Ülestõusmispüha ei kuulu üksnes kristlastele
Tänase päeva kohta öeldakse õhtustes uudistes, et kristlik maailm tähistas ülestõusmispühi. See vastab tõele. Need pühad ei kuulu üksnes kristlastele. Ülestõusmispühade aluseks olevad sündmused on vastuseks üldinimlikele küsimustele ja meie kõige suuremale probleemile.
Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: „Mis te otsite elavat surnute juurest? Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas, öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.” Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad.
Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele. Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele, ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi. [Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.] (Lk 24:5–11).
Mida saab uskuda ja mida mitte, on üks filterküsimusi läbi aegade. See on omamoodi ellujäämisküsimus. Postimees edastas ajakirjas NEW SCIENTIST ilmunud loo „AI desinformatsiooni torm: kas oleme valmis digitaalseks pandeemiaks?“. Artiklis käsitletakse tehisintellekti abiga loodud fotodega seonduvat, mis ei vasta tegelikkusele. Eriti murettekitav on selliste valede levitamisvõimalus tänapäevases digimaailmas. Võime vaid ette kujutada, kuidas neid vahendeid on kurjade kavatsuste puhul võimalik ära kasutada ja millised võivad olla inimeste reageeringud.
Minult eeldatakse uskumist.