5/2009 Peeter Tamm, Elva baptistikoguduse pastor

Ülestõusnud Jeesuse Kristuse esimesel kohtumisel jüngritega, nagu Johannese evangeeliumis on jäädvustatud, ütleb Jeesus neile: "Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid." Seejärel Jeesus puhub nende peale ja ütleb: "Võtke vastu Püha Vaim!" (Jh 20:21.22).

Jeesuse tegevus on Vana Testamendi prohveteeringute (Jl 3) kehastamine, pilt Püha Vaimu saabumisest ja vastuvõtmisest. Meile ei jää märkamata Püha Vaimu tulemise ja vastuvõtmise otsene seos jüngritele antud ülesandega – olla Jeesuse läkitatud, sarnaneda Talle.

.

6/2009 Franklin Graham, Lootuse festivalil Saku Suurhallis, 30. mail 2009, tõlkis pastor Leho Paldre

Külastasin Tallinnat koos isaga 25 aastat tagasi, kui Eestis olid väga rasked ajad. Me saime koos jutlustada Oleviste kirikus. Täna võime austada ja ülistada Jumalat vabaduses – 25 aastat tagasi poleks selline festival olnud lubatud. Vaadake, mida Jumal on teinud!

Piiblis on lugu noorest mehest, kes oli pärit heast kodust. Tal olid armastavad vanemad, tal oli vend. Aga midagi oli valesti. Lugu ise on järgmine.

3/2009 Aare Tamm, Ridala baptistikoguduse pastor

„Ja Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu ehtsa ja kalli nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesuse pea peale. Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: "Milleks see salvi raiskamine? Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele." Ja nad tõrelesid naisega. Aga Jeesus ütles: "Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo. Vaeseid on teie juures ju alati, ning kui te tahate, võite teha neile head – mind aga ei ole teil alati. Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette salvinud mu ihu matmiseks. Aga tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mida ta on teinud."" (Mk 14:3-9)

Mõtteid ohvri väärtusest

Mida me Issandale loovutame? Äkki anname liiga palju!? Maailma majandusel on rasked päevad. Kogudused elavad samas maailmas. Kerge ei ole kellelgi. Kõik inimesed peavad õppima raha lugema. Muidu ei tule omadega välja.

Kindlasti puudutab see ka koguduse liikmete toetust oma kogudusele. Usun, et nii mõnigi inimene võib siin ennast vabandada ja mõelda – mul eneselgi vähe. Mul omalgi kitsas käes. Jumal, palun saa minust aru. Ja korjanduskarpi pudenevad sendid...

Loetud kirjakoht rääkis meile naisest, kes tõi Jeesusele ohvriks terve varanduse – salvi, mis maksis kõva töömehe aastapalga. Mõelda vaid, korraks salvi pähe. Ruum head aroomi täis ja läinud see vara ongi.

Mõne inimese arust oli see lausa raiskamine. Selle rahaga oleks võinud hoopis toetada vaeseid. Kuid ometi oli tegu suhtumise küsimusega.

11/2009 Ruudi Leinus, Nõmme Vabaduse baptistikoguduse pastor

„Kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?" kõlab Jeesuse tõsine sõna. See küsimus on pannud mind korduvalt mõtlema sellele, kuidas on lood usuga Jumalasse meie ajal. Kas ikka on neid, kes võtavad veel Piiblit ja usku täie tõsidusega?

Piirangud meie argielus

Meie argielu on täis piiranguid, seadusi, seadlusi, keelde ja käske. Iga jalakäija peab täitma liikluseeskirju. Tema jaoks on tehtud palju kulutusi: valgusfoorid, kõnniteed ja ülekäigurajad – kõik selleks, et ta jõuaks turvaliselt soovitud sihtkohta. Ta saaks minna ka punase tule ajal üle sõidutee, aga see võib seada ohtu inimelud ja tuua ka rahatrahvi.

Autojuhi jaoks on lisaks valgusfooridele seatud üles veelgi rohkem abistavaid, suunavaid, keelavaid, kohustavaid liiklusmärke ja teekattemärgistusi. Inglismaal on vasakpoolne liiklus, meil parempoolne. Kui keegi tahaks Londonis omatahtsi parempoolse liikluse harjumuste kohaselt sõita, siis ei jõuaks ta kuigi kaugele.

1/2009 Meego Remmel, EKB Liidu president

Kõndisin vanaaasta õhtul mööda Kuressaare peatänavat kesklinna poole koos Texase sõpruskoguduse venna Ralph Girlinghousiga. Korraga nägin meie ees ühel puuoksal rippuvat kollast salli. Just sellist, nagu minulgi samal hetkel kaelas.

Tegelikult oli samasugune kollane sall enam kui sajal aastavahetuse evangeelsest talvefestivalist osavõtjal Kuressaares. Too erekollane sall üle Eesti ja välismaaltki Saaremaale kogunenud nooruslike kristlaste kaelas pidi näitama usku talvefestivali motosse: „Julge särada!" Talviselt pimedal ajal, kui enamus eestimaalasi peidab end tumedate ja paksude talverõivaste alla, oli tore näha, kuidas siin liikusid ringi säravate kollaste sallidega inimesed, kehastamaks usku evangeeliumisse.