla tema tunnistajaks ka siinmail, olgu Eestis, Venemaal, Ukrainas, kus iganes.

03/2014
Ermo Jürma, Mooste Baptistikoguduse pastor

Ap 8:26–40.
Etioopia kuningriigi finantsminister (Idamaa J. Ligi või A. Hansson) oli tõllaga koduteel. Tema elus oli kõik vajalik olemas: kindel koht tööturul (tänapäeval haruldane), kõrge ühiskondlik positsioon (haruldasem), raha ja mõjujõud (veelgi haruldasem).

Kaalukamate muutuste puhul peavad kaasa rääkima meie pea, süda ja käed.

Kuid veidi religiooni kuulub ka elu juurde – ja ta külastas Jeruusalemma. Eunuhhina poleks ta ise saanud juutlusse astuda, aga ta oli nende sõber, nagu on paljudel kirikutel liikmekohustusteta sõpru. Pühas linnas soetas ta reisilektüüriks Jesaja-rulli. Seegi polnud mittejuudile lihtne, aga tema rahakott ja mõjujõud olid piisavad. Nüüd sõidab ta koju ja loeb arveraamatute ja börsiteadete vahelduseks raamatute Raamatut, kirjutatud heebrea keeles, paremalt vasakule.

Igaüks meist on teel läbi elu. Meil on oma kohustused, sissetulek ja positsioon. Televisiooni ja interneti ajastul haarame meiegi vahel mõne raamatu ja loeme.
Järgneva jutluse teemaks on muutused. Mõned muutused lihtsalt sünnivad: näiteks sain mina Moostes oma esimesed hallid juuksed... aastad lihtsalt sealmail. Teiste puhul räägivad kaasa meie pea, süda ja käed.

02/2014
Toivo Pilli, Tartu Salemi pastor

„Püsige nõnda Issandas, armsad!" (Fl 4:1). Filipi kirjas kasutab apostel Paulus sageli väljendeid, mis räägivad Jeesuses Kristuses olemisest. Mõelge ühtmoodi Issandas, olge rõõmsad Issandas, teie mõtted on hoitud Kristuses... Kuidas seda mõista?

Mida tähendab olla Kristuses?

Kas Piibel peab silmas mingit müstilist, salapärast ühtsust Kristusega? Muidugi, kus Jumal on mängus, seal on alati ka omajagu saladust. Aga Filipi kiri, kaasa arvatud 4. peatüki algus, räägib väga praktilistest asjadest (4:2–9). Siin on juttu tülide ületamisest, palvetamisest ja tänamisest, samuti vooruslikust elust, heade asjade taotlemisest ja teostamisest. Kõik need kristlikud praktikad aitavad püsida Issandas ja väljendavad Issandas olemist.

Nii nagu vankriratta kodarate tugev ühendus rummuga teeb ratta tugevaks, on oluline, et see, kes me oleme ja mida teeme, koonduks Kristuses. Kui liigume lähemale keskmele, oleme lähemal ka üksteisele. Võib öelda ka niipidi: kui tegutseme nii, et osadus suureneb ja üksmeelt ning Kristuse-sarnasust on meis rohkem, siis avastame Jumala tõelisemalt. Nii võib ratas veereda, meid kuhugi edasi viia. Muidu laguneb ta varsti ja meile jäävad kätte ainult kasutud kodarad.

Teine näide. Arvutikasutajad ütlevad mõnikord: „Ma olen internetis." See tähendab, et suhtluskanal on avatud, ma olen „sees" internetimaailmas, ei ole tõrkeid suhtluses ega virtuaalses liikumises... Kauge tuleb lähedale. Mu sõprade teated ja pildid ja lingid tulevad mulle tuppa kätte. Ja minu sõnumid jõuavad kohale. Olla Kristuses – see tähendab, et suhtluskanal Jumalaga on avatud!

01/2014
Siim Kask, Käina koguduse pastor

Jumal on loonud inimese imeliselt: meile on antud mõtlemine ja tunded. Kas võib öelda, et üks on olulisem kui teine? Kutsun teid kaasa mõtlema, kuidas need kaks saavad teineteist täiendada.
Apostel Peetrus kirjutab peaaegu kaks tuhat aastat tagasi tähelepanuväärse mõtte: „Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises" (1Pt 1:13). Tol ajal kanti Lähis-Idas rõivaid, mis koosnesid peamiselt kahest pikast kuuest: aluskuub ja ülekuub. Kui asuti teele või võeti ette tõsisem töö, siis oli tarvis end valmis seada.

Kui tahame kuhugi liikuda, peame motiveerima „elevanti".

Ei saanud endale lubada, et töö käigus jäävad riided millegi taha kinni või segavad suure tuulega vaatevälja. Seetõttu oli vöötamine oluline tegevus iga päev. Peetrus kutsub meid üles mõistust valmis panema. Kinni siduma uitavad ja segavad mõtted selleks, et keskenduda olulisele. See on ilus võrdpilt küll, aga kuidas seda päris-elus rakendada?

12/2013
Aare Tamm, pastor emeeritus Ridalast

„Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!" Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu" (Gl 4:4–7).

Olen pärit usklikust perest ja teadsin, kes mind aidata saab.

Jõulud. Imeline aeg meie rahva jaoks. Nii imeline, et eestlased öeldakse olevat päris jõulude usku. Linnatänavad on tuledesäras. Suur jõulukuusk on keskmes. Rahvas käib jõulukontsertidel ja jõuluteenistustel. Kauplused on juba ammu täis ainult jõulukaupa: jõuluvorstid, jõulupraed, jõulujoogid, jõululeivakesed, jõuluküünlad jne. Iga asi müüb, kui see kuulutab – olen jõulukaup! Meie kodudes säravad jõulukuused, katame piduliku jõululaua, teeme jõulukinke. On aasta kõige pidulikum aeg. Laste südamed löövad ootusärevuses. Meie oma südametes on kuidagi hell ja soe. See on jõulude väline sära, aga veelgi suurem on jõulude sisemine väärtus.