Otsing

Detsember 2020 10 indrek luide
Indrek Luide, Kehra Koguduse pastor, Eesti Evangeelse Alliansi peasekretär

Minu esimesed jõulumälestused on üle 60 aasta tagusest ajast. Olime ema ja kolme õega ehtinud jõulukuuse meie väga väikeses kodus ning ootasime isa komandeeringust tagasi. Teadagi oli eriline põnevus oodata kingitusi, mida mu isa pidi meile Moskvast kaasa tooma. Õhin oli suur, kui nägime kuuse all mitmeid jõulupakke.
Peale Pärnu Immaanueli koguduse jõulujumalateenistust sõime koos perega tagasihoidlikku jõulupraadi ja tänasime Jõululast mööduva aasta õnnistuste eest. Enne kingituste jagamist laulsime koos ja isa rääkis meile jõulude tähendusest. Kingituse eest pidime kas laulma või luuletust lugema.
See on mu esimene teadlik mälestus jõuludest. Tol aastal sain kingituseks supi- ja praetaldriku ning lusika, kahvli ja noa. Neid kahte viimast sai alles hoitud üle 30 aasta ja siis läksid nad kaduma. Aga pilt esimesest teadlikust jõuluõhtust püsib mälus tänaseni.
Kas jõulud on alati seotud kingitusega? Pühakiri ei kohusta meid üldse jõuluõhtut tähistama ja kui tähistame, ei ole antud kindlaid reegleid, kuidas seda tegema peaks. Ehime jõulude ajal kirikud ja vaateaknad jõulusümboolikaga, mis meenutavad 2000 aasta taguseid sündmusi: sõim, väike Jeesus, karjased, inglid ja veel palju muud. Samas meie endi sünnipäevadel meenutatakse harva sünnipäevalapse beebipõlve. Rohkem räägitakse tema saavutustest või lähiaja sündmustest.
Jeesuse sünnipäeva puhul tahaks rääkida just tema tegemistest.

Oktoober 2020 10 anatoli mets 2020
Anatoli Mets, Eikla priikoguduse pastor

Kirikuaasta viimast pühapäeva nimetame kahel viisil: igavikupühapäev või surnutemälestuspüha. Sel aastal mõtleme elu lõppu jäävast surmast ja ees ootavast igavikust novembrikuu neljandal pühapäeval. Teispoolsus on siis teemaks koguduste jumalateenistustel ja sellest tunnistavad küünaldesäras Eestimaa kalmistud. Nii kõnetab igavik meid kõiki. Kõik siin maa peal lõpeb kord ja meid kutsutakse ära.

Elutee pikkus on erinev
Pühakiri ütleb jumalamehe Moosese kaudu: „Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära“ (Ps 90:10). Siin öeldakse, et meie maine teekond on erineva pikkusega. Ühel on päevi rohkem, teisel vähem. Moosesele endale kingiti sada kakskümmend aastat ja ka elu lõpul „ta silm ei olnud tuhmunud ega ramm raugenud“ (5Ms 34:7).
Need mõned kümned aastad, mida inimene saab maa peal elada, mööduvad suurte sammudega. Mida vanemaks me saame, seda kiiremini näivad aastad lendavat. Üürikese maise elu jooksul peab inimene jõudma paljut – saada kooliharidus, töötada, luua oma pere, kinkida elu uuele põlvkonnale, õpetada neile enda omandatud elutarkust, vanemas eas osata ka teiste abi vastu võtta.

September 2020 12 joosep tammo
Joosep Tammo, EKB Liidu aastakonverentsil 21.08.2020

„Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna. Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda. Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu. Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides. Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: „See on tont!“ ja hakkasid hirmu pärast kisendama. Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!“ Peetrus vastas: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!” Tema ütles: „Tule!“ Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde. Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: „Issand, päästa mind!“ Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?“ Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: „Tõesti, sina oled Jumala Poeg!““ (Mt 14:23–33).
Matteuse evangeeliumi kaheksa peatükki kõnelevad Jumala riigist läbi Jeesuse tähendamissõnade ja imede. Vaadeldav perikoop on täis tugevaid sümboleid: öö, vesi, lained, vastutuul – vastaskallas, paat, õpilased – Õpetaja.
Sellel sündmusel on olnud eriline tähendus koguduse ja üksikkristlase elu lahtimõtestamisele. Siin kõneldakse, mis võib juhtuda siis, kui satutakse tormi, kui tuul puhub vastu ja lained tõusevad.
Meie vendluse ajaloos on olnud selliseid tormiaegu mitmel korral:
• Esimese ilmasõja alguses suleti kõik baptisti koguduste palvelad ja keelustati jumalateenistused.
• Pärast 1940. aasta juunipööret suleti usuteaduslik seminar ja lõpetati Teekäija väljaandmine.
• 1943. aasta septembris oli suur hulk tublimaid ja ettevõtlikumaid koguduseliikmeid sunnitud põgenema.
• Kui Nõukogude Liit 1990. aastal lagunes, oli küsimuse all, kas ka meie koguduste Liit killustub või me säilitame ühtsuse? Kas lammutame ühise paadi ja püüame igaüks oma lauakesel taevarannale jõuda?
• Ja nüüd, Covid 19 garantiini ajal, suleti taas paariks kuuks pühakodade uksed.
Kõik need tormipuhangud on olnud erinevad, ometi oleme võinud neis oma Issandat ja iseennast tundma õppida.

September 2020 10 erki tamm konv
Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus aastakonverentsil 2020, koos täiendustega

„Nüüd oli kogudusel tervel Juuda-, Galilea- ja Samaariamaal rahu end üles ehitada ja käia Issanda kartuses, ja see üha kasvas Püha Vaimu julgustusel“ (Ap 9:31).
Mida tähendab „nüüd“? Vaenlane oli võidetud. Variser Saulus oli võidetud Kristusele. Mees, kes tohutu energia ja organiseerimisvõimega oli Jeesuse järgijaid taga kiusanud ja hävitanud, kuulutas nüüd avalikult rõõmusõnumit Issandast Jeesusest (s 28). Aga selle võiduni tuli kogudusel võidelda.
Vahel ootame, et üks võimas palve tooks kiire lahenduse. Pigem olen kogenud Nõmme meeste palvehommikutel käies, kuidas väeline palve annab jõudu võitluste teed käia. Ustavaks jääda päevast päeva. Teha vahel keerulisi otsuseid. Võita oma hirmusid. Palve kaudu toidab Jumal meid jõu ja tarkusega. Oma ligioluga. Samas peame ka meie ise tegema otsuseid.
Tolle aja noori kogudusi ähvardas pidev oht, et järgmisele kogunemisele astuvad Sauluse mehed sisse. Oli vaja otsustada, kas sellisele kokkusaamisele üldse minna. Kas jääda elama linna, kus tagakiusamine oli rängem, või põgeneda.

Jumal kasutas neid mõlemaid – ühte siin ja teist seal. Nad otsustasid lähtuvalt oma tunnetusest, aga jäid käima koos Jumalaga

Kriisiolukorrad sunnivad meid lahendusi otsima. Juhtidena vastutame, lisaks endale ja oma perele, ka koguduse eest. Nii Jumala kui riigi ees. Kevadise kriisi ajal kohtasin erinevat tunnetust, kuidas käituda. Nagu Paulus ütleb: „…ma tunnetan poolikult“ (1Kr 13:12). Kuid Jumal juhib meid ka poolikus tunnetuses ja kaasab meid erineval viisil oma töös.
Kui Evald Mänd ja Robert Võsu viimast korda Kalamaja tänavail 1944. aastal kohtusid, ei teadnud kumbki veel, mida kujunenud olukorras ette võtta. Üks lahkus ja teine jäi kodumaale. Kuid Jumal kasutas neid mõlemaid – ühte siin ja teist seal. Nad otsustasid lähtuvalt oma tunnetusest, aga jäid käima koos Jumalaga.
Keerulised ajad nõuavad koguduste juhtidelt kindlameelsust ja suurema pildi ning pikema perspektiivi nägemist, konkreetsete sündmuste laiemasse konteksti paigutamist. Olukord nõuab tõlgendamist. Möödunud kriisi osas jätkub neid tõlgendusi siiani. Vaimulike juhtidena on meie kohus eelkõige vastata küsimusele: „Kui see kõik nõnda laguneb – missugused siis peate olema teie?“ (2Pt 3:11). Millise vastuse anname meie Jeesuse tunnistajatena kriisiolukorras? Peetrus vastab viimse aja keerulisi sündmusi täiesti teistsugusesse perspektiivi pannes: „Meie ootame aga tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus“ (2Pt 3:13).
Minule andis Jumal julgustuseks mu vanaisa nägemuse Patarei vanglas olemise päevilt, enne kui ta Siberi vangilaagrisse viidi. Kitsas kambris otsust oodates nägi ta nägemuse, kus oli pikk ja must tunnel. Seintest lendas välja tohutul hulgal linde ja ta mõistis, et see olukord kestab palju päevi. Kuid selles nägemuses oli ka teine pool – need sajad linnud lendasid valguse poole. Ja ta teadis, et Jumalal on lahendus, on väljapääs.

August 2020 10 enno tuulik
Enno Tuulik, Hilleste Kristliku Koguduse, Putkaste Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse,
Kärdla Kristliku Osaduse Koguduse pastor

Palve roll on kristlaste elus kriitilise tähtsusega. Samamoodi, kui meie füüsiline keha vajab eluks vett ja söögipoolist, vajab ka meie hing pidevalt toitu, et kasvada Kristuses. Selleks on palve, Jumala sõna ja osadus kogudusega. Käsitlen oma jutluses palve tähtsust ja selle mõju meie elule, juhindudes Jeesuse eeskujust ja Pühakirjast.

Palve Isa kojas
„Nad leidsid Jeesuse pühakojas... Ent tema ütles neile: „Kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on mu Isa päralt?“ (Lk 2:46, 49).
Meie Issanda lapsepõlv ei olnud ainult meheks ja Jumala Pojaks sirgumise ootus. Jeesus oli juba siia maailma sündides Jumala Poeg. Kui ema ja isa otsisid väikest Jeesust ja leidsid ta templist õpetatud meestega rääkimas, nimetab Jeesus Jumalat oma Isaks ja Jeruusalemma templit oma Isa kojaks. Piibel nimetab meid – inimesi – Jumala templiks. „Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?“ (1Kr 3:16). Kas Jumala Poeg elab minu südames, oma Isa kojas? Jeesust oma Päästjana vastu võttes saame ka meie Jumala lasteks ja Jumala templiks.

Kui koguduse juhtidel ei ole palve olulisel kohal ja nad ise ei palveta, siis ei ole midagi head loota ka tulevikus.

Juuni 2020 10 eenok palm
Eenok Palm, Pärnu Immaanueli Baptistikoguduse pastor

Jeesus ütles oma jüngritele: „Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa vastu võtta, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks; ma tulen teie juurde“ (Jh 14:16–18).
Kui Jeesus neid sõnu rääkis, oli nelipüha alles ees. Meie elame nelipüha-järgsel ajal. Meil on võimalik vaadelda, mis siis õigupoolest muutus.
Muutused tulevad esile nii nelipühapäeval kui ka peale seda. Apostlite teod, aga ka teised Uue Testamendi raamatud kirjeldavad neid. Samuti ristikoguduse 2000-aastane ajalugu.

Keset tänapäeva infotulva vajame Jumala sõna selgeid juhtnööre.

Uudised

2020-8-detsember

19 Detsember 2020
2020-8-detsember

SISUKORD Markuse evangeeliumiga läbi elu aia Joosep TammoSõbralt Sõbrale avas ukse noormehe unistuse täitumiseks Laura MaideValgem kui lumi Rando SelbakJõulud avavad taevaukse Ermo JürmaPriidu Ellam – põhja piirkonna politsei ja piirivalve...

Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

19 Detsember 2020
Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

Detsember 2020 Einike Pilli ja Mikael Raihhelgauz, KUSi meeskond Lõppeval aastal oleme õppinud nägema inimelu väärtust teisiti kui varem. Oleme kaalunud mõttes, kui suurt majanduskahju võime kanda, et päästa inimeste elusid....

Kahekordsed jõulud Kosovos

19 Detsember 2020
Kahekordsed jõulud Kosovos

Detsember 2020 Daily Adam, misjonär Kosovos Jõulud Kosovos on tavaliselt vähemärgatavad. Vähemalt need, mida peetakse detsembri lõpus. Ilm on siis tavaliselt külm, udune ja sünge. Tänavatele pole veel tulesid välja pandud.Kuna...

Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

19 Detsember 2020
Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

Detsember 2020 Jaan Bärenson, EPSi peasekretär 2020. aasta oli Piibliaasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid tähistasid sellega 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast. Tema täispiibli tõlge Vulgata (originaalkeeltest ladina keelde)...

JÕULULÄKITUS 2020

19 Detsember 2020

 Detsember 2020„Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14).Me kasutame enda väljendamiseks sõnu ja vahel...

JÕULUVALGUS

19 Detsember 2020

Detsember 2020Tõnu R. Kallas'e jõuluhaikud Hinges heliseb – süda hellemast hellem.Hele jõulupäev. *Õhtusoojusessügaval südame alljõuluigatsus. *Tuuled mängivadaialippides jõulu-õhtu koraali.

Rõõmusta ja jaga rõõmu

19 Detsember 2020
Rõõmusta ja jaga rõõmu

Detsember 2020 Tõnu Lehtsaar, Tartu Kolgata baptistikoguduse diakon Jõulud võiksid olla rahu ja rõõmu pühad. Selleks pakub õigustust jõulusündmus, milles ingel kuulutas karjastele suurt (kr mega) rõõmu Päästja sündimisest. Taevased väed...

Pastoriprouade jõuluroad

19 Detsember 2020
Pastoriprouade jõuluroad

Detsember 2020 Toorjuustu-kookoskook Maarja Roosimaa, Hiiumaa Kristlik MisjonikogudusPõhi: 150 g Mesikäpa, Domino või Oreo küpsised, 50 g võidTäidis: 500 g maitsestamata toorjuustu, 200 g sulatatud juustu – Merevaik, 200 ml kreemjat...

Mulle tulevad külla hommikumaa targad

19 Detsember 2020
Mulle tulevad külla hommikumaa targad

Detsember 2020 Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor Minu aastalõpud on olnud põnev kaugete kingituste aeg. Võin lausa öelda, et külla tulevad hommikumaa kolm kuningat.Nooruses sain ja saatsin tuttavatele jõulu- ja ülestõusmispühadeks...

Muusika avab nähtamatu saladuse

19 Detsember 2020
Muusika avab nähtamatu saladuse

Detsember 2020 Allar Kaasik, Olevistes õnnistatud diakon Kristuse sündimise püha avab meie ees nähtamatu maailma saladuse. Pürgimust seletada jumalikku haaramatut müstikat, mis kulmineerus Kristuse sündimises, võiks võrrelda sooviga selgitada sõnadega muusikat.„Tema...

Linke